Meıirǵat Amangeldın: Kınodaǵy ustazym – Qasym sultan

– Akterdiń baǵyn ashatyn tabı­ǵatyna dóp túsken sátti ról ekeni anyq. Osy tur­ǵydan kelgende, Qa­sym sultan beınesi sizge ne ber­di? Keıip­­kerińizben qan­daı uqsas­tyq­taryńyz bar? 

– «Jaqsy akter kez kelgen rólde jarqyraı kórinýi kerek. Sheberlik degen – sol» dep jatady. Kelisýge de, ke­lispeýge de bolady. Bi­raq, qa­­laı desek te, akterdiń ba­ǵy – oń jam­basyna keletin sátti rólimen der shaǵynda jo­lyǵýy. Ol ras. Men úshin Qasym sultan beınesi sondaı ról boldy ǵoı dep oılaımyn. Oqý bitire salyp, teatr sahnasynda túrli keıipkerlerdi oınap júrgenimmen, kınoǵa biraz ımene qadam bastym. Baǵyma oraı, úlken ekrandaǵy debıýtim – Qasym sultan boldy. Alǵash rólge bekitilgenimdi estigende, qatty tolqydym. Qorqynyshtyń bolǵanyn da ja­syrmaımyn. О́ıtkeni buǵan deıin teatr sahnasynda Qoja, Baqyt, Jasbolat syndy kileń balalardyń, mektep oqýshylarynyń beınesin keıiptep júrgennen keıin de shyǵar, Qasym sultandaı tarıhı kesek tulǵaǵa kelgende azdap júreksingenim ras. Biraq, kıno bala kúnnen bergi armanym bolǵan soń, kóp oılanbadym, ózime ózim «nartáýekel!» dedim. «Kóz qor­qaq, qol batyr» degen ras eken. Bir aı ótkennen keıin-aq, Qasym róline ene bastaǵandaı boldym. Tipti bes aıdan keıin túsirilim alańynan úıge oralǵanymda qala tirshiligine úırene almaı biraz tosyrqap júrdim. О́ıtkeni keń dalada atqa minip, aýyldyń tabıǵatyna ábden et úırenip qalypty. Sony saǵyndym (jymıdy). Negizi Qasym sultan beı­nesi men óz tabıǵatymda aı­tarlyqtaı uqsastyq bar dep aıta almaımyn. Kerisinshe, Qasym han maǵan ómirde sa­byrly, jınaqy bolýdy úıretti. Túsirilim barysynda keıipkerimniń tabıǵatyna baılanysty barynsha sal­maqtylaý, ustamdyraq bolýǵa tyrystym. Al meniń bolmysymda balalyq qalyp basymdaý. Árıne, akter retinde ózińniń janyńnan da túrli izdenisterińdi qosasyń ǵoı, biraq qalaı dese de Qasym beınesi kıno álemindegi us­tazym boldy.

– Rejısser Rústem Ábdi­rash pen akter Meıir­ǵat­tyń arasyndaǵy shy­ǵar­mashylyq tandemdi qalaı baǵa­laısyz? 

– Rústem aǵa erekshe adam ǵoı. О́z basym ol kisini adam retinde de, kásibı maman re­tinde de qatty syılaımyn. Túsirilim jumystary ál­de­qa­shan aıaqtalyp ketke­nimen, shyǵarmashylyq baılanysymyz úzilgen emes. Únemi jas­tardy janyna jaqyn tartyp, aqyl-keńesin aıtýdan jalyqpaıdy. Rústem aǵamen jumys isteýdiń ózi úlken ǵanıbet. Ol kisiniń bir erek­sheligi – shejireni, tarıhty óte jaqsy biledi. Kásibı sýretshiligi de óz aldyna bir tóbe. Ár kadrdan sulýlyq izdep turady. Bizdi de sol talǵamǵa tárbıeledi. Eń bastysy, ak­terdiń izdenisin shektegen emes. Kamera aldynda barynsha erkin ashylýyńa múmkindik beredi. Belgili bir shekaraǵa salyp, óziniń rejısserlik ús­temdigin júrgizý ol kisiniń tabıǵatyna jat. Sondyqtan bolsa kerek, fılmde ım­provızasııaǵa kóp bardyq. Kame­ramen birden «dostasyp» kettik. Rús­tem aǵanyń taǵy bir ereksheligi – barlyǵyna jany ashyp, qamqor bolyp júredi. Ról surap kelgen adamnyń betin qaıtarǵan emes. Kishkentaı epızodqa engizse de áıteýir aldyna kelgen adamdy rıza qylmaı qaıtarmaıdy. Kóńilge kóp qaraıdy. Ásirese, túsirilim alańyndaǵy myna bir oqıǵa esimnen ketpeıdi. Túlkibasta ótken túsirilimniń birinde 15-16 jas­taǵy bala kelip: «Aǵa, meniń de kınoda oınaǵym keledi. Kópshilik sahnada bolsa da ról taýyp berińizshi» dep qıyldy. Janary ot bolyp janyp, kóńili óner dep órekpip turǵan bozbalanyń meselin qaıtarǵysy kel­meı barlyǵymyzdyń kózi­mizshe: «Búgin osynda qal, erteń bir­deńe qylamyz», – dedi. Bi­raq, keıin ol oqıǵany múldem umytyp ketippin. Premera kúni álgi balany fılmnen negizgi planda kórip, Rústem aǵaǵa ishteı rıza boldym. Osy jaǵynan kelgende ol kisi óte qazaqı aqynnyń otbasynda tárbıelengeni sózinen de, áreketinen de kórinip turady. Búginde kóp adamnyń boıynda kezdese bermeıtin qazaqy bir darhandyq, keńdik bar. Sol minezin erekshe qurmet tutamyn. 

– «Qazaq handyǵy», «Al­tyn taq» fılmi­men týra bir kúni tu­saýy kesil­gen «Ka­nıkýly off-line» kar­­tına­syndaǵy beıneńiz Qa­sym sul­tan­ǵa múldem qa­ra­ma-qarsy... Shy­ny­ńyz­­dy aıty­ńyzshy, ekran­daǵy eki túrli Meıir­ǵattyń qaı­­sysy ózi­ńizge kóbi­rek unady? 

– Qıyndaý suraq eken (kúldi). Akter úshin ár jasaǵan jumysy ys­tyq qoı. Árıne, jaýapkershilik turǵysynan kelgende, Qasym sul­tan­nyń salmaǵy aýyr boldy. Iz­deniske de jiti mán berdim. Al «Kanıkýly off-line» komedııasynda jaǵdaı múldem basqa. Munda men ózimdi oınadym. Sózsiz, komedııanyń da qıyndyǵy jeterlik. Biraq bul fılmdegi atmosfera balalyq shaqqa qaıta saıahat shekkizgendeı saǵynyshqa, qyzyqty estelikterge toly boldy. Onyń ústi­ne, teatrdaǵy ustazym, rejısser Nur­qanat Jaqypbaı: «Ak­ter árqashan óziniń balalyǵyn jo­ǵalt­paýy kerek», dep únemi aıtyp otyrady. Osy sóz jadymyzǵa sińip qalǵannan bolar, Jastar teatrynyń barlyq akteri balalyq qalpyn jo­ǵalt­paýǵa umtylady. Qaı rólge de jas­tyq jalynmen kelýge janyn salady. О́ıtkeni bizdiń teatrdaǵy negizgi qaǵıda – sol. Sondyqtan bolsa kerek men «Kanıkýly off-line»-dy tipti de jatyrqaǵan joqpyn. Fılm­niń túsirilimi tek balalar men kórermenderge ǵana emes, ózime de qatty qyzyq boldy. Sebebi ssenarıı shynaıylyǵymen utty dep oılaımyn. О́mirde qandaı bolsaq, fılmde de sol tabıǵatymyzdy ózgertpeı berýge tyrystyq. Bastysy – emosııany qoldan jasamadyq, bári bolmysymyzdaı shynaıy boldy. On segiz kún boıy balalarmen bir úıde tu­ryp, birge tamaqtanyp, oınap, az ǵana ýaqytta bir-birimizge baýyr basyp kettik. Árıne, bastapqyda qalanyń balalary aýylǵa úırene almaı tosyrqap júrdi. Keıin keń dalaǵa boı úıretip, tipti qaıtqylary kelmeı qaldy. Bul – akterlerge erkindik bergen rejısserdiń tapqyrlyǵy. Sonyń arqasynda jeńil, oınaqy, kóńildi fılm ómir­ge keldi. Týyndynyń kıno­prokattaǵy jalpy tabysyna qarap, «jasaǵan jumysymyz kópshilik kórermenniń kó­ńilinen shyqty ǵoı» dep oı túıdik. Qazir kome­dııanyń ekinshi bólimin túsirý jos­par­lanyp jatyr. Sátin salsa, jaqyn kúnderi otandyq kınoteatrlardan kórip qalý­laryńyz múmkin.

– Sózińizde erekshe toq­talyp ótkendeı, óner­degi alǵashqy qadam­da­ry­ńyzdyń kýágeri – Jas­tar teatry. О́ner ordasynyń qa­zir­gi jaǵ­daıy, deńgeıin qalaı baǵalaı­syz? Teatr siz­ge ne berdi?

– Jastar teatry eń áýeli meni akter bolý, úlken sahnada óner kórsetý deıtin armanymmen qaýyshtyrdy. Sol úshin de men osyndaı ǵajaıyp álemniń esigin aıqara ashyp berip, talǵampaz teatr, sahna mádenıetine tárbıelegen ustazym, ónerdegi ákem, súıik­ti aǵaıymyz – Nurqanat Ja­qypbaıǵa qaryzdarmyn. Nur­qanat aǵaı uzaq jyl tyń­ǵylyqty izdenip, birneshe býyn shákirtterine tálim be­re júrip, barlyǵyn ózi irge­sin qalaǵan bir teatrdyń shańyraǵy astyna uıystyra bildi. Jastar teatrynda qyzmet etetin akterlerdiń armany da, maqsat-múddesi de ortaq, ol – zamanaýı jańa­shyl teat­r ónerin týdyrý. Sondyqtan bolsa kerek, biz bir-birimizdi ymmen, kózqaraspen-aq túsinip, uǵysatyn deńgeıge jettik. О́zge teatrlardaǵy áriptesterimiz: «Senderdiń teatr­laryń báribir basqa. Erek­shelenip júre­sińder», deıdi. Ol erekshelik – teat­r akterleriniń barlyǵynyń bir ustazdan tálim alyp, áli kúnge deıin bir ákeniń balasyndaı tárbıelenip kele jatqandyǵynda bolsa kerek. Oqý bitirgenimizge birneshe jyl ótse de, biz úshin Nurqanat aǵaı – ustaz, al biz stýdent sııaqtymyz. Únemi sol kisiniń pikirine qulaq asyp, aqylyn azyq etip kelemiz. Tipti aǵaı kezekti premeradan keıin ró­limiz jaıly eshteńe demeı qalsa, ózimizdi birtúrli sezinip, ishteı qamshylaı túsemiz. Ol kisi bizdi jankesh­tilikke, táýekelshildikke, eń bastysy aldymyzǵa úlken arman qoıyp, sol armanǵa sendirip úı­retti. Sonyń arqasynda bolar, bú­ginde Jastar teatryn elimizden bólek, alys-jaqyn sheteldik óner ujymdary men kórermender jaqsy biledi, qýana qarsy alady. Birneshe memleketke baryp, festıvalderden júldeli oralyp júrmiz. Munyń barlyǵy ustazymyzdyń ujymda qalyptastyryp, boıymyzǵa sińirgen aýyzbirshilik pen baýyrmaldyq sezim­deriniń arqasy ekeni anyq.

– Teatr men kıno akte­riniń qan­daı aıyrma­shy­lyǵy bar? Qos salada qa­tar qyzmet etken tájirı­beńiz­den ne túıdińiz?

– Ádette, teatr akterleri kıno­da jasandy, «teatralnyı» oınaıdy dep jıi syn aıtyp jatady. Bul jerde barlyq másele ártistiń she­berligine kelip tireledi dep oılaımyn. О́ıtkeni teatrdyń da, kınonyń da óz ereksheligi, oınaý talaby bolady. Máselen, teatrda ártis áreketi kórermenniń kóz aldynda. Mindet – aldyńǵy qatardan bastap, sońǵy qatar­da otyrǵan kórermenińe só­zińdi de, ózińdi de jetkizý. Sodan keıin ár oınaǵan saıyn róliń damyp, tolyǵyp, jetilip otyrady. Teatr akte­rine qatelesýge bolmaıdy. О́ıtkeni ár áreketińdi qalt jibermeı qadaǵalap otyrǵan kórermen bar. Osy turǵydan kelgende, teatr akterine júk­teler emosııalyq, ener­gııalyq salmaq aýyrlaý. Al kınoda bári basqasha. Munda baıyppen sóıleýge, qarapaıym qalyp­ty ustanýǵa múmkindik beriledi. Sátsiz kadrlardy qaıta túsirýge bolady. Kı­noda bastysy kameramen dostasyp úırený kerek. Qalǵany tájirıbemen, emosıonaldyq kúımen kele beredi. Máselen, «Qazaq handyǵy» fılminiń alǵashqy bólimi túsirilgen 5 aı ýaqyttyń ishinde men ózimdi shyn mánin­de kádimgideı sultan sezinip, sol keıipten shyqqym kelmeı, keremet bir kúı keshtim. Sońynda keıipkerimdi azdap qımaı da qaldym. О́ıtkeni rejısserden bastap, shyǵarmashylyq top túgelimen maǵan solaı qarady. Tipti túsirilim ju­mystary ótken eldi meken, aýyldardaǵy úlken ki­siler, ásirese apalar ja­ǵy ústime kireýkemdi kıip, qa­rý-jaraǵymdy asynyp qastarynan ótkenimde «Qa­sym sultan kele jatyr» dep oryndarynan turyp qurmet kórsetetin. Balalar da «Qasym aǵa» atap ketti. Sóıtip bir sátte men ózimniń Meıirǵat ekenimdi umytyp, Qasym sultan bolyp ómir súrdim. Mine, kórdińizder me, kıno akterine túsirilim ótetin mejeli ýaqyt aralyǵynda osy tektes kúıdi sezinýi ma­ńyzdy. О́z obrazyńa laıyq­ty deńgeıde sene alsań, róliń de shynaıy shyǵady. Al teatrda olaı emes. Sahnaǵa ár shyqqan saıyn keıipkerińniń kúıin qaıta-qaıta sezinip, kóńil eleginen ótkizýge týra keledi. Bul, ásirese tragedııa janryndaǵy qoıylymdarda aýyrlaý. Biraq, akter úshin de, kórermen úshin de teatr sonysymen ystyq dep oılaımyn. Jalpy, teatr men kınonyń ereksheligin amerıkalyq áıgili akter Al Pachınodan artyq baǵalaý múmkin emes. Akter aıtady: «...Teatrda da, kınoda da oınaý – arqan jipte júrgendeı. Jip teatr­da joǵary ilinse, kınoda jerge qoıylady. Teatrda qu­lasań – ońbaı qulaısyń». Týra aıtylǵan. Eń bastysy, janrlar ereksheligin sezine bilý qajet. Únemi izdenip, óz-ózin damytyp, jetildirip júretin akterge mundaı qaýip tónbeıdi. Jaqsy akterge she­berlikten buryn, eń áýeli tereń bilim kerek.

– Ishteı jaqsy kó­rip, únemi saǵynyp, oına­ǵyńyz kelip júretin keıip­ker­lerińiz bar ma? 

– Árıne, ondaı rólder teatrda óte kóp. Berdibek Soqpaqbaevtyń «Meniń atym Qoja» shyǵarmasy boıynsha rejısser Nurqanat Jaqypbaı qoıǵan «Kózime bir kórinseń, bala ǵashyq...» spektaklindegi – Qo­ja, Sá­ken Júnisovtiń «Tyraý-ty­raý, tyr­nalaryndaǵy» – Baqyt, Ǵ.Músi­repovtiń «Qyz Jibegindegi» – Tóle­gen, Qanat Júnisovtiń «Alǵash­qy mahabbatyndaǵy» – Jas­bolat beıne­leri ásirese ja­nyma jaqyn. Balalarǵa ar­nalǵan ertegilerde oınaǵan da unaıdy. О́ıtkeni ondaı qoıylymdarda tazalyq bar. Kórermenderiń de dál sondaı tap-taza. Jalpy, ba­lalardyń qýanyshyn, emosııasyn seziný erekshe qyzyq qoı. Sondyqtan teatrdaǵy rólderimniń eshqaısysyn birin ekinshisinen bólip-jaryp qaraı almaımyn. Barlyǵy óz aldyna qyzyq, qymbat. Áıtse de bolashaqta oınasam, shyǵarmashylyq ómirbaıanymdy tolyqtyrsam degen keıipkerler de joq emes. Ol, ásirese, kıno salasyna qatysty. Alda jaq­sy, sapaly ssenarııler kelip, usynys túsip jatsa, melo­drama janrynda jáne sportqa, onyń ishinde kúreske qatysty fılm, serıaldarǵa túsýge qýana kelisken bolar edim. Búginde meni sport týraly kartınalar qatty qyzyqtyryp júr.

– Al bolashaqta qandaı rejısserlermen birlese jumys istegińiz keledi? 

– Akter úshin ár rejısser ózinshe bir tájirıbe mektebi ǵoı. Ásirese, reseılik rejısserlerdiń sheberhanasyn kórip, tanysqym keledi. Otandyq rejısserlerden Aqan Sataevpen jumys isteý men úshin óte qyzyq. 

– Akter Meıirǵat Aman­geldınge ne tileısiz? 

– О́zime aıtar tilek te, talap ta óte kóp (kúldi). Ásirese, «erinbe, kóp oqy» degim keledi. О́ıtkeni meniń eń osal tusym – jalqaýlyǵym, barǵa qanaǵat jasap qalatyndyǵym. Muny teatrda ustazymyz da únemi aıtyp, qamshylap otyrady. «Akter izdenisin toqtatqan kúni óledi» deıdi rejısser. Sondyqtan da adam ózinen jaqsy akter jasa­ǵysy kelse, eń áýeli kóp oqyp, izdenýi kerek. Meniń bir jaman ádetim – qyzyǵy ketip qalsa, kez kelgen isti sońyna jetkizbeı, tastap júre beremin. Meni únemi qyzyqtyryp, tańǵal­dyryp otyrý qajet. Osy ádetimdi jeńgim keledi. Qalǵanyn kásibı hám ómirlik tájirıbe ózi-aq qalyp­tastyrady dep oılaımyn.