Suhbat • 03 Sáýir, 2020

Altynaı Nógerbek: О́mirde de, ónerde de ana rólin oınaǵan unaıdy

445 ret kórsetildi

Altynaı Nógerbek! Qazirgi qazaq sahnasy men ekranynyń jaryq juldyzy. О́nerde analar beınesiniń ádemi galereıasyn jasap kele jatqan talantty aktrısa. Ol somdaǵan keıipkerler óziniń kúndeı nurly jylýymen, tereńdigimen, shynaıylyǵymen kóńil túkpirinen oryn alady. Altynaıdyń rólderinen buryn eń áýeli jany sulý. Sondyqtan bolsa kerek, ár róli birinen biri óter erekshelikke ıe, júrekke jaqyn. О́z zamandastarynyń ishinen birinshi bolyp oza shyǵyp, Memlekettik syılyqtyń laý­reaty atanǵan óner ıesimen teatr jáne kıno áleminiń qyzyǵy men qıyndyǵy týrasynda áńgime órbitken edik.

– Sizdiń ónerdegi úlken be­lesińiz, ómirbaıanyńyzdaǵy bú­ginge deıin somdaǵan analar beı­nesiniń shyńy – Aqan Sa­taev­­tyń «Anaǵa aparar jol» fıl­mindegi rólińiz boldy desek, qatelespeımiz. Aıty­ńyz­shy, jalpy shyǵarma­shy­ly­ǵy­ńyz­daǵy analar róline aparǵan jol qalaı bastalǵan edi?

– 9 synypta oqyp júrgen kezimde qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi Gúltas Qur­manbaı degen apaıymyz mek­tep­­­ishilik merekelik kesh uıym­dastyrdy. Sonda maǵan M.Gor­kııdiń «О́limdi jeńgen ana» áńgi­mesi boıynsha daıyndalǵan shaǵyn sahnalyq qoıylymda Ana rólin berdi. Sol arqyly alǵash ret sahna áleminiń dámin, syryn sezindim. Teatrǵa ǵashyq boldym. Odan sál keıinirek Jezqazǵan teatrynyń «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» tragedııasyn kórip, sondaǵy akterlerdiń oıynyna tánti bolǵanym sonshalyq: «Bo­lashaqta ómirimdi ónermen baılanystyramyn, aktrısa bolamyn» degen sheshimge túbegeıli bekindim. Shúkir, Alla armanyma jetkizip, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasyn Tuńǵyshbaı Jamanqulov sheberhanasynda oqyp, támamdadym. Áshirbek Syǵaı, Maıra Omarbaeva syndy ustazdardan dáris aldym. Keıin elordadaǵy Q.Qýanyshbaev atyndaǵy akademııalyq qazaq mý­zykalyq drama teatryna ju­mysqa qabyldanyp, uly rejısser Ázirbaıjan Mámbetovtiń tá­limin kórdik. Jas maman úshin bul úlken tájirıbe, taǵylym mek­­tebi bolǵany anyq. Kóp nár­se úırendim. Sahna áleminiń qyr-syryna qanyqtym. Meniń úlken baqytym – sahna meni jatyr­qamady. Teatrǵa kelgennen basty rólderge bekitilip, naǵyz aktrısa bolýdyń qýanyshyn sezindim. Búginde ótkenge kóz júgirtip qa­rasam, shynymen de sol mektep qabyrǵasynda júrip oınaǵan Ana beınesi meniń aldaǵy aktrısalyq jolyma berilgen joldama, aq bata boldy dese de bolady. Sodan beri, mine, kúni búginge deıin túrli plandaǵy kóptegen ana beınesin keıiptep keledi ekenmin. Ol, ási­­rese, kıno salasyndaǵy iri­li-usaq­ty jumystarymnan anyq kó­rinedi. Joǵaryda jaqsy aıtyp kettińiz, rasymen de «Ana­ǵa aparar jol» fılmindegi Má­rııam ananyń beınesi men úshin qaı jaǵynan da qymbat. Jaýap­kershilik júgi de jeńil emes. Márııam beınesine deıin kóbinese epızodtyq rólderde kórinsem, bul ról basty keıipker, salmaǵy da, jaýapkershiligi de zor boldy. О́zimdi aktrısa retinde dáleldeý jolyndaǵy úlken synaq boldy desem de artyq aıtqandyq emes. Qatty tolqydym, qobaljydym. «Anaǵa aparar jol» arqyly ana, áıel álemine shyndap dendep engendeı boldym. Jáne sol álem­ge sheksiz ǵashyq boldym. Ishki ále­mimmen úndes tańǵajaıyp kó­ńil kúıdi bastan keshtim. Rýha­nı lázzat aldym. Jalpy, maǵan ómirde de, ónerde de ana rólin oınaǵan unaıdy.

– О́ner – baqyt. Sol úlken baqytty siz teatr sahnasyna kó­terilmesten buryn-aq, ómirge kelip, esińizdi bilgeli be­ri ákeniń qany, ananyń súti ar­­qy­ly boıyńyzǵa darytyp óstińiz. Ákeńiz belgili kınotanýshy, Qazaqstandaǵy kásibı kı­notanýdyń negizin qalaýshy, bizdiń ustazymyz Baýyrjan Nó­ger­bek bolsa, anańyz da kási­bı teatrtanýshy. Qos birdeı óner óki­liniń otbasynda dúnıege ke­lý­diń artyqshylyǵy men qı­yn­­dyǵy qandaı?

– Rasymen de, meni ómirde de, ónerde de joly bolǵan adam dep aıtýǵa bolatyn shyǵar. О́ıt­keni óner maǵan ómir esigin ashqannan-aq tańsyq álem bolǵan joq. Ákem Baýyrjan Nógerbek kásibı kınotanýshy bolsa, anam Gúljahan Qalıjanqyzy – teatr­tanýshy, belgili aqyn, dramatýrg Qalıjan Bekhojınniń qyzy. Ákem men anam Máskeýde oqyp júrgende tanysyp, keıin otbasyn qurady. Sondyqtan biz de bala kúnimizden óner dep ós­tik. Áli esimde, kishkentaı ke­­­zimizde ertegini kóp oqyp, anı­masııalyq fılmderdi tamashalap, tańǵajaıypqa shyn senetinbiz. Sonda anamyz da bizben birge jú­rip, sol ǵajaıyptardyń oryn­dalatyndyǵyna ılandyratyn. Máselen, «Karlson shatyrda tu­rady, túnde úıimizge keledi» dep asyǵa kútetinbiz. Sóıtip, ana­myzǵa aıtyp 3 lıtrlik bankaǵa tosap daıyndatyp, terezeniń aldyna qoıyp, Karlsonnyń kelýin kútip-kútip, uıyqtap qalatynbyz. Tańerteń oıansaq, terezeniń aldynda bos ydys pen Karlsonnyń atynan jazylǵan hat jatatyn. Karlsonnan hat alǵan kezdegi bizdiń qýanyshymyzdy kórseńiz. Árıne, onyń barlyǵyn anamyz uıymdastyryp júrgenin biz ol kezde bilgen joqpyz. Biraq biz úshin sol bir sátter bala­ly­ǵymyzdyń eń bir qyzyq shaqtary bolyp jadymyzda jattaldy. Mine, biz osyndaı ádemi álemge senip óstik. Sonyń áseri shyǵar, bizdiń úıdiń balalarynyń bári de ónerden alys ketpedi.

Al mundaı otbasynda ósýdiń qıyndyǵyna kelsek, árıne, ol eń birinshi jaýapkershilik dep oılaımyn. Ákeńniń atyna kir keltirmeý kerek qoı. Bálkim, ónerge qatysy joq, basqa salada qyzmet etsek, bul jaýapkershiliktiń salmaǵy áldeqaıda jeńil bolar ma edi. Bir salada júrgennen keıin de, onyń ústine ákem kıno synshysy bolǵan soń, «Baýyrjan Nógerbektiń qyzy» degen atqa laıyq bolý úshin barynsha tyrystym. Áli de tyrysyp kelemin. О́nerdegi ornymdy, esimimdi óz talant-eń­begimmen qalyptastyrǵym keledi.

– Áke degende oıyńyzǵa ne oralady?

– О́ner jolyn tańdaǵym kele­tinin alǵash estigende, ákem de, anam da asa qup kóre qoımady. О́ıtkeni ekeýi de osy joldan ótkendikten, onyń ústine balanyń ishinde jalǵyz qyz ekenim de áser etken bolar, aktrısa bolý tilegimdi onsha jaqsy qabyldaǵan joq. Biraq keıin meniń maqsa­tymnyń aıqyn ekenin kórgen soń, batalaryn berdi. Qazir oılap qarasam, ol kisilerdiń qobaljýy, meniń keleshegime alańdaýy oryndy eken. Búginde ózimniń de uldarym men qyzdarym ósip kele jatqannan keıin men ol kisilerdi jaqsy túsinemin. Eger keleshekte balalarym óner jolyn tańdaıtynyn aıtyp jatsa, men de dál solaı qobaljyp, alań­dar edim. О́ıtkeni ol joldan men de ótip kórdim. Áli esimde, oqý bitirgennen keıingi alǵashqy jyldarda kóńilim tolmaıtyn, qınalǵan sátter boldy. Sonda ákem aıtty: «Altynaı, seniń bas­ty mamandyǵyń – ol seniń ana bolǵandyǵyń» dedi. Osy bir-aq aýyz sózben-aq meniń barlyq ishki tolǵanysyma jaýap bergendeı edi. Ákemniń osy aqylyn eshqashan jadymnan shyǵarǵan emespin. Jalpy, biz ákem ekeýmiz rýhanı óte jaqyn, syrlas boldyq. Birge kıno kórip, talqylaıtynbyz. Ol kisi meniń bastamalaryma úne­mi qoldaý bildirip, jol siltep oty­ratyn. Meniń eń úlken synshym – ákem boldy desem, artyq aıtqandyǵym emes. Bir joly ákem ekeýimiz ǵana úıde qalyppyz. Ol kez­de men mektep oqýshysy bolsam kerek. Keshkilik birge otyryp «Letıat jýravlı» fılmin kórdik. Fılm aıaqtalǵan soń, bólmeme kettim. Biraq dóńbekship uıyqtaı al­madym. Ákemniń de uıyqtaı almaı jatqanyn baıqadym. О́ıtkeni asúıdiń shamy jana berdi. Sosyn qasyna bardym. Tań atyp qalǵan kez bolatyn. «Ne boldy, qyzym? Uıyqtaı almadyń ba?» dep surady. «Iá, uıyqtaı almadym. Túni boıy kınony túsimde kórip shyqtym. Men ana qyzdy (bas keıipkerdi) aıadym» dedim. Sonda ákemniń de kózine jas kelip: «Al men onyń ákesin aıadym» dep edi. Mine, ákem osylaı bir-aq aýyz sózben kóp nárse aıtyp, kóp nár­se úıretetin maǵan. Biz únsiz túsinisetinbiz.

– «Áke – balaǵa synshy» deı­di. Kınodaǵy rólderińizdi ekrannan kórgen kezde ol kisi qalaı baǵalaýshy edi? Áke re­tinde me, álde kásibı synshy re­tinde qaraıtyn ba edi? Jal­py, ákeńizdiń synyn qalaı qabyl­daıtyn edińiz?

– Ol kisiniń baǵasy, nusqaǵan baǵyty, aıtqan aqyly men úshin árdaıym temirqazyq bolatyn. Soǵan qarap, kemshilikterimmen jumys istep, sátti shyqqan ju­mys­­tarymdy saraptap, únemi qo­rytyndy jasap júretinmin. So­lardyń ishinde, ásirese, «Anaǵa aparar jol» fılminde basqa­lar­dyń pikirinen buryn, eń áýe­li ákemniń baǵasy mańyzdy boldy. О́ıtkeni kastıngke qatys­qanymnan bastap ákem men úshin úlken janashyr, jankúıer boldy. Biraq fılmniń premerasy ótken kúni men aýrýhanaǵa túsip qalyp, qatysa almadym. Em­­hanada jatyp «kórsetilim aıaq­­­taldy-aý» degen ýaqytty ta­ǵat­­syzdana kúttim. «Kórermen qalaı qabyldady eken?» degen qorqynysh pen qobaljý da bar ishimde. Bir ýaqytta ákem habar­lasty: «Altynaı, bári jaqsy boldy. Quttyqtaımyn!» dedi qýa­nyshy qoınyna syımaı. Úninen maqtanysh lebin sezdim. Mine, osy bir aýyz lebiz men úshin eń joǵary baǵa boldy. Jalpy, ákem jaqsy maman ǵana emes, keremet adam edi. Ony búginde kózin kórgen dos­tary, zamandastary, áriptesteri jıi eske alyp aıtyp otyrady. Men de ákemniń barlyq isimen maqtanamyn.

– «Anaǵa aparar jolǵa» qa­laı keldińiz? Úlken ról. Qo­bal­jý bolmady ma?

– Álbette. Qobaljydym. О́ıt­­­keni bul meniń fılmo­gra­fııamdaǵy alǵashqy basty ról. «Anaǵa aparar jolǵa» deıin de kóptegen kınoda oına­dym ǵoı. Biraq bul fılmniń shy­ǵarmashylyq jolymdaǵy róli úl­ken. Tipti buǵan deıin oı­na­ǵan rólderim osy fılmdegi Má­rııam róline daıyndyq boldy desem de bolady. Teatrdaǵy shy­ǵarmashylyq jolym 1997 jyly bastalǵanymen, kınoǵa sál keıinirek keldim ǵoı. Al Aqan Sa­taevpen tandemimiz «Jaýjúrek myń bala» fılminen bastalǵan. Onda Sartaıdyń anasyn oınadym. Keıin araǵa taǵy birshama ýaqyt salyp «Anaǵa aparar jolǵa» sha­qyrtý aldym. Kastıngten ót­ken soń birden túsirilimge ki­risip ket­­tik. Sol kezde men rejıs­ser­diń qoldaýyn sezindim. Úne­mi aqyl­dasyp, úndesip jumys is­tedik. Aqan aǵa da bul fılm­ge úlken daıyndyqpen keldi. О́ıt­keni áke­si men sheshesinen qa­tar aıyry­lyp, kóńili jabyrqap júrgen rejısser osylaısha óner arqyly ata-anasyna eskertkish qoıǵysy kelipti. Ony túsirilim barysyn­da ózi erekshe tolqyp aıtyp ber­di: «Ákem men anamnyń kózi ti­risinde «Jaýjúrek myń baladan» basqa aýqymdy jumysymdy kórsete almadym, úlgermedim. Bul fılmdi ata-anamnyń rýhyna arnaǵym keledi» dep edi sonda. Jalpy, «Anaǵa aparar jol» fılminiń túsirilimi shynymen erek­she ótken sekildi. Ár adamǵa ata-anasy qymbat qoı. Sondyqtan bolar, kıno túsirilimine qatysqan barlyq shyǵarmashylyq toptyń bul fılmge degen qurmeti erekshe sezilip turdy. «Anaǵa aparar joldyń» basty tabysynyń kilti osynda shyǵar, bálkim.

– Al teatrda she? Qandaı janr­daǵy qoıylymda oınaý tabıǵatyńyzǵa jaqyn?

– Ras, kınoda negizinen ana beınesin kóp oınasam, teatrdaǵy rólderimniń janry da, amplýasy da san alýan. Men janr tańdap, talǵaıtyn aktrısalardyń qata­rynan emespin. «Myna ról ta­bıǵatyma jaqyn nemese myna beınege bolmysym múldem kere­ǵar eken» dep oılanyp otyrmaımyn. «Balýanǵa oń-soly bir» deıdi ǵoı. Sol sııaqty jaqsy aktrısa da ról tańdasyn, biraq janr tańdamaýy kerek dep oılaımyn. Qaı janrǵa salsa da ózin erkin sezinip, jarqyraı kórine alatyn aktrısa – naǵyz aktrısa. Ol eń áýeli ózi úshin qyzyqty ǵoı. Sondyqtan men eksperımentten qoryqpaımyn. Kerisinshe, izde­netin, aýqymy keń rólder bolsa, qýana qabyldaımyn. Rahattanyp oınaımyn. Meniń rólderim kil komedııa nemese birińǵaı tragedııa, drama dep bólinbeıdi. Ma­ǵan barlyǵynda oınaý qyzyq. Dese de, tabıǵatyma lırıkalyq qoıylymdar óte jaqyn. Ondaı spektaklderde oınaýdan janyma erekshe rýhanı lázzat alamyn.

– Akterlik ónerińizdi keıde ómirdegi túrli jaǵdaılarda paıdalanyp, tyǵyryqtan shyqqan kezderińiz boldy ma?

– Joq. Ondaı jaǵdaı eshqashan bolmapty. Jalpy, men áý bastan-aq jeke ómirim men ónerdiń ara­jigin ajyratyp, shekarasyn belgilep qoıǵanmyn. Oǵan ba­la kúnimnen boıyma sińirip ósken ata-anamnyń aqyly da áser etken bolar. Sondyqtan teatr – men úshin tek jumys or­nym, rýhanı qýanysh syılaı­tyn kıeli meken. Al ómirim je­ke adam retindegi baqytty sátterimmen, ata-ana, otbasy, bala-shaǵamnyń amandyǵy, qýa­nyshymen ólshenedi. Meniń basty tiregim – otbasym. Ony nege aıtyp otyrmyn? О́ıtkeni kóp­shilik áriptesterim: «Teatr – meniń ómirim» dep jatady. Sol arqyly ónerdiń, sahnanyń ma­ńyzyn uǵyndyrǵysy keletin de shyǵar, bálkim. Ras, ártisterdiń barlyǵy teatrmen ómir súredi. Biraq tek qana teatrǵa baılanyp, ózge eshteńeni kórmeı qalý adamdy baqytty ete almaıdy. Adamnyń tolyq baqytqa qol jet­kizýi úshin jeke ómiri, otbasy, ózge de qyzyǵýshylyqtary bolýy kerek. Jastyq shaqta býyr­qanǵan shyǵarmashylyq tir­shilik, izdenispen kóp nárse bilinbeýi múmkin. Alaıda óner zańy qatal ǵoı. Jas ulǵaıǵan saıyn sahnadaǵy rólderiń azaıyp, ornyńdy jas aktrısa, akterler basqanda, adam daǵda­rysqa túsip, ómirdiń mánin jo­ǵal­typ alýy múmkin. Sondaı sát­te adamdy óziniń jeke ómi­ri, qyzyǵýshylyqtary alyp shy­ǵady. Mine, osyndaı nárseler bol­maýy úshin, menińshe, adam eń áýeli óziniń baqytty jeke ómi­rin qalyptastyrýǵa mán ber­geni, óner men ómirdiń arajigin ajyratyp alǵany durys dep oılaımyn. Jalpy, adam únemi qyzyǵýshylyqta, ózin je­til­dirip, damytýda júrýi kerek qoı. Eger ol bolmasa, ómirińniń de, jumysyńnyń da eshqandaı ma­ǵynasy bolmaı qalady.

– Qandaı armanyńyz bar?

– Adamda arman taýsylǵan ba?! Shyǵarmashylyq adamy bol­ǵannan keıin kóp armandaımyz. Onyń kópshiligi, árıne, ónermen baılanys­ty. Alda taǵy da jaqsy kınolarǵa tússem degen armanym bar. Odan keıin tájirıbe re­tinde sheteldik myqty rejısser­lermen jumys istep kórgim ke­le­di. Osyǵan deıingi jumys tá­ji­rıbemde tek reseılik rejısserlermen shyǵarmashylyq baılanys­ta bolǵan ekenmin. Bo­la­shaqta fransýz kınolarynda baq synap kórýdi armandaımyn. Ondaı fılmderdiń ózindik qoltańbasy, stıli bar. Akterdiń ózin, ishki or­ganıkasyn tolyqtaı ashyp kór­se­týge tamasha múmkindik be­redi dep oılaımyn. Qalaı desek te, fransýz kıno mektebi – uly mektep qoı. Al endi basty ar­manyma kelsem – ol, árıne, eń áýeli eli­miz­diń amandyǵy, tynysh­tyǵy, otbasy men ata-ana­myzdyń baqyty, qýanyshy.

– Qazirgi qazaq teatry degende oıyńyzǵa ne oralady?

– Teatrǵa eń kerek nárse til dep oılaımyn. Búginde qazaq sahnasynda klassıkalyq ún jo­ǵalyp bara jatqan sııaqty kóri­nedi. Ulttyq qońyr úni­miz assı­mılıasııaǵa túsip, tabıǵa­ty­myzdan tym alshaqtap ketkendeı áser beredi. Ras, biz Reseıdiń teatr mektebine qyzyǵamyz, olardan úırenerimiz óte kóp. Ol durys ta shyǵar. Biraq degenmen, ulttyq mektebimizdi qalyptastyrmaı qazaq óneriniń keleshegin elestetý qıyndaý. Ulttyq mektep eń áýeli tól aýyz ádebıetimizden bastalsa kerek. Máselen, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner aka­demııasynda oqyǵan kezde ustazdarymyz bizge eń áýeli aýyz ádebıetin oqytatyn. Sonymen aýyzdandyq. Qazirgi teatrǵa qadam basqan jastardyń sóz saptaýyn, sahnalyq sóıleý mánerin, únin tyńdap men azdap tosyrqaımyn. Durysy, qarnym ashady deýge bolatyn shyǵar. Ulttyq únimiz joǵalyp bara jatqan sekildi kórinedi. Men jalpy sahna tiliniń sondaı bir jaqsy mektebi bolsa eken dep armandaımyn. О́zim de soǵan úlesimdi qosqym keledi. О́ıtkeni qalaı desek te, ulttyń da, ónerdiń de jany – til. Osyny umytpasaq eken.

– Aktrısa retinde búgingi kórermenge kóńilińiz tola ma?

– Bes saýsaqtyń da birdeı emestigi sekildi, kórermenniń sapasy da, deńgeıi de ártúrli ǵoı. Arasynda oıly kórermen de, ónerdi jeńil qabyldaıtyn da kórermen bar. Biraq qalaı bolsa da, teatr eshýaqytta kórermenniń deńgeıine túspeýi tıis. Kerisinshe, sahna – kórermenge oı salyp, talǵamyn qalyptastyrý, kórkem oılaýǵa jeteleýi qajet dep oılaımyn. Sonda ǵana ónerdiń bas­ty mıssııasynyń oryndalǵany.

– Ádette sahna syrtynda nemese qoıylym ústinde akterler túrli qyzyqty jaıttarǵa tap bolyp jatady. Esińizde qalǵan sondaı bir erekshe jaǵdaı bar ma?

– Qyzyqty jaıttar óte kóp. Esimde erekshe saqtalǵan sondaı jaǵdaıdyń biri men oqý biti­rip, Q.Qýanyshbaev atyndaǵy aka­demııalyq qazaq mýzykalyq drama teatryna jumysqa qabyl­danǵan kezde boldy. Teatrǵa kele sala birden rejısser Jaqyp Omarovtyń rejısserligimen qoıylǵan Shyńǵys Aıtmatovtyń «Ana – Jer-Ana» spektakliniń kóp­shilik sahnasyna kirip kettim. Tolǵanaı rólin teatrymyzdyń ak­trısasy, Qazaqstannyń eń­bek sińirgen ártisi Rymkesh Omar­hanova oınaıdy. Lázzat degen áriptesim ekeýmiz epızodtyq ról­­demiz. Ulynan qaraly qaǵaz kelip, Tolǵanaı – Rymkesh apanyń perzentin joqtap jylaıtyn sah­nasy bar. Zarly mýzyka oınaıtyn tusta Lázzat ekeýmiz Tolǵanaıdy eki qolynan demep, sahna syrtyna alyp ketýimiz kerek. Bizge júktelgen basty mindet sol. Biraq úlken sahnaǵa alǵash shyǵyp turǵannan keıin qatty tolqydym. Kúni boıy daıyn­daldym. Shamasy, qatty daıyn­dalyp qoısam kerek, sahnaǵa shyǵyp, mýzyka oınaǵan kezde ulyn joqtaǵan anany qoltyǵynan demep kótereıin desem, Rymkesh apa ornynan turmaıdy. Áli oıy­ny aıaqtalmaǵan eken dep túıip, azdap kidiris jasadyq ta, ekinshi márte kóterýge talpynyp kórdik. Bul joly da áreketimiz nátıjesiz. Sodan amal joq, sahnada uzaq tu­ra berýge bolmaıdy, úshinshi ret qattyraq kóterdik. Sóıtsem, otyrǵan kezde jerge tógile ketken Rymkesh apanyń uzyn burymyn basyp qalyppyn. Kótereıin desek, shashy julynyp, jany shyǵardaı bolǵan apamyz zarly mýzyka áýenmen birge ulynyń qazasy bir, julynǵan shashy janyn eki syrqyratyp, qoltyǵynan demegen áriptesim ekeýmizge kezek qarap, Lázzatqa «Qasyyyym» dese, men jaqqa qarap «shashyyyym» dep jylap otyr. Mán-jaıdy túsine salysymen, ornymnan atyp turyp, apamyzdy sahnanyń syrtyna jetelep alyp shyqtyq. Sodan spektakl aıaqtalǵansha janymdy qoıarǵa jer tappaı qorqyp júrdim. Sońynda áıteýir batyldyq jınap, Rymkesh apaıdan keshirim suradym. Apaı ekeýmiz bir-birimizdi kórsek áli kúnge deıin osy jaǵdaıdy eske alyp, kúlip júremiz.

– Teatr men kıno áleminde Ana beınesin kemeline kel­tire keıiptegen eńbegińiz, shynaıy­lyǵyńyz ben sheberligińiz mamandar tarapynan asa joǵary ba­ǵalanyp júr. Al ómirde qan­daı anasyz?

– Bilesiz be, men teatr men kınoda qandaı anamyn, ómirde de dál sondaı jaqsy ana bolǵym keledi. Soǵan tyrysamyn. Shúkir, balalarym jaqsy. Bizdi qatty syılaıdy. Qas-qabaǵymyzǵa qaraıdy. Renjitkisi kelmeıdi. Jáne eń bas­tysy barlyǵy menimen syrlasady. Bala tárbıesindegi eń utymdy, nátıjeli tásil syrlasý dep oılaımyn. О́ıtkeni men de bala kúnimde ata-anammen, onyń ishinde ásirese ákemmen syrlas boldym. Barlyq oıymdy irikpeı aıtyp, erkin syr­lasatynbyz. Ákem maǵan aqy­lyn aıtyp, únemi qoldap otyratyn. Bir sózben aıtqanda, ákem men úshin baǵyt túzer alyp baǵ­darsham boldy desem, tıtteı de artyq aıtqandyǵym emes. Ol kisiniń ómirlik ustanymy bolsyn, jumysqa degen yqylasy bolsyn, barlyǵy maǵan sabaq, úlgi boldy. Keıin turmysqa shyǵyp, ana bolyp, úlken bir áýlettiń kelini atanǵannan keıin, ómirdiń zańdylyǵy shyǵar, anammen kóp syrlasatyn boldym. Búginde menen «О́mirde qandaı anasyz?» dep surasa, eń áýeli kóz aldyma ákemdi elestetemin. Ákem maǵan qandaı jaqsy tálimger bolsa, men balala­rym úshin sondaı jaqsy ana bolǵym keledi.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 10:59

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Uqsas jańalyqtar