Rýhanııat • 19 Shilde, 2019

Bı beınelegen Shyńǵyshan shyndyǵy

747 ret kórsetildi

Jarty álemdi jaýlaǵan jahan ámirshisi – Shyńǵyshan taǵdyryna qatysty aıtylar túrli ańyz da, talas ta kóp. Al tartys, dramatýrgııalyq shıelenis degenińiz – spektakl úshin taptyrmas ózek. Mine, sondyqtan da bolar, uly qahan taqyrybyna ónerdiń túrli janry oqtyn-oqtyn oralǵysh keletini...

Ádebıet pen kórkemónerdi aıtpaǵanda, atalǵan taqyrypqa teatrlardyń da tym-tym jıi qy­zyǵýshylyq tanytýynyń birden-bir sebebi tulǵa aınalasynan órbıtin tylsym men jumbaqqa toly osy tartys bolsa kerek. Iá, buǵan deıin dramalyq teatr­lar sahnasynan túrli forma men mazmunda qoıylǵan «Shyń­ǵyshandardy» kórip júr­genimizben, bul – bı tilinde syr tarqatqan ańyz tulǵanyń aqı­qatyna alǵash ret talpynys jasaýymyz eken.

Jaqynda Beıbitshilik jáne kelisim saraıy sahnasyn­da tu­saýy kesilgen «Naz» mem­­l­e­ket­tik bı teatrynyń «Shyń­ǵys­­­han» horeografııalyq qoıy­lymyn tamashalaı otyryp, san túrli oıdyń jetegine ergenimiz jasyryn emes. Qazaqstanda tuńǵysh ret Jastar jyly aıasynda qoıylǵan spektakldiń rejısser-horeografy – Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Hadısha Aǵymbaeva bolsa, qoıýshy horeografy – Mońǵolııa memleketinen arnaıy shaqyrylǵan maman Týgsýý Týmýrhýıag. Aıtýly joba «Naz» memlekettik bı teatrynyń 20 jyldyq mereıtoıy qurmetine sahna tórine shyǵyp otyr.

Qoıylym Azııadaǵy tuńǵysh birtutas memleket qurýshy, óz zamanynyń asa iri áskerı jáne memleket qaıratkeri Shyń­ǵys­hannyń (Temújin) ómiri men eren eńbegine arnalady. Ańyz-áńgimelerge súıene otyryp qu­rylǵan oqıǵa jelisi negizinen Shyń­ǵyshannyń bala kezinen bas­tap, erjetip, el bılegen ke­zeńderin qamtıdy. Áskerı ta­lantynyń arqasynda keń-baıtaq terrıtorııany basyp alyp, jarty álemge bılik júrgizgeni ho­reo­grafııa tilinde kórkem beı­nelenedi.

Rejısser-horeograftyń aıtýynsha, bul Shyńǵyshandy ózge Shyńǵyshandardan daralaıtyn basty erekshelik – qaharynan kúl­li adamzat qaımyqqan qahan, jahan jaýlaýshysy retinde ǵana emes, qoıylymda eń áýeli onyń qarapaıym adam, pende retindegi ishki tolqynystaryna basa nazar aýdarylýynda eken.

– Shyńǵys han – álemdik ma­ńyzy bar tulǵa. Dańqty qol­basshy taqyrybyna qatysty ta­las ta, tartys ta kóp. Tul­ǵa taǵdyrynan árkim óz shyn­dyǵyn, aqıqatyn tapqysy keledi. Máselen, Mońǵolııada Shyń­ǵyshan esimi qasıetti ári qadirli. Olar Shyńǵyshandy mońǵoldyń qolbasshysy dese, bizdiń tarıhshylar da qazaq tarıhynyń kórnekti ókili dep jazady. Jáne ol solaı da. Oǵan kýá uzaq ýaqyt boıy qazaq handyǵyn Shyńǵys áýleti basqaryp keldi. Árıne, bul bireýler úshin daýly taqyryp bolýy múmkin. Biraq qalaı desek te, ol qurǵan memleket te, onyń rý-taıpalyq quramy da, Altyn Ordanyń memlekettik tili de – qazirgi qazaqtyń tól shejiresi. Ony tarıhymyzdan alyp tastaı almaımyz. Sol sebepti qoıy­lymnyń kórkemdik deńgeıi ǵana emes, mazmundyq mánine de ji­ti mán berip, barynsha jan-jaq­­ty qyrynan saralaýǵa kúsh saldyq. Osy maqsatta elimizge belgili túrkolog ǵalym, fılolo­gııa ǵylymdarynyń doktory Qarjaýbaı Sartqojaulyn qoıylymnyń ǵylymı keńesshisi retinde bekitip, jumysymyzda sol dáýirdiń tynysy barynsha qanyq sýrettelýi úshin Moń­ǵolııa memleketinen horeograf Týgsýý Týmýrhýıag myrzany arnaıy shaqyryp, birlese jumys is­tedik. Izdenisimiz ben talpyny­symyz kóziqaraqty kórermen kóńilinen shyǵady jáne óziniń laıyqty deńgeıdegi baǵasyn alady dep senemiz» – deıdi «Naz» memlekettik bı teatrynyń kór­kemdik jetekshisi Hadısha Aǵym­baeva.

Rejısser atap ótkendeı, eki jyldan asa júrgizilgen daıyn­dyqtyń jemisi shyn máninde kóńilge qurmet ornyqtyrady. Shymyldyq ashylǵan sátten-aq kózdi de, kóńildi de baýraı­tyn, árıne, ssenograf Qanat Maqsutovtyń erekshe sýretkerlik qııalynyń jemisi – sulýlyq tunǵan sahna men kompozıtor Bıam­basúrengıın Sharavtyń qu­laqtan kirip boıdy alǵan tańǵa­jaıyp mýzyka saryny. Áýen arqyly túrki áleminiń ta­rıh qatparlarynda jasyrynyp qalǵan qupııasy bar syryn aqtaryp, beınebir saırap ketkendeı jan dúnıeńizdi álemtapyryq kúıge bóleıdi. О́zine birden baý­rap ala jóneledi. Bulaı bo­lýy zańdy da. О́ıtkeni aıtýly spektakl Shyńǵys han taqy­rybyna arnaıy jazylǵan mýzyka negizinde sahnaǵa shyǵyp otyr. Mońǵol eliniń óner maıtalmandary – kompozıtor Bıam­basúrengıın Sharav pen horeo­graf Týgsýý Týmýrhýıagtyń tandemi spektakldiń qazaqy boıaýy­na mońǵoldyq saryn úste­gen. Ol tek mýzyka men qı­myl­dan ǵana emes, kostıýmder úlgi­sinen de aıqyn ańǵarylady. Sóıtip jalpy qoıylym órnegi baýyrlas eki el mádenıetiniń erekshelikterinen ózinshe bir sın­tez túzgen. Bul – tuńǵysh ret kórermenimen qaýyshyp otyrǵan horeografııalyq qoıylymnyń vızýaldy shtrıh-detaldary syılaǵan alǵashqy áser ǵana. Oqıǵa órbı, shıelenis shıryǵa kele álgi sezimimiz san túrli boıaý­men qalyńdaı, kúrdelene tústi.

Syrttaı baqylap, sahna tili arqyly saraptap kórgenimizdeı, qos memleket horeografy – qazaqstandyq Hadısha Aǵym­baeva men mońǵolııalyq Týgsýý Tý­mýrhýıagtyń birlesken ju­mysy bı tiliniń jańa múmkin­dik­terin asha túskenine kýá bol­dyq. Biz tamashalaǵan shyǵar­mashylyq izdenistiń bir erek­sheligi – munda birneshe bı tiliniń stıli, ıaǵnı halyqtyq saryn da, modern men klassıka da bar. Bir arnada toǵysqan san túr­li horeografııalyq órnek spektakldiń estetıkalyq hám mazmundyq boıaýyn túrlendire túsken. Sonyń arqasynda qoıy­lym tek horeografııalyq jumys emes, belgili bir deńgeıde dra­malyq spektakldiń de júgin kóterip tur. Ony Qazaq­stan­nyń eńbek sińirgen qaırat­ke­ri Álııa Atymtaeva, Er­jan Qudaıbergenov, Gaýhar Isma­ǵu­lova, Ashat Máden, Mar­ǵu­lan Jeńisov, Saǵıt Dúzbaev, Ulan Izenaev, Nazerke Eseı­qyzy, Aıdana Daırabekova, Aınagúl Tursynova, Danııar Jap­pasov, Aınabat Naýqanova syndy talantty ártister ju­my­sy sátti tolyqtyrady. Ási­re­se, qoıylymdaǵy jetekshi so­lıs­­ter – Shyńǵyshan men Bór­­te beınesindegi – Erjan Qudaı­­bergenov pen Gaýhar Is­ma­ǵu­lovanyń ról saraptaýdaǵy ún­desken tamasha tandemi aı­ryqsha atap ótýge turarlyq.

– Árıne, Shyńǵyshan qaı jaǵynan kelsek te, kesek, kúrdeli beıne ǵoı. Bıshini sheberlik turǵysynan túrli qyrynan shı­ryqtyryp, shynyqtyrady. Sol turǵydan kelgende, azdap qorqynyshtyń bolǵany ras. Onyń ústine, ózge elden kelgen horeografpen jumys isteýdiń óz ereksheligi bolady degendeı. Týgsýý Týmýrgýıag myrza mońǵol eliniń halyqaralyq deńgeıde moıyndalǵan biliktiligi joǵary kásibı mamany. Jas ártis retinde bul men úshin de, ujymymyzdaǵy ózge bıshiler úshin de úlken tájirıbe boldy. Al eki eldiń bı qıymyldarynyń ereksheligi óz aldyna úlken bir taqyryp. Qan­sha jerden kóshpeli elderdiń mádenıeti ortaq degenimizben, ár halyqtyń ózindik ıirimderi bolady. Bul qazaq pen mońǵolǵa, ásirese qos ulttyń óneri men má­denıetine de qatysty. Máse­len, qazaq bıinde qoldy ustaý, «pozısııadan» aspaý kerek degen qaǵıdalar bolsa, mońǵol bıinde jalpy áreketke erkindik beriledi. Desek te, kóshpeli el­diń minez-qulqy, men­talıteti turǵysynan saraptaý mádenıeti men bolmys ereksheligi úndes, uqsas. Sol jaǵynan kelgende mońǵol bıin asa qatty jatyrqaı qoımadyq. Horeografpen tez-aq til tabysyp kettik, – dep Erjan Qudaıbergen qoıylym premerasynan keıin óz áserimen bólisti.

Jalpy, shyǵarmashylyq top qoıylymǵa barynsha zamanaýı lep berýge umtylǵany baıqalady. Máselen, ssenograftyń mınımalızm men sahna sharttylyqtaryna kóbirek ıek artqany, sonymen qatar bar oqıǵany sımvo­lıka tilimen usynýǵa degen tal­py­nysyn sýretshiniń sátti sarap­tamalarynyń sanatyna jatqyzýǵa bolady. Bastysy, sah­nada basy artyq áreket joq, barlyǵy da nanymdy, aq­ta­lymdy. Kostıým dızaıny da alys­tan kóz jaýyn alyp, sah­nanyń sulýlyǵyna sulýlyq ús­teýde sátti qyzmet etip tur. Osyn­­daı oraıy tabylǵan oıly izdenis kórýshisine de rýhanı qýa­nysh syılaǵany sózsiz. Ár jumysyna kásibı talǵam hám úlken jaýapkershilikpen keletin teatr ujymy, sózsiz, bul joly da sol bıiginen túsken joq.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar