Rýhanııat • 22 Maýsym, 2020

Naýaı men Abaı

577 ret kórsetildi

Adamzat aqyl-oı qazynasynyń injý-marjany bolyp sanalatyn túrki danalarynyń máńgilik muralary alys ǵasyrlar qoınaýynan jeli tartqan toǵanaqty kerýenniń qońyraý únin bizdiń zamanymyzǵa emis-emis jetkizýimen urpaq jadysyn oıatyp jańǵyrta túsetindeı. Tonykók, Iolyǵtegin jyraýdan keıin san ǵasyrdan soń qaısar rýhty jaýynger jurttyń joryq jyrlaryn sol zamandaǵy ozyq arab-parsy óleńiniń lırıkalyq ıirimimen jarystyryp, mazmun men túrin baıytyp, názik beder sińirip, túrkiniń jańa dáýirdegi klassıkalyq poezııasy etip jańasha jasaqtap, tarıhta buryn-sońdy bolmaǵan kórkemdik beleske shyǵarǵan daraboz aqyn – Álisher Naýaı.

Túrki tilin tuǵyryna qondyrǵan tulǵa

Álemge áıgili shaıyr, ózbek halqy­nyń súıikti perzenti, ǵulama oıshyl Álisher Naýaı túrki tiliniń orasan baı múmkindigin ádebıettiń túrli janrlarynda tolyq jarqyratyp ashýymen rýhanııatta naqyshty qoltańbasymen erekshelenedi. Onyń shyǵarmashylyǵy arqyly túrki tiliniń abyroıy aspandap, álemdik óner men bilim bulaǵyna aınalǵan irgeli tildermen ıyq tirestirip, jańa tynysy ashylyp, klassıkalyq ádebıettiń tańǵajaıyp jaýhar baı murasyn týdyrýǵa múmkindik tabady.

Álisher Naýaı sóz óneriniń birtýar sheberi ǵana emes, dana bıleýshi, saıa­sı qaıratker, ǵulama ǵalym, uly oıshyl, qylqalam sheberi, daryndy mýzykant boldy. Ámir Sultan Huseıin Baıqaranyń saraıynda mór saqtaýshy (mýhrdar) laýazymyna bekitilgen ol ýázir laýazymynda júrgende Gırat ólkesin abattandyryp, ǵajaıyp ǵımarattar, meshit-medreseler, kitaphanalar, aýrýhana, baý-baqshalar saldyryp, qusnıhat ónerimen shaıyrlardyń jaýhar jyrlaryn jazyp taratýǵa, ilim-bilimdi serpindi damytýǵa erekshe mán berip, ózin bilikti memleket qaıratkeri retinde tanytady. Baıqaraǵa qarsy shyqqan búlikshilerdi dıplomatııalyq joldarmen baǵyndyryp, qarsylasqan keıbir jaýlardy qarýmen oısyrata jeńip otyrady. Bul qyrynan qaraǵanda, ol Bilge qaǵanǵa keńesshilik etken dana Tonykók pen Qorqyt ataǵa uqsas syrly tulǵa. Onyń Qorqyt ata týraly tebirene baǵa berýi sondyqtan bolar. Danyshpannyń "Hamsany", ásirese sol sıklge enetin "Eskendir qorǵany" poemasyn Ámir Temir áýletine úlgi etý úshin jazyp, ádi­letti bıleýshiniń beınesin somdap, keıingi býynǵa ǵıbrat alarlyq nus­qaýlyq retinde jyrlaǵany anyq.

Álisher Naýaıdyń ustaz piri hám dosy uly shaıyr Jámı onyń "Hamsa" jazyp jatqanynan habardar bolyp, shabytyna dem berip, bylaı dep baǵalap batasyn beredi:

О́zińmen eselesip, teńdeser kim,

Bıikke túrki tilin sen kóterdiń.

Aýzyńa qaratasyń parsy, arabty,

Aralar ataq-dańqyń shartarapty.

Sol zamanda álemdik ádebıette je­tek­shi orynda bolǵan arab-parsy tili­niń yqpalynan túrki tilin qut­­qaryp, ony ǵylym men bilimniń, óner men mádenıettiń quraly etý jo­lyn­­daǵy kúres uzaq ǵasyrlarǵa jal­­ǵasady. Ejelgi túr­ki ádebıetiniń kórnekti ókilderiniń birazy sońyna arab-parsy tilinde mura qaldyrsa, ke­lesi toptaǵylar qostildi qalamgerler bol­ǵan. Al danyshpan Álisher Naýaı ana tilin sheksiz súıgen, ony bóten til­der­diń áserinen qyzǵyshtaı qorǵaǵan, til tazalyǵy jolynda aıanbaı maıdan ash­qan tabandy kúresker, teńdessiz uly tulǵa bolǵandyqtan onyń rýhy­na búgingi barsha túrki halyqtary qaryz­dar dep bilemiz.

Ǵulama óziniń "Mýhákámátýl-lýǵá­­táı" ("Eki til týraly pikir") de­gen áı­gili shyǵarmasynda: "Men túrki sóz­deri jaıynda oılanýǵa qol jetkiz­ge­nimde, meniń kóz aldyma on segiz myń ǵalamnan artyq dúnıe kórindi... О́nersiz túrkiniń álsiz jigitteri ońaılyqqa bola, parsy tilinde óleń jazýǵa boı aldyrypty. Al aqıqatynda, eger adam jaq­sylap oı tarazysyna salyp qarasa, túrki tilinde sonshalyqty múmkindik, sóz áleminde kórkemdik tabylady, sondyqtan da munymen oı jetkizý, sheshen sóıleý, óleń jasaý, uıqas qurastyrýdyń ońaı ári tıimdi bolary anyq. Endeshe túrki tiliniń múmkinshiligi osynshalyqty dáleldermen belgili boldy. Endi osy halyq ishinen paıda bolǵan qurmetti jandary óz oılaryn óz tilderi bola tura ózge tilde aıtpasa bolar edi jáne iske asyrmasa ıgi edi. Jáne basqa til­men aıtýǵa qabiletteri bolsa da, óz til­derimen kóbirek aıtyp, basqa tilmen azyraq aıtsa edi. Eger ásirelep aıtsa, eki tilmen birdeı aıtsa bolar edi" (Aýdarma T.Qydyrdiki) dep jazǵan asyl amanaty qazir de kún tártibinen túsken joq.

Negizinen Qulaǵýdan Shahrýhqa deıingi bıleýshiler zamanynda álem­ge áıgili bolyp gúldengen parsy poe­zııasynyń qýatty yqpalynan túrki tildi poezııa birtindep arylýdyń oń jolyna túse bastaıdy. Sakkakı, Haıdar, Horezmı, Ataı, Mýkımı, Iаkını, Emırı, Gedaı syndy aqyndar shyǵyp, ana tilinde jyrlar jazǵanymen olardy parsy klassıkterimen teńestirýge áli erterek edi. Álisher Naýaıdyń pikirinshe, túrki tilin ustartý baǵytynda Lýtfı men sultan Zahıraddın Muhammed Babýrdyń úlesi eleýli zor bolǵan.

Daraboz danyshpan Álisher Naýaı ana tiliniń jaýharlaryn ózi­niń shyǵar­malarynda jarqyratyp qolda­nyp, túrk tilin ǵylym men bilimniń, klassıkalyq ádebıet pen ónerdiń tiline aınaldyrýǵa berik irgetas qalap, tarıhı-rýhanı sony betburys jasaǵan aımańdaı tulǵa bolady. Bul alǵy sharttyń qoǵamdyq-saıası negizin sol dáýirde bılikke kelgen Sultan Huseıin Baıqara túbegeıli qalyptastyryp, "túrk aqyndar óz ana tilinde óleń jazýǵa" shaıyrlarǵa shabyt syılap, jigerlendirip talap etedi. Osy jaıynda Álisher Naýaı "Men túrk halqynyń sóz óneriniń she­berleri parsy tiliniń sóz tirkesteri men qalyptasqan tildik qoldanysynyń oryn­syz shabýlynan qutylyp, óz ana tiliniń qazynasy men sóz órnekterin erkin qoldanýǵa uly haqysy bar ekenin dáleldedim", – dep jazady. Ol ózi bas­taǵan rýhanı kúrestiń túbegeıli jeńis­ke jetetinin kóregendikpen sezinip "Es­kendirdiń qorǵany" atty áıgili hamsasynda "Tó­gildi jyr tasqyny tartyp arna, muhıttaı túrki sózi taýsylar ma" dep shattana jyr tolǵaıdy.

Túrki tilin tórge ozdyrǵan shoqtyǵy bıik shaıyrdyń murasy tamyrlas jurt­tan shyqqan oıshyldar men qalam­gerlerdiń barshasyna aıryqsha yqpal etti. Túrk tilin tuǵyryna qondyrýǵa talap qylyp, "tilde birlik" dep uran kótergen Ismaıl Gaspyraly shaıyr­dyń shyǵarmalaryn Qyrym tatarlary tiline tárjimalap, jarııalady. Naýaıdiń "Mý­há­kámátýl-lýǵátáın" ("Eki til týraly pi­kir") atty eńbegin 1882 jyly Bah­sha­saraıda bastyryp shyǵardy. Ol 1895 jyly jarııalaǵan "Túrkistan ǵulamasy" atty eńbeginde de Naýaıǵa aıryqsha toqtaldy. "Tárjiman" gaze­tiniń 1908 jyly jaryq kórgen 5 sanynda "Bizdiń kóne ádebı tilimizdiń bir ushy Álisher Naýaıdiń kórkem tili bolsa, búkil dıalektilerimizdiń jıyntyǵynan quralǵan qazirgi tilimiz de ekinshi ushy bolyp sanaldy" dep, ortaq túrki tiliniń bastaýyn Naýaıǵa aparyp tiredi.

Shyǵystyń jaryq juldyzy atanǵan Shoqan Ýálıhanov Naýaı eńbekterine alǵash baǵa bergenderdiń qatarynda. Ol 1857 jyly Qashǵarııa jaıly jazǵan ocherkinde "Qara túnekti halyqtyń jal­ǵyz sáýlesi Álisher Naýaıdiń shyǵar­ma­lary boldy" dep jazdy. Sol sııaqty qa­zaq dalasyna bilim nárin sepken kór­nekti aǵartýshy Ybyraıdyń da Naýaı jyrlarymen sýsyndap óskenin baıqaımyz:

Sáýirde kóteriler rahmet týy,

Kóriner kók júzinde qaz ben qýy.

Kókten jańbyr, taýlardan

sýlar júrip,

Jaıylar jer júzine qardyń sýy...

 

Sáýirde sorǵalaıdy nóser kókten,

Dúnıe jasanady jas órnekpen.

Jetedi túıdek bulttar top-tobymen,

Damylsyz dabyl qaǵyp kók tórinen...

Alǵashqy shýmaqtyń avtory Ybyraı Altynsarın bolsa, kelesi joldardyń ıesi Álisher Naýaı. Tamshydaı uqsas tańsyq kórinister, sezim qylyn sher­tetin jaýhar órnekter. Ǵasyrlar men keńistikter bólip turǵanymen uly Naýaı­dyń dástúri keıingi býynǵa úzi­lip qalmaı jalǵasqanynyń bul da bir belgisi tárizdi. Shyǵys ádebıetiniń bil­giri akademık M.Áýezovtiń "HIH ǵa­syrdaǵy qazaq ádebıetiniń Abaı, Sháń­gereı, Shádi, Shortanbaı, Aqan sııaqty iri aqyn­daryn eske alsaq – bárinen de Álisher ǵazaldarynyń, das­tandarynyń aıqyn saryndaryn sezip otyramyz", dep shıyratyny sondyq­tan. Bul oraıda, álbette Naýaıdy pir tutyp, ulymen úndesip, ony jańa ǵa­syrdyń únimen jańasha sóıletken Abaı ekeni barshaǵa belgili.

 

Naýaı men Abaı úndestigi

Alystan munartyp kóringen zańǵar taýlardyń asqar beline kóterilip kóz júgirtken jan alyp taýlardyń silemi bir-birimen ıyq tirestire tiz­bek­telip, birtutas taý jotalarynyń júıe­­­sin quraǵanyn baıqaı alady. Shy­ǵys juldyzdarynyń ónernamalyq taǵylym da sol alyp taýlardyń quj-quj taraý salalary sekildi iliktes dúnıe. Bul turǵydan kelgende Naýaı men Abaı álemi ómir súrgen dáýiri men dáýreni alshaq bolǵanymen mazmuny mándes, arqaýy ajyramas, enshiles egiz uǵymdarǵa aınalyp ketken deý­ge tolyq negiz bar. XIX ǵasyrdyń ekin­shi jartysynda ómir súrgen uly aqyn Abaıǵa ásirese ǵulama Naýaı shyǵarmashylyǵynyń yqpaly mol bol­ǵa­nyn zertteýshiler kórsetedi. Ol týraly kemeńger Muhtar Áýezov "Oǵan til­deri túsinikti bolǵan soń Nıza­mı, Naýaı kóp áser etti... О́zine eń jaqyn ustaz etip klassık Naýaı shyǵar­mala­rynan úlgi izdeıdi", dep topshylaýy kóp syrdy ańǵartqandaı. Bul jóninde kezinde professor Ǵ.Saǵdıdiń zert­teý­lerinde naqty salystyrýlar arqy­ly tereńirek jazyldy.

Shyǵys juldyzdarymen dástúrdegi sabaqtastyq, saryndastyq, uqsas kór­kem beıneleý mashyǵy, ishki ıirimder, oraılas oı-tolqyndar qory Abaı shyǵar­­­malarynyń altyn ózegi ekendigin zert­­teýshiler paıymdaǵan. Ásirese Áli­sher Naýaıdyń adam portretin sheber keskindeýi, sulý qyzdyń ajaryn aıshyqty músindeýi, kisiniń ishki ıirimindegi názik qubylystardy ańǵa­rympazdyqpen asha bilýi, adam kóńil-kúıindegi ózgeristerdi tabıǵat kó­rinisterimen óre sýretteýi aqyn Abaıǵa bala kezinen sińisti bolǵany anyq. Naýaı – názik lırık, adam janynyń shy­tyrman jyqpyly men tabıǵat ana sulýlyǵynyń sheber jyrshysy. Aıta­lyq, jyldyń tórt mezgilin erekshe boıaý­men, aıryqsha áýezben Naýaıdaı jyrlaı alǵan aqyn sırek. Abaıdyń da jyl mezgilderin jandandyryp, ár­bir mezgildiń boıaý-nilin sezimmen órnek­tep, qulpyrtyp jyrlaýy qazaq poe­zııasynda qaıtalanbaıtyn jaýhar qubylysqa sanalady.

Tabıǵattyń kóktemde býsanyp oıanýyn aqyndar adam janynyń jasarýymen, tirshiliktiń qaıta túleýimen shendestirip ystyq sezimmen jyrlaı­tyny belgili. Kóktemgi gúlge qonǵan shyq, aspan órnegi kempirqosaq, syl­dyraǵan balbulaq, qaýyz jarǵan jaý­qazyn, jyl qustarynyń sazdy áýeni jú­rekti tebirentip, shabytqa túrtki bolatyny aıan.

Tańǵy shyq móldirese merýertteı,

Qyzǵaldaq qaptap shyǵar

janyp órtteı.

Qustar da kelip-qaıtqan jaz qonaǵy,

Birge ushyp, birge qonyp

máz bolady.

Mundaıda shalqymaıtyn jan

bola ma,

Halyq ta saıran salar keń dalada.

Kórnekti aqyn N.Aıtuly aýdaryp, Halyqaralyq Túrki akademııasy ta­rapynan jarııalanǵan Álisher Naýaı­­­dyń "Hamsa" jınaǵyndaǵy osy shýmaqtar oqyrmanǵa Abaıdyń "Jaz­­ǵytury qalmaıdy qystyń syzy" óle­­ńin eske túsireri haq. Uly Abaıdyń "Jazǵytury", "Jelsiz túnde jaryq aı", "Kúz", "Qys" sekildi tabıǵat lırıkalary daladaǵy jyl maýsymynyń peızaj órnekterin názik naqyspen sýret­teýimen asa baǵaly. "Aq kıimdi, deneli, aqsaqaldy, soqyr mylqaý, tanymas, tiri jandy", dep Abaı jyrlaǵan "kári qudanyń" sýretin Naýaı bylaısha salady:

Seń júrip,

sýdyń beti qursandy muz,

Túspeıdi taspen ony ursań bir iz...

Tústikke qys patshasy ashty joryq,

Shúıildi boran – ásker tas túnerip.

Kózińdi ashtyrmaıdy qylaý batyp,

Soıaýdaı kirpigińe qyraý qatyp.

Ulylar úndestigi týraly sóz qoz­ǵap, Naýaı men Abaı murasyndaǵy sabaqtastyqty salystyra qaraǵanda biz Eskendir taqyrybyna toqtamaı óte almaımyz. Bul rette túrki aqyndarynan Nızamı, Naýaı, keıinnen Abaı "Es­ken­dirname" taqyrybyna qalam qýa­tyn synaǵany málim. Álbette, bul taqyrypta úsh aqynnyń da ereksheligi, ózindik kózqarasy, kórkem sheshimi bol­ǵan. Ázerbaıjannyń kórnekti aqyny Nızamı Genjaýı tarıhtan syr shertip Eskendirdi Irannyń patsha áýletiniń arıstokratııalyq tarıhynan ajyratyp, "Iýnan (grek) jeri Faılaqýsqa meken bolyp, Makedonııa naǵyz otany bolǵan" ekenin aıǵaqtap, musylmandar arasynda ańyz-laqapqa aınalǵan ómir­baıanyn bultartpas derekterge súıe­nip shyndyqqa jaqyndatqan bolsa, Álisher Naýaı túrik tilinde jazǵan shyǵarmasynda:

"Nızamı aıtyp ketken

túp-tamyryn,

Jámı de solaı deıdi jurtqa búgin.

Faılaqus Eskendirdi ulym dedi,

Mysqaldaı ógeıligi bilinbedi" dep onyń tegi týraly túrli dabyraly laqap­­tarǵa núkte qoıǵandaı bolady. Abaı da osy dástúrge ıek artady.

Bul oraıda aıryqsha aıta keterlik jaıt, uly shaıyrlardyń jyrlaryna arqaý bolǵan Eskendir men Quranda aıtylatyn Eskendir Zulqarnaıyn – eki basqa adam. Tápsirtanýshy ǵula­malar men ıslam tarıhshylary Zulqar­naındy "Qos múıizdi" degen maǵynaǵa keletin, shyǵys pen batysqa úkim júrgizgen, Qyzyrǵa shákirt bolǵan, Ibrahım paıǵambar dáýirinde ómir súrgen taqýa tulǵa dep sanaıdy. Al makedonııalyq Eskendirdiń Qyzyrǵa emes, Arıstotelge shákirt bolǵan jaý­laýshy ekeni hám paıǵambar sıpatty taqýa tulǵa bolmaǵany barshaǵa belgili. Sondyqtan Nızamı, Naýaı jyrlaǵan "Eskendir" – Quran keıipkeri emes, bar bolǵany halyq ańsaǵan ádiletti patsha beınesi. Kezinde ál-Farabı "Qaıyrymdy qala turǵyndary" trak­tatynda eldi dana hakim, fılosof bılese ádilet ornaıdy degen tujy­rymdamany usynǵan bolsa, Álisher Naýaı jyrlaǵan Eskendir de ǵalym­dardy qasynan bir eli tastamaıtyn, ózi de danalyqtyń bıigine jetken patsha. Aqyn bylaı deıdi: "Oń jaqta Platon men tur Sokrat, sol jaqta Arastý men Gıppokrat".

Uly aqyndardyń murasyn jalǵaǵan Abaıdyń kórkemdik muraty – shyǵys aqyndary jyrlaǵandaı ádiletti pat­sha beınesin jarqyratyp somdap jurtqa úlgi etý emes, kerisinshe, ishi tar, maqtan súıgish, kórseqyzar, arany ashylǵan qanisher bıleýshiniń boıama­syz keıip-kespirin kórsetip, jurt­ty ataqqumarlyq, qyzǵanshaqtyq, dań­­­ǵoı­lyq nápsiden jıirkendirý ar­qyly oqyrmanǵa oı salý. Aqyn kózqa­ra­synyń tobyqtaı túıini bylaı: "Myq­tymyn dep maqtanba, aqyl bilseń, Myqty bolsań, ózińniń náp­sińdi jeń!" Áıtkenmen toıymsyz, tejeýsiz, jemit patshanyń janyna ergen aqylshysy aldyńǵy ustazdary jyrlaǵandaı hakim Arıstotel bolýy Abaı poemasynyń kórkemdik sheshimi túbirimen ózgeriske ushyraǵanymen, aqyn dástúr aıasynan tym uzap ketpegenin taǵy da tanytady: "Joldasy Arıstotel aqyly mol, laqtyrǵan súıekti alady sol... Sol kúnde Arıstotel jeke dara, aqyl só­zin tyńdamaı bar ma shara?" Aqyn ózi­niń aıaýly ákesi Qunanbaı qajyny "Eskendir, Temir, Shyńǵystaı, musyl­man­da ataqty", dep jyrlaýy da shy­ǵys­tyq dástúrge Abaıdyń beriktigin kór­setkendeı.

Áý basta shaǵataı ádebıetiniń áseri­men qolyna qalam ustaǵan Abaı ýaqyt óte kele ózi medet suraǵan shoqtyǵy bıik shyǵys shaıyrlarynyń shoǵyryna baryp qosyldy. Sol arqyly Naýaı tu­­ǵy­ryna qondyrǵan túrki tili de túr­lene tústi. Ulylar úndestigi de osynda bolsa kerek.

Sońǵy jańalyqtar

Aq úıdiń alǵashqy meımany

Álem • Búgin, 12:15

ShQO-da mal urylary ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 11:00

Uqsas jańalyqtar