Úkimet • 26 Maýsym, 2019

Prezıdent baǵdarlamasyn iske asyrý – Úkimettiń negizgi mindeti

199 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda Vıse-premer Jeńis Qasymbektiń, Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanovtyń, Ishki ister mınıstri Erlan Tur­ǵym­baevtyń Túrkistan oblysynyń Arys qalasyndaǵy tótenshe jaǵdaı ornynda júrgizilip jatqan jumystar jáne zardap shegýshilerge medısınalyq kómek kórsetý týraly baıandamalary tyńdaldy.

Arys tirshiligi tez-aq qalpyna keltiriledi

«Barlyq kúsh jumyldyryldy. Arys qalasynyń turǵyndary kó­shi­rildi. О́kinishke qaraı, eki adam qaza tapty. Jaqyndary men týǵan-týystaryna qaıǵyryp kóńil aıtamyn» degen A.Mamın Mem­le­ket basshysy Qasym-Jomart To­qaev­tyń tapsyrmasyna sáıkes tur­ǵyn úılerge, áleýmettik jáne ınfra­qu­rylymdyq nysandarǵa, qala tir­shiligin qamtamasyz etýshi nysan­darǵa tıgizilgen zalal baǵala­natynyn aıtty.

«Arys qalasynyń turǵyn úı qory jáne ınfraqurylymy qysqa merzim ishinde qalpyna keltiriledi. Qajetti qarajat bólinip, tıis­ti sheshimder qabyldanady. Eli­miz­diń barlyq azamatyn Arys qala­sy turǵyndarynyń jaǵdaıy alań­da­týda, qoldan kelgen kómekterin usynyp jatyr. Osyǵan oraı, Arys qalasynyń turǵyndaryna kómek kórsetý maqsatynda qarajat jınaý boıynsha Nur Otan partııasynyń bastamasyn qoldaýǵa shaqyramyn», dedi A.Mamın.

 

Baǵdarlama halyqtyń ál-aýqatyn arttyrady

Úkimet otyrysynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Igilik barshaǵa! Sabaqtastyq. Ádildik. О́rleý»  saılaýaldy baǵdarlamasyn jáne «Birge» jalpyulttyq aksııasy barysynda azamattardan alyn­ǵan usynystardy iske asyrý jó­nindegi is-qımyl jospary qaraldy. Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mı­nıstri Á.Smaıylovtyń aıtýynsha, Is-qımyl josparynda mem­le­kettik qyzmetshilerdiń memle­ket­tik baǵdarlamalardy iske asy­rýǵa jáne bıýdjet qarajatyn paıdalanýǵa jaýapkershiligi men esep berýshiligin arttyrýǵa erekshe nazar aýdarylǵan.

«Salyq túrlerin ońtaılan­dy­rýdy júzege asyrý jáne salyqtyq ákim­shilendirýdi sıfrlandyrý qajet. Salyq kredıtterin berý tetigi engiziledi. Memlekettik satyp alýdy jáne kvazımemlekettik sektor­dyń satyp alýy boıynsha zańna­many jáne quqyq qoldaný prak­tıkasyn jetildirý jóninde shara­lar qabyldanady», dedi Á.Smaıylov.

Is-qımyl jospary aıasynda Ult­tyq qordan beriletin transfert­terdi paıdalanýdy shekteý jáne bıýd­jettiń shıkizat sektoryna táýel­diligi máselesi pysyqtalady, qor naryǵyn damytý jáne ulttyq kompanııalardyń IRO-syn ótkizý jónindegi jumys jalǵasady.

Sonymen qosa, áleýmettik kómek­tiń ashyqtyǵy men ataýlylyǵyn qamtamasyz etýge, áleýmettik qol­daý­dyń kepildik berilgen kóleminiń biryńǵaı standarttaryn belgileýge basa nazar aýdarylady. 

Bilim berý salasynda da oń ózgerister kútiledi. Balalardy mektepke deıingi sapaly bilimmen tolyq qamtýǵa, orta bilimdi jańartylǵan mazmunǵa kóshirýdi aıaqtaýǵa, 12 jyldyq bilim berýge kezeń-kezeńmen kóshýge, úshtildilikti engizýge, ǵylymnyń el damýyna qosqan úlesin kúsheıtýge baǵyttalǵan «Bilim men ǵylymdy damytýdyń 2025 jylǵa deıingi» memlekettik baǵdarlamasy ázir­lenedi. Muǵalimderdiń márte­besin qoldaý úshin «Pedagog márte­besi týraly» zań jobasy ázirlen­di. «Eńbek» memlekettik baǵdarla­masynda jumyspen qamtýǵa jár­demdesý tetikteri jetildiriledi.

 

Qarqyndy ekonomıka –  ál-aýqat negizi

Premer-Mınıstrdiń orynbasary J. Qasymbek óz kezeginde Is-sharalar josparynyń «О́r­leý» bóliminde ekonomıkany, ınfra­qurylymdy, qoljetimdi turǵyn úıdi, qorshaǵan ortany dınamıkalyq damytýǵa jáne zamanaýı aýyldy qurýǵa baǵyttalǵan is-sharalar qarastyrylǵanyn aıtty.

Jyldyń sońyna deıin 2020–2025 jyldarǵa arnalǵan Indýstrııalyq-ınnovasııalyq damýdyń memlekettik baǵdarlamasy qabyldanyp, óńdeý ónerkásibiniń básekege qabilettiligin odan ári jaqsartýǵa baǵyttalady.

Is-sharalar josparyn iske asyrý aıasynda jer qoınaýyn paıda­lanýshylar men júıe qurýshy kásip­oryndardy, satyp alýda jergilikti qamtýdy arttyrý úshin jeke sharalar kesheni ázirlenýde.

1 qarashaǵa deıin Agro­óner­kásiptik keshendi sýbsıdııalaýdyń tıimdiligi men ashyqtyǵyn arttyrý, jer resýrs­taryn jáne jaıylymdardy tıimdi paıdalaný, jańa sýarmaly aýyl sharýashylyǵy jerlerin keńeıtý maqsatynda Agro­ónerkásiptik ke­shen­di damytý jónindegi memlekettik baǵdar­la­maǵa ózgertýler engiziledi. Sony­men qatar J.Qasymbek jyl so­ńyna deıin Úkimet 2020-2025 jyl­darǵa arnalǵan ınfraqu­ry­lymdy damytýdyń «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn qabyl­daıtynyn aıtty. Ortalyq – Shyǵys, Ortalyq – Ońtústik, Ortalyq – Sol­tústik jáne Ortalyq – Batys dáliz­derinde eldiń birtutas kólik júıesin qalyptastyrý aıaqtalady.

Memlekettik baǵdarlama sheń­ber­inde respýblıkalyq mańyzy bar 7 myń shaqyrym joldy qaıta jóndeý jáne 11 myń shaqyrymǵa jóndeý jumystaryn júrgizý josparlanyp otyr. Barlyq jumystardyń túr­leri (jóndeý, qurylys jáne qaı­ta jańartý) 30 myń shaqyrym jer­gilikti joldarda júrgiziledi. Budan ózge, elimizdi gazdandyrý sheńberinde Úkimet «Saryarqa» gaz qubyrynyń qurylysyn ýaqytynda aıaqtaýdy qamtamasyz etedi. Gaz qubyrynyń iske qosylýy Nur-Sultan, Qara­ǵandy, Temirtaý jáne Jezqazǵan qalalaryn jáne 171 eldi mekendi tabıǵı gazben qamtamasyz etedi. Sondaı-aq olardyń ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartady.

Turǵyn úı qoljetimdiligin jáne turǵyn úı saıasatynyń ashyqtyǵyn arttyrý maqsatynda aǵymdaǵy jyldyń 1 qyrkúıegine deıin bar­lyq qoldanystaǵy turǵyn úı baǵ­dar­lamalary biryńǵaı turǵyn úı saıasatyn biriktiredi. Jyl sońyna deıin Úkimet 2025 jylǵa deıingi «Nurly jer» turǵyn úı baǵdarlamasyn maquldaıdy.

Kóp balaly otbasylardyń tur­ǵyn úı máselelerin sheshý úshin «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha 2025 jylǵa deıin 40 myń jaldamaly turǵyn úı qurylysy qarastyrylǵan. Jyl sońyna deıin 7 myńnan astam otbasy qamtamasyz etiledi. Jumys isteıtin jastardyń turǵyn úı máselelerin sheshý úshin 3 jylda 3 myń páter salynady. Osy jyldyń 1 jeltoqsanyna deıin, Úkimet 2025 jylǵa deıin óńirlerdi damytýdyń memlekettik baǵdarlamasyn bekitedi. Negizgi maqsat – baqylanatyn ýrbanızasııa arqyly halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrý, «qadamdyq qol­je­timdilik» qaǵıdaty boıynsha halyq­qa qoǵamdyq jáne áleýmettik jeńil­dik­terdi arttyrý. Aýyldyq eldi me­kenderdi damytý boıynsha «Aýyl – el besigi» keshendi baǵdar­lamasy qarastyrylǵan. Oblys ákimdikterimen birlese otyryp bıyl 52 aýyldyq eldi meken tańdaldy,  452 is-shara júzege asyrylady.

Sonymen qatar Nur-Sul­tan, Almaty jáne Shymkent qala­lary­nyń shet aımaqtaryn damytýǵa erekshe nazar aýdarylady, óıtkeni halyqtyń besten bir bóligi qajetti ınfraqurylymmen qamtamasyz etilmegen. Aldaǵy úsh jylda 85-ten  astam joba júzege asyrylyp, jarty mıllıonnan astam adamnyń ómir sapasy jaqsarady.

 

Sabaqtastyq. Ádildik. О́rleý
A.Mamın barlyq memlekettik organdarǵa Prezıdenttiń saılaýaldy baǵdarlamasynyń is-qımyl josparynyń mindetterin sheshýge jaýapkershilikpen qaraýdy tapsyrdy. Is-qımyl josparyn ýaqtyly ári sapaly oryndaý azamattardyń ál-aýqatyn qamtamasyz etip, áleýmettik máselelerdi sheshýge múmkindik beredi.

Úkimettiń Jospardy oryndaý jónindegi jumysy saılaýaldy naý­­qa­nynyń qaǵıdalaryna jaýap beredi: Bul – sabaqtastyq, ádil­dik, órleý. «Sabaqtastyq» qaǵı­daty aıasynda Úkimet jumysy el da­mýynyń jańa kezeńinde Elbasy baǵdaryn tıimdi jalǵastyrýǵa baǵyt­talady, bul: 2050 jylǵa deıingi Stra­tegııany, «100 naqty qadam» Ult josparyn, Elbasynyń áleýmettik bastamalaryn oryndaý, sondaı-aq qoǵamdyq ke­lisimdi qamtamasyz etý jáne jal­py­ulttyq birlik tetikterin nyǵaıtý.

«Ádildik» qaǵıdasy sot jú­ıe­sin odan ári jetildirý, qoǵam­dyq qaýipsizdikti arttyrý, barlyq deńgeıde jemqorlyqty túp-ta­myrymen joıý arqyly qamtamasyz etiledi. Budan ózge, áleýmettik qam­syz­dandyrýdyń tıimdi júıesi, halyqqa bilim berýdiń zamanaýı standarttary engiziledi, medısı­nalyq qyzmetterdiń sapasy men qoljetimdiligi artady, sapaly ju­mys oryndaryn qurý sharalary qabyldanady.

«О́rleý» qaǵıdaty aıasynda halyqtyń ál-aýqaty odan ári jaq­sartylady, aýyldardy damytý, bıznesti qoldaý, ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý, qarjy júıe­siniń tıimdiligin arttyrý sharalary qamtamasyz etiledi. О́rleýdiń qozǵaýshy kúshine aınalýy tıisti, eldiń damýyndaǵy jastardyń rólin arttyrýǵa erekshe kóńil bólinedi.

«Biz, ásirese áleýmettik sıpat­taǵy máselelerdi sheshýde belsendi pozısııany ustanýymyz kerek. Memlekettiń barlyq áleýmettik min­dettemeleri múltiksiz jáne tolyq kólemde oryndalýy tıis» degen A.Mamın memlekettik organdarǵa sarapshylar qaýymdastyǵyn tarta otyryp, naqty nátıjege qol jetkizýge baǵyttalǵan sharalar jos­paryn ázirleýdi, Memleket basshysy alǵa qoıǵan mindetterdi halyqpen birlese iske asyrýdy tapsyrdy.

 

29 mlrd teńge ınvestısııa tartyldy

Úkimet otyrysynda aqparattyq tehnologııalar salasyndaǵy ınno­va­sııalyq ekojúıeni damytý máseleleri týraly Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mı­nıstri Asqar Jumaǵalıev baıandady.

A.Jumaǵalıev 2018 jyly As­ta­na Hub halyqaralyq tehnoparki ashylǵan sátten beri AT-startaptarǵa jalpy kólemi 29 mlrd teńgege jýyq ınvestısııa tartylǵanyn jetkizdi.

Astana Hub tehnoparkindegi jumys kóleminiń artýy baǵdar­la­ma­lardyń ınvestısııalyq tartym­dylyǵy men joǵary qyzyǵýshylyqqa ıe ekenin dáleldeıdi. Búginde  tehnopark 100%-ǵa tolyq, 260-tan astam joba, ıaǵnı 1000-nan astam adam ınkýbasııa jáne akselerasııa baǵdarlamalarynan ótken.

Startaptardy ári qaraı zertteý jáne bilim berý jaǵynan qoldaý kórsetý úshin tehnoparkte CISCO, IBM, Huawei, Intellisense sııaqty kom­pa­nııalardyń 16 R&D-ortalyǵy ashyldy. Bul ortalyqtarda keńes berý, tehnıkalyq saraptama júr­gizý, arnaıy jabdyqtar men baǵ­dar­lamalyq qamtamasyz etýler qoljetimdi. Jańashyl qyzmetkerler úshin turaqty negizde bilim berý is-sharalary ótkizilip turady. Uıymdastyrylǵan 122 kezdesýge 2500-ge jýyq tyńdaýshy qatysqan.

Astana Hub Halyqaralyq teh­nologııalyq parkiniń bas dırektory Djozef Sıgler Astana Hub  ashylǵan sátten beri start-up ekojúıeler salýda belgili bir tabysqa qol jetkizilgenin atap ótti. О́tken jyly Astana Hub bazasynda 500-den astam is-shara ótkizilgen, bul 20 000-nan asa  adam kelgen elimizdegi №1 AT-ortalyq boldy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar