Nazerke JUMABAI«Egemen Qazaqstan»
302 materıal tabyldy

О́ner • 30 Qarasha, 2022

Sahnaǵa adaldyq

Elordada teatr men tulǵa toıy qatar atalyp ótti. Astanalyq Jastar teatrynyń 15 jyldyǵy jáne teatrdyń negizin qalaýshy ári kórkemdik jetekshisi, Abaı atyndaǵy Memlekettik syılyqtyń laýreaty Nurqanat Jaqypbaıdyń 75 jasqa tolǵan mereıtoıy Arqanyń aıazdy kúnderine shýaq syılap, kórermender úshin shyn mánininde ónerdiń úlken meıramyna ulasty.

Teatr • 28 Qarasha, 2022

Balaýsa kórermenge tartý

Ertegi dese eleń eter kórer­mendi jeltoqsannyń 4, 9, 10 jáne 11-i kúnderi «Astana Balet» teatrynda «Qar patshaıymy» baletiniń premerasy kútedi. Danııalyq jazýshy Gans Hrıstıan Ander­sen ertegisiniń jelisimen qoıylatyn spektakldiń rejıs­seri – Reseıdiń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Tatar­stan Respýblıkasynyń halyq ártisi Georgıı Kovtýn. Spek­takl maestro Arman Orazǵalıevtiń jetekshiligindegi sım­fonııalyq orkestrdiń súıemeldeýimen ótedi.

Suhbat • 27 Qarasha, 2022

Nurqanat Jaqypbaı, Memlekettik syılyqtyń laýreaty: О́mirimniń kredosy – sheńberden shyǵý

Astananyń taǵy bir aq tańy atty. Tańǵajaıyp teatr tańy. Sahnada múlgigen tynyshtyq. Jastar teatrynyń at shaptyrym zalynda noqattaı ǵana qaraıǵan beıne kózge shalyndy. Ońashaǵa oqshaýlanyp alǵan jalqy sulba alysqa, tym-tym alysqa kóz tigedi. О́zi osynda bolǵanymen, oıy qııanda. Mańaıynda tirshilik baryn áldeqashan umytqan. Tipti janyna jaqyndap barsań da, selt eter emes. Iyǵyna túsken uzyn shashyn salalap qoıyp, tereń oıdyń qushaǵynda otyr. Tipti bizdiń qasyna qalaı kelgenimizdi de sezbedi bilem, tosynnan shyqqan únimiz oıyn úrkitkendeı, sál tosyrqap qaldy da, lezde ózin jınap ala qoıdy. Kúlimsireı amandasyp, birden: «Jańa qoıylymnyń premerasyna daıyndalyp jatyrmyz. Ý.Shekspırdiń «Romeo-Jýlettasy». Bul qoıylym meniń Shekspır dramatýrgııasyna jasaǵan tájirıbe-trıptıhymnyń túıini desem de bolady. Osyǵan deıin «Asaýǵa tusaýy» men «Gamletin» saraptasam, endigi kezek «Romeo men Jýlettaǵa» keldi. Kópten beri kóńil túkpirinde tolǵantyp júr edi, mine, endi kórermenimen qaýyshatyn da sát jaqyndap qaldy. Buıyrsa, erteń premera. Spektakldiń sahnaǵa shyǵar kúni jaqyndaǵan saıyn mende de maza joq. Osylaı elden buryn kelip áýeli daıyndyq aldynda ózim ońasha qalyp oılanamyn, buǵan deıin jasalǵan jumystarǵa qaıtadan kóz júgirtip, oısha artyq-kem tusyn ekshep alamyn da, sodan keıin akterlerimdi shaqyramyn. Sóıtip, ózimniń oıym men olardyń túnimen izdenip daıyndalǵan izdenisin bir arnaǵa toǵystyryp, sodan ortaq sheshimge kelemiz» dep áńgimesin bastaǵan rejısser taǵy da sahnadan kóz almaı, únsiz qaldy. Premeraaldy tolǵanys hám tolqynys ekenin túsindik. Sanada saırap turǵan sansyz saýalymyzben kıligip, oıyn bólgimiz kelmedi.

Teatr • 14 Qarasha, 2022

«Jibek joly» – óner jármeńkesi

Elordada bekzat óner jankúıerleri asyǵa kútken «Jibek joly» halyqaralyq mýzykalyq óner festıvali shymyldyq túrdi. Teatr dýmany Muqan Tólebaevtyń ańyzǵa aınalǵan «Birjan – Sara» operasymen ashyldy.

О́ner • 08 Qarasha, 2022

«Astana Balet» Grýzııaǵa attanady

«Astana Balet» teatrynyń Grýzııa eline josparlaǵan gastroldik sapary 14-15 qarashada Tbılısıdegi Z.Palıashvılı atyndaǵy Opera jáne balet teatrynyń sahnasynda ótedi. Gastrol aıasynda elordalyq ujym «Salomeıa», «A Fuego Lento» bir aktili baletteri men «Uly Dala murasy» konserttik baǵdarlamasyn grýzııalyq kórermen nazaryna usynady.

Kıno • 03 Qarasha, 2022

Parıjdegi qazaq kınosy

О́tken aptada áıgili Elıseı alabynda Mádenıet jáne sport mı­nıstrliginiń tapsyrysy boıynsha Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵynyń kómegimen shyǵarylǵan fılmderdiń kórsetilimi ótti. Is-shara IV Fransııadaǵy Qazaqstan kınosy festıvaliniń aıasynda uıymdastyryldy.

Suhbat • 02 Qarasha, 2022

Roza Amanova: Qazaq elin erekshe qadirleımin

«Men seni saǵynǵym keledi». Osy bir syrshyl da áýezdi áni arqyly tyńdarmannyń júregine jol taýyp, talaı jannyń rýhanı jaqynyna aınalǵan Roza Amanova tek qyrǵyz eliniń ǵana emes, qazaq halqynyń da sheksiz mahabbatyna bólenip kele jatqan baqytty ánshi. Qazaqtyń «Segiz qyrly, bir syrly» degen teńeýi de dál osy janǵa qaratyp aıtylǵandaı. Qyrǵyz Respýblıkasynyń halyq ártisi, Toqtaǵul atyndaǵy Qyrǵyz memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, etnomýzykatanýshy, ónertaný doktory, professor, Qyrǵyzstan boıynsha áıelder arasyndaǵy jalǵyz dastanshy, qomyzshy, sazger, ánshi, memlekettik jáne halyqaralyq deńgeıdegi baıqaýlardyń jeńimpazy – bir basyna myń-san ónerdi toǵystyrǵan talantty tulǵanyń júrek qylyn sherter taǵylymdy áńgimeleri de áserli. Astanada ótken Qyrǵyzstannyń Qazaqstandaǵy mádenıet kúnderi aıasynda talaıdy tamsandyrǵan óner ıesimen suhbattasýdyń sáti tústi. Áńgimemizdiń álqıssasyn da ánshi tóskeıde maly, tósekte basy qosylǵan baýyrlas qos memlekettiń myzǵymas dostyǵy men tereńnen tamyr tartar tini buzylmas týystyǵynan bastady.

Qazaqstan • 02 Qarasha, 2022

Umai: músin jeńimpazy anyqtaldy

Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi taǵaıyndaǵan elimizdegi alǵashqy Umai ulttyq syılyǵy – bul teatrlyq «Oskardyń» analogi. Úsh aı boıy Qazaqstannyń ataqty sýretshileri Umai syılyǵy músinshesi syzbasynyń avtory bolý quqyǵy úshin talasty. Syılyqty ótkizý alańyna aınalǵan «Astana Opera» teatrynyń kórkemdik keńesi úzdikterdiń úzdigin anyqtady.

О́ner • 01 Qarasha, 2022

Bulbuldy óltirgen kim?

«Kúláshpen kezdesý – ánmen kezdesý edi» depti qazaqtyń bulbul ánshisi Kúlásh Baıseıitova jaıly tolǵanǵanda kompozıtor Latıf Hamıdı. Olaı deýine sebep te, dálel de mol. О́ıtkeni ánshiniń boıyndaǵy saf altyndaı jarqyraǵan týma talant qaı kezde de onyń daralyǵyn tanytyp turatyn. Kúláshtiń ánin bir tyńdaǵan jan balǵa arbalǵan aradaı ún qudiretine mas bolyp, ánshini qaıta-qaıta tyńdaýǵa beıildi edi. Al talaıdy tamsandyrǵan sol daýys oqý-toqýsyz, tabıǵattyń ózimen ánshi boıyna daryǵan aıryqsha daryn ekenin bilgen mýzyka mamandary sol kezdiń ózinde-aq ánshiniń kómeıine uıa salǵan kórkem úndi qubylysqa balaıtyn. Áıtpese teatrǵa alǵash jumysqa qabyldanǵan jyly operanyń ne ekenin bilmegen jannyń arada jylǵa jýyq ýaqyt ótpeı sahnanyń naǵyz bulbulyna aınalǵany qubylys emeı nemene?!

О́ner • 30 Qazan, 2022

Kúláshtiń áýelegen áni

«Astana Opera» teatrynda «qazaqtyń bulbuly» atanǵan opera sahnasynyń ańyzy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, KSRO Halyq ártisi, Memlekettik syılyqtardyń laýreaty Kúlásh Baıseıitovanyń 110 jyldyǵyna oraı «Qazaqstan vokalıster odaǵy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń uıymdastyrýymen «Kúláshtiń áni» vokaldyq mýzyka keshi ótti. Tulǵa esimin ulyqtaýǵa arnalǵan taǵylymdy konsertte, sondaı-aq uly ánshiniń shyǵarmashylyǵyn nasıhattap júrgen oryndaýshylardy saltanatty marapattaý rásimi boldy.