Polısııa jumysynyń basty kórsetkishi – halyqtyń senimi

– Memleket basshysy Q.Toqaev ózi­niń «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men ór­kendeýiniń negizi» atty Joldaýyn ja­­rııalady. Onda azamattardyń qu­qyq­­tary men qaýipsizdigine basa nazar aýdarylǵan. Ásirese jynystyq zor­lyq-zombylyq, esirtki taratý, adam saýdasy, áıelderge qatysty tur­mystyq zorlyq-zombylyq jáne basqa da aýyr qylmystarǵa, ásirese bala­larǵa qatysty qylmystarǵa ja­za­ny qatańdatý qajettigin tapsyrdy. Osy oraıda sizdiń jeke pikirińiz qan­daı?

– Memleket basshysynyń bul tapsyrmasyn men mınıstr retinde jáne jeke azamat retinde de qoldaımyn. Bul máse­leler bizdi de qatty tolǵandyryp júrgen. Sondyqtan da IIM osynyń al­dynda elektrondy resýrstar arqy­ly esirtki saýdalaý jáne esirtki saıt­ta­ry­nyń mekenjaılary jazylǵan graffıtı-jazýlar qaldyrý áreketterine qylmystyq jaýapkershilik qarastyrý máselesin kótergen bolatyn. О́ıtkeni jyl saıyn elimizde 2 myń esirtki qyl­my­­sy anyqtalady. Sonyń 1,5 myń fak­­tisi esirtkini ótkizýge qatysty bolyp otyr. Eger jaza qatańdasa, esirtki qyl­my­symen kúres te nátıjeli bolar edi. Sol sııaqty jynystyq jáne turmystyq zor­lyq-zombylyq sııaqty keıbir aýyr qylmys túrlerine jazanyń jeńil bolýy da túptep kelgende qylmyskerlerdiń qu­qyq quryǵynan sytylyp ketýine múm­­kindik berip jatady. Al jazasyz qal­­ǵan qylmysker keleside qaıtadan qyl­­mysqa baratyny anyq. Sondyqtan bul qylmystarǵa jazany qatańdatý qa­jet­­tigin tolyǵymen qoldaımyn.

Sonymen birge Joldaýda halyqpen etene jaqyn jumys isteıtin ákimshilik po­lısııa bólinisterin reformalaý tý­raly aıtyldy. Bul tapsyrmany oryn­daý úshin birqatar is-sharalar qaras­ty­ry­lady.

– Erlan Zamanbekuly, bıylǵy maý­sym aıynda ótken halyqqa esep berý jıynynda Elbasynyń tapsyrma­sy boıynsha salany jańǵyrtý jó­nin­­degi Jol kartasy qabyldanyp, bir­ne­­she ba­ǵyt­tan turatyn jumystar qol­ǵa alyn­­ǵanyn aıtqan edińiz. So­nyń ishin­de jańa formattaǵy polı­sııa­ny qa­lyptastyrýǵa aıryqsha toq­tal­dy­ńyz. Osy jumystardyń ba­ry­­sy týraly keńinen tarqata aıtyp ber­se­ńiz.

– Elbasy ishki ister organdaryn jań­ǵyrtý jónindegi Jol kartasynyń mán-mańyzyna toqtalǵanda «Bizge jańa formasııanyń polıseıleri qajet. Ol úshin kadrlardy daıarlaý, irikteý jáne ilgeriletý júıesi qaıtadan qaras­ty­rylatyn bolady. Vedomstvolyq bilim berý isi aıtarlyqtaı ózgeredi. Maman­dardy daıarlaý sapasy álemdik stan­dart­tarǵa saı keletin zamanaýı polısııa akademııalaryn qalyptastyrǵan jón» dep atap kórsetti. Sondyqtan Jol karta­synda ka­drlardy daıarlaý, irikteý, vedomstvolyq bilim salasyn jańǵyrtý máselesi basym baǵyttardyń biri retinde belgilendi.

Qazirgi ýaqytta ishki ister organdary júıesinde polıseılerdi daıarlaý 12 oqý ornynda, sonyń ishinde 4 joǵary – Qaraǵandy, Qostanaı, Almaty akademııalary, IIM Aqtóbe zań ınstıtýty, sondaı-aq 8 oqý ortalyǵynda júrgiziledi. Qolǵa alynyp jatqan reformalar nátıjesinde bilim ordalarynyń sany qysqaryp, 4 joǵary oqý orny men Shymkent qala­syn­da­ǵy oqý ortalyǵy ǵana qalady.

– Polısııa qyzmetkerlerin áleý­met­tik jaǵynan qoldaýdyń mańyzy zor. Jalaqysy kóterilip, jaǵdaıy túzelse, tártip saqshylary arasynda jem­qorlyq qylmystary da azaıatyny túsinikti...

– Reformalar bastalǵaly biz shtat sanyn ońtaılandyrý nátıjesinde bıýdjet qarjysyn 16 mlrd teńgege deıin únem­deýge qol jetkizdik. Osy bosaǵan qarjy túgelge derlik qyzmetkerlerdiń eń­bekaqysyn kóterýge, áleýmettik qol­­­­daý jumystaryna baǵyttalyp otyr. Naqty sandarǵa toqtala ketsem, pa­trýl­­dik polısııa qyzmetkerleriniń eńbek­aqysy 65 paıyzǵa, jedel tergeý qyzmeti bólinisteri 55, ýchas­ke­lik ınspektorlar (kámeletke tol­ma­­ǵan­dar isi jónindegi ınspektorlar) men oqytýshylardyń eńbekaqysy 25 paıyzǵa kóterildi. Qylmystyq atqarý júıesi men polısııanyń ózge qyz­met­teriniń jalaqysy 20 paıyzǵa artty. Máselen, patrýldik polısııa qyz­metine endi kiriskender 146 myń teńge eńbekaqy alatyn bolady. Buryn olar­dyń jalaqysy 103 myń teńgeden aspaıtyn.

Polıseılerdiń turǵyn úı máselesin sheshýge basa nazar aýdarylyp jatyr. Osy rette turǵyn úıdi jaldaý úshin ótema­qy alatyn qyzmetkerlerdiń tizi­mi ke­ńeıtildi. Búginge deıin mundaı qu­qyq­ty jedel-tergeý bólinisteriniń 6452 qyzmetkeri ıelengen edi. Endi bul tizimge kámeletke tolmaǵandar isi jónindegi ýchas­kelik ınspektorlar, patrýldik polı­sııa qyzmetkerleri men olardyń jetek­shileri engiziledi. Buǵan qosymsha 8 mlrd teńgeden astam qarjy qajet. Úki­met­tiń tıisti qaýlysy shyqqannan keıin bul másele de sheshimin tabady.

– Sońǵy jyldary polısııa men ha­lyqtyń arasy tym alshaqtap ketti dep dabyl qaǵatyndar barshylyq. Bul baıbalam negizsiz emes. Halyqtyń po­­lısııaǵa degen senimin arttyrý baǵytynda qandaı sharalar qa­byl­da­nyp jatyr?

– Bizdiń jumysymyzdyń eń basty kórsetkishi – halyqtyń bizge degen senimi. Sondyqtan biz polısııanyń barynsha ashyq bolǵanyn qalaımyz. Sol úshin búginde Polısııa departamentteri, bas­qar­­malary men bólimderi, jalpy po­lısııa qurylymdary janynan HQKO úlgisinde jumys isteıtin front-keńseler kóptep ashylyp jatyr. Front-keńselerdiń ereksheligi jáne eń basty artyqshylyǵy – kez kelgen adam eshqandaı aldyn ala jazylýsyz, bıýrokratııalyq kedergilersiz osy jerge kelip, ózin tolǵandyryp júrgen máse­le­sin, bilgisi kelgen suraǵyn tikeleı mamandarǵa qoıa alady.

Qazir elimiz aýmaǵynda osyndaı 174 front-keńse jumys isteıdi. Ár keńse kúnine 20-30 adamdy qabyldap, tıisti ke­ńester berýde. Bolashaqta mun­daı keń­se­ler barlyq polısııa bólim­she­le­rin­de jumys isteıtin bolady.

Aıta ketý kerek, front-keńselerdiń jumysy jolǵa qoıylǵan ýaqyttan bas­tap kezekshi bólimder men «102» jedel qyzmetteriniń júktemesi bir­sha­ma azaıdy. Bul qyzmet jelisi quqyq buzýshylyqtarǵa jáne basqa da jaǵ­daı­lar­ǵa kóbirek kóńil qoıýǵa múmkindik aldy.

– О́z attaryna túrli syn aıtylyp jatqanyna qaramastan, tártip saq­­shylary «Polısııa – halyqtyń qor­­ǵany» degen atqa laıyqty eken­dik­terin dáleldep keledi. Kúni keshe Atyraýda sýdan qyzdy qutqaram dep qaza bolǵan Sh.Aqymǵalıevtiń erli­giniń ózi nege turady?! Jalpy, osyn­daı tótenshe jaǵdaılar kezinde polı­seı­lerdiń qaza bolýynyń aldyn alý úshin ne istegen jón?

– Biz osyndaı jaǵdaılardy eskerip, avto­patrýldik kólikterdi qutqarý qu­ral­­darymen jabdyqtaý týraly sheshim qa­byl­dadyq. Sebebi patrýldik polısııa jasaqtary oqıǵa nemese qylmys ornyna eń birinshi jetedi. Keı kezderi adamdar­dy tótenshe jaǵdaılardan qutqarý nemese jaraqat alǵandarǵa kómektesý qajet­ti­gi týyndap qalady.
Azamattyq qorǵaý jáne medısınalyq qyzmetkerleri tarapynan patrýldik polısııa qyzmetkerlerine adamdardy qut­qarý jáne qutqarý quraldaryn is jú­zinde qoldaný boıynsha arnaıy kýrstar uıymdastyrylmaq. Bul sharalar tótenshe jaǵdaılarda jedel kómek kórsetý kezinde eń birinshi halyqtyń, son­daı-aq polısııa qyzmetkerleriniń de qaýipsizdigin qamtamasyz etedi.

– Sońǵy on jylda elimizdegi avto­park­tiń kólemi 43 paıyzǵa artqan eken. Avtokólik sanynyń artýy jol qaýip­sizdigin saqtaýdy jyldan-jylǵa qıyn­datyp bara jatqan joq pa?

– Durys aıtasyz, elimizdegi avto­kó­lik sany jyldan-jylǵa ósip keledi. Degenmen, soǵan qaramastan, elimizdegi jol qaýipsizdigi turaqty saqtalyp otyr. Jol­dardaǵy qadaǵalaý jumystary kúsheı­tildi. Jyl basynan beri polısııa qyz­metkerleri 2,8 mln jol erejesin bu­zý­shylyqty anyqtap, 103,5 myń jaıaý júrginshini ákimshilik jaýapkershilikke tartty. Shamamen 17,6 myń avtokólik ıesi júrgizýshi kýáliginen aıyryldy. Aıta ketý kerek, jol qaýipsizdigin nyǵaıtýda ereje buzýshylyqtardy avtomatty tir­keý júıesi úlken septigin tıgizýde. Bú­gin­de elimizdegi joldarda 4 myńnan astam avtomatty tirkeý júıesi bar beınekameralar qoldanylady. Osy avtomatty júıeler jyl saıyn 1,5 mln jol erejesin buzýshylyqty tirkeýge alady. Bul jalpy jol erejesin buzýshylyqtyń 40 paıyzy. Buǵan qosa, jańa avtomat­ty júıe baqylaý aımaǵynan ótken avtokólikterdiń tirkeý nómirin oqyp, izdestirýde bar-joǵyn avtomatty túrde anyqtaıdy. Osyndaı kameralardy qoldanysqa engizý júrgizýshilerdiń jol erejesin saqtaýyna aıtarlyqtaı yqpalyn tıgizýde.

Bıylǵy shilde aıynyń basynda mı­nıstr­likte qoǵam ókilderi jáne Par­la­­ment depýtattarymen birge jol qa­ýip­sizdigin saqtaý máseleleri boıynsha dóńgelek ústel ótkizgen bolatynbyz. Osy otyrysta jol qaýipsizdigin qam­ta­ma­syz etýge qatysty birqatar usy­nys­tar qabyldandy. Sonyń ishinde Ishki ister mınıstrligi «ortasha jyldamdyq» ólshemin engizýdi moınyna aldy. Bul jańa ózgeristi foto-beıne tirkeýdiń sta­sıo­narlyq júıesi arqyly iske asyrý jos­parlanǵan.

Búginde Jol qozǵalysy qaýipsizdigin art­tyrýdyń 2019-2020 jyldarǵa arnal­ǵan Jol kartasy daıyndalýda. Bul aýqymdy jobada júrgizýshi kýáliginen aıyrylsa da kólik júrgizgenderge jazany qatańdatý, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe elderden kelgen kólikterdi ýaqytsha tirkeý jáne basqa kóptegen sharalar qaralǵan.

– Ishki ister mınıstrligi qu­ry­ly­m­yn­da óz aldyna otaý bolyp otyrǵan sala – qylmystyq atqarý júıesi. Qol­ǵa alynyp jatqan reformalar bul salada da júre me?

– Osy saladaǵy máselelerge Mem­le­ket basshysy Qasym-Jomart Toqaev erek­she den qoıyp, birqatar tapsyrmalar da berdi. Prezıdent tapsyrmalaryn oryndaý sheńberinde bizdiń vedomstvo bastamasymen jaqynda ótken «Ashyq dıalog – penıtensıarlyq júıeni reformalaý quraly» atty forýmda adam quqyǵy men bostandyǵyn saqtaý, bas bos­tandyǵynan aıyrý oryndarynda sottalǵandardy ustaý jaǵdaıyn jaq­sar­tý máseleleri talqylandy. Onda qyl­mys­tyq atqarý júıesin halyqaralyq standarttarǵa jaqyndatatyn máseleler kóterildi. Osy jıyndar barysynda qoǵam tarapynan 200-ge jýyq usynys kelip tústi. Osynyń barlyǵyn aldaǵy ýaqytta qarastyratyn bolamyz.

Taıaý kúnderi túzeý mekemesi qyz­met­kerleriniń sottalǵandarǵa zorlyq-zombylyq kórsetýi beınelengen vıdeo buqaralyq aqparat quraldary men áleý­­mettik jelilerde jarııalan­dy. Qyl­­mystyq atqarý júıesi qyz­met­ker­le­riniń osyndaı qylmystar men quqyq buzýshylyqtarǵa jol berý sebep­te­rin joıý boıynsha júıeli sharalar ke­she­ni qabyldanýda jáne ol meniń jeke ba­qylaýymda.

Qylmystyq-atqarý júıesi salasyn­da birqatar jańa bastamalarda júzege asyp jatyr. Atap aıtar bolsaq, Qa­zaq­standaǵy sottalǵandarǵa týǵan-týys­ta­ry­men qashyqtyqtan beınebaılanys jasaý qoljetimdi bolady. Qazirgi ýaqytta qanatqaqty joba Aqmola oblysynda iske qosyldy. Sonymen birge mınıstrlik sottalǵandarǵa qajetti taýarlardyń elektrondy dúkenin iske qosý baǵytynda jumystar júrgizýde. Sol úshin Sizoshop.kz jáne Vnimaniye.kz ınternet-dúkenderi quryldy. Aldaǵy ýaqytta sottalǵandarǵa óz ótinishterin elektrondy túrde joldaýǵa múmkindik jasalady.

– Sottalǵandardy eńbekpen qamtý – olardy tárbıeleýdiń eń basty quraly. Jumys isteý arqyly olar ózine de, qoǵamǵa da paıda keltiretini túsinikti. Búginde bul jumystar qalaı júrgizilýde?

– Qazir barlyq sottalǵandardyń 75%-y, ıaǵnı jazasyn ótep jatqan 14,6 myń adamnyń 11 myńǵa jýyǵy eńbekpen qamtylyp otyr. Olar jumys istep, aqsha tabý arqyly ózderi zııan keltirgen adamdarǵa materıaldyq shyǵyndy tólep qana qoımaı, otbasylaryna kómektesýge múmkindik alady, sondaı-aq bostandyqqa shyqqannan keıin qajetti qarajat qoryn jınaıdy.

Osy maqsatta QAJ mekemeleriniń óndiristik bazasyn damytý sharalary qabyldanyp jatyr. Qazirgi kúni sottalǵandar túrli sehtarda eńbek etýde. Tipti túzeý mekemelerine shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi belsendi túrde tartylýda. Olar túrmelerde óz óndiris oryndaryn ashyp, 3 myń sottalǵandy eńbekpen qamtyp otyr. Budan bólek, búginde 63 sottalǵan óz bıznesin ashyp, atap aıtqanda, nan, makaron, konservi ónimderin shyǵaryp jatyr. Qazirgi kúni mekemelerde 3 myń sottalǵan 35 mamandyq boıynsha oqytylýda.

Salada júrgizilgen izgilendirý jumystarynyń nátıjesinde «túrme turǵyndary», ıaǵnı sottalǵandar qatary 2009 jyldan beri eki esege qysqardy. Qazir elimiz boıynsha penıtensıarlyq salada 86 mekeme jumys isteıdi. Sottalǵandar sanynyń azaıýyna baılanysty sońǵy 5 jylda 12 mekeme, sonyń ishinde bıyldyń ózinde 4 mekeme jabyldy. Elimizde osydan birneshe jyl buryn engizilgen Probasııa qyzmeti sottalǵandar sanynyń azaıýyna yqpal etip otyr.

– Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken
Joldybaı BAZAR,
«Egemen Qazaqstan»