Ǵulama muralarynyń ǵıbraty

Jyl basynda Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyq me­reı­toıynyń resmı ashylý rá­simi QazUÝ-dyń Stýdentter saraıynda bastaý aldy. Uly oıshyl, ǵulamanyń mereıtoılyq sal­tanatynyń ashylýynda Birik­­ken Ulttar Uıymynyń, sondaı-aq IýNESKO, TÚRKSOI jáne basqa da halyqaralyq uıymdardyń, Qazaqstandaǵy dıplomatııalyq mıssııalardyń ókilderi, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, kórnekti ǵalymdar qatysqany má­lim. Osydan keıin elimizde bir­­qatar sharalar ótýde, – dedi ıns­tıtýt dırektory.

Endi mine, Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýty «ál-Farabı jáne qazirgi qoǵamdaǵy ıntellektýaldy mádenıetti jań­­ǵyrtý máseleleri» degen taqy­ryp­ta halyqaralyq ǵylymı-tá­­jirıbelik konferensııa, ıaǵnı forým ótkizdi. Jurtshylyqqa má­­lim, qazirgi ahýalǵa baılanys­ty bul basqosý jartylaı on­laın, ıaǵnı keıbir ǵalymdardyń kon­ferensııaǵa qashyqtan qatysý jaǵdaıynda ótti.

Sonymen atalmysh ha­lyq­ara­lyq forýmnyń jumysyna Ýk­raınadan, Reseıden, Qytaıdan, Germanııadan qatysqan mamandar, sondaı-aq, birqatar joǵarǵy oqý oryndarynyń, ınstıtýttyń ǵalymdary ǵulama oıshyl, fılosof, uly tulǵa Ábý Nasyr ál-Farabı babamyzdyń adamzat balasynyń órkendep damýyna qosqan ushan-teńiz úlesi týraly óz oılaryn ortaǵa saldy. 

Ǵylymı konferensııanyń basty baǵyttary belgili. Olar: ál-Farabıdiń fılosofııalyq murasy jáne qazirgi zaman; uly ǵulamanyń tárbıe teorııasy já­ne zamanaýı bilimniń jańǵyrý máseleleri; Qazaqstandaǵy dinı jaǵdaıǵa oraı ǵalym eńbek­te­rindegi se­nim sharalary; ál-Fa­rabı já­ne túrki áleminiń mádenı-órke­nıettik murasy, sondaı-aq qazaq fılosofııasynyń ózek­ti máseleleri jáne basqa taqy­ryp­tar qamtyldy.

Fılosofııa ǵylymdarynyń doktory Ǵalııa Qurmanǵalıeva óz sózinde «Onyń ıdeologııasy búgin de ómirsheń, jańa zamanda álem tanyǵan ǵalymnyń eńbekteri ozyq metodologııa retinde tanylýda. Fılosoftyń zııatkerlik muralary jurtshylyqty adam­gershilikke, bilimge, udaıy izde­nis­te bolýǵa úndeıdi. Farabı fenomeni osynda», deıdi.

Forýmǵa qatysqan birqatar ǵalymdardyń aıtýynsha, shy­ǵys ǵulamasynyń áli de ashylmaı, zerttelinbeı jatqan mura­laryn tikeleı arab, parsy til­de­rinen, ıaǵnı túpnusqadan tárji­malaý qa­jettigi sóz boldy.

Fılosofııa ǵylymdarynyń doktory Gúljahan Nurysheva «álem tanyǵan ǵulamanyń eń­bekterine túrki, arab elderi ǵana emes, bú­ginde aǵylshyn, nemis, fransýz ǵalymdary nazar aýdaryp, qyzyǵýshylyq tanytýda. Aı­ta­lyq Oksvord, Stenford ýnı­versıtetteriniń zertteýshileri oıshyldyń tujyrymdaryna den qoıyp, zertteý ústinde» dep túıindedi óz pikirin.

Onlaın forýmǵa qatysqan Iаroslav Mýdryı atyndaǵy Ýk­raına ulttyq zań ýnıver­sı­te­ti­niń ǵalymy L.Sıdak adamnyń ózin ózi damytýy, udaıy izdenýi, je­tilýi, órkenıetke umtylýy ke­rek degen oıyn ortaǵa saldy. Keremet qoǵam qurý úshin ádi­­lettilikke, adamgershilikke ba­ǵyt­talýy tıis. Ál-Farabı teo­rııalary, Platonmen ǵylymı baı­lanysy, Arıstoteldiń oılarymen úndes bolýy – mine qundylyq degen osynda jatsa kerek. Shyǵys ǵulamasynyń tereń oıly tujyrymdamalaryn búginde batys ǵalymdary moıyndap, zertteý ústinde.

Al Qoja Ahmet Iаsaýı atyn­daǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti «Iаsaýı» ǵylymı­zertteý ortalyǵynyń dırektory, professor Dosaı Kenjetaev Farabıdiń teologııasy, jan, bolmys teorııalary týraly oı qozǵady. Ǵaryshtyq ıntellekt, ıaǵnı ǵalamdyq, kosmeologııalyq tujyrymdar, Allany taný, qudi­ret uǵymdary týraly pikirimen bólisti.

Ǵylymı-tájirıbelik konferensııada sondaı-aq ǵalymdar tarapynan kóńil bóletin jaıt densaýlyq, jan men tán problemasy, ómir men ólim máselesine degen fılosofııalyq kózqarastar ortaǵa salyndy.

Bizdiń elimizde Ábý Nasyr ál-Farabı muralaryn aýdarý, zertteý, nasıhattaý jumystary ótken ǵasyrdyń orta sheninen bas­taý alyp, Qazaqstan farabı­ta­ný­dyń álemdegi eń úl­ken orta­lyqtarynyń birine aınalǵany málim. Ál-Farabı ıdeıa­lary álem­­dik órkenıettiń baǵa jetpes jaýharlarynyń bólinbes bir bó­ligi sanalady. Onyń qundy oılary búginde bilimdi tul­ǵalardyń sanasyna ıgi áser etip, ónegeli isterge tal­pynýdaǵy iz­denister men  ádiletti qoǵam or­natý jolyndaǵy adamzattyń damyp, baqytqa jetýge degen talpy­nysyn aıǵaqtaıdy.

Ál-Farabı úlken izdenis­te­riniń arqasynda Arıstotelden keıingi «ekinshi ustaz» atanady. Halyqaralyq basqosý forýmyna ár taraptan qatysqan ǵa­lymdar osy joly taǵy bir márte ǵulamanyń kemeńgerligin til­ge tıek etip, óz oılaryn or­ta­ǵa saldy. Kóregen ǵalym fı­­lo­sofııa salasy boıynsha grek oıshyly Arıstoteldiń kóp­­te­gen eńbekterin taldap túsin­dir­geni aıtyldy. Iаǵnı ol grek tilinde ǵana damyp jatqan ǵy­lym­nyń arab, parsy, túrik til­derinde tápsirin jasaıdy. So­nymen qatar Arıstoteldiń áleý­­mettik-qoǵamdyq ıdeıalaryn túsindirip qana qoımaı, ony damyta bildi. Jalpy sany 150-ge jýyq fılosofııalyq jáne ǵy­lymı traktattar jazyp qal­dyrǵany málim. Tereń oıly izde­nimpaz ǵalymnyń eńbekterine kóz salsaq, fılosofııa men logıka, saıasat pen etıka, mýzyka men astronomııany zerttegenin bilemiz. Memleketti, el basqarý jóninde ǵajap tujyrymdar jasaı bilgen. Ál-Farabıdiń baı ǵylymı murasyna fılosofııalyq kózqaras turǵysynda «parasatty oı» retinde, birinshi kezekte, adamdardyń teńdik máselelerine, áleýmettik ádildik pen jalpy ıgi­lik problemalaryna arnalǵan shy­ǵarmalary irikteldi.

Ál-Farabı sııaqty ǵalamdyq tulǵanyń eńbekteri kóp ýaqyttan beri álemniń kóptegen ǵalymdary tarapynan zerttelinip keledi. Bizdiń elimizdegi zertteýler osy úlken úderistiń jalǵasy desek te bolady.

Uly oıshyl, ǵulama ǵalym ál-Farabı muralarynyń qazaq dalasyna qaıta oralýy jáne onyń memleket basqarý jónindegi tujyrymdary, áleýmettik-etı­kalyq, saıası, fılosofııalyq, dinı kózqarastary qazirgi jahandaný aıasyndaǵy qoǵamymyz úshin óte mańyzdy. Qazaq dalasy Oty­rarda dúnıege kelip, túrkilik dú­nıetanymnyń múmkindigin álemge pash etken Ábý Nasyr ál-Farabı adamzattyń kemeldikke degen úzdiksiz umtylysy. Álemdik órke­nıette óz ornyn oıyp alǵan babamyzdyń ilimin ári qaraı zert­tep, tanyp bilý, ony ult múd­desine jaratý – taýsylmas rýhanı azyq, baǵa jetpes qundylyq.

Saıasat BEIISBAI,

Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń bólim jetekshisi