Aımaqtar • 04 Tamyz, 2020

Qoqysty qaıta óńdeý Batys Qazaqstanda qashan jolǵa qoıylady?

189 ret kórsetildi

Batys Qazaqstan oblysynda jınalyp qalǵan turmystyq qaldyqtardyń kólemi 6,3 mln tonnaǵa jetken. Tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasynyń málimetine qaraǵanda, óńirde jylyna 108 myń tonna turmystyq qatty qaldyq paıda bolady.

 

Oraldaǵy oralymsyzdyq

Turmystyq qaldyq, qoqys máselesi – sońǵy ǵa­syrda kúlli adamzattyń basyn aýyrtqan kúrdeli taqyryp boldy. Biraq ilim-ǵylymy jáne saıası sanasy alǵa ketken biraz memleket bul máseleni ońymen she­ship, qal­­dyqty kádege jara­týda adam qyzy­ǵarlyq nátı­jelerge jetýde. Sol daıyn úlgini qoldanyp-aq eli­miz ekologııasyn durys­tap, eko­nomıkasyn damy­tar edi. Alaı­da buǵan sol baıaǵy jeń ushynan jal­ǵasqan jemqorlyq, eko­lo­gııalyq mádenıetimizdiń tó­men­digi, jumysty durys uıym­das­tyra almaý kedergi bolýda...  

Oral qalasynyń tur­mys­tyq qatty qaldyqtardy jınaýǵa arnalǵan polıgony 1975 jyly ashy­lypty. Áý bas­ta 25 jylǵa jos­parlanǵan polıgon búginde ábden tolǵan. Qujat boıynsha paı­da­lanylýy taǵy da 25 jylǵa uzar­tylǵanymen, bul polıgon bar­lyq múmkindigin taýysqany anyq. 

«Qala aýmaǵy jedel úl­keıip, turǵyn­dar sany tez kóbeı­gen­dikten, tur­mys­tyq qaldyq kólemi de eselep artty. Sondyqtan qa­zirgi polıgon bul qoqysty qabyldap, zamanaýı talapqa saı zalalsyzdandyra almaı otyr. Osynyń saldarynan qoqys jıi órtenip, ekologııalyq ahýalǵa da teris áser etýde» delingen 2019 jyldyń qorytyndy esebinde.

Bul ras. Byltyr jyl boıy polı­gonǵa irgeles jat­qan Keń dala, Sarytaý, Kók­tem shaǵyn ­aýdandary, jal­py tur­ǵyndar sany 50 myńnan asatyn Zacha­­gansk kenti jaz boıy kók tú­tinge tun­shyǵyp shyqty. Na­razy bolǵan tur­ǵyndar kóshege shyǵyp, ákimdi jaýap­qa shaqyrǵan kezi de boldy. Árıne órttiń shy­ǵýyna ondaǵan jyldar boıy jınalǵan qoqystyń ózdiginen qyzyp, janýy sebep delinedi. Biraq polıgon qojaıyndary men sol qoqys polıgondarynan metall qaldyǵyn t.b. izdeıtin qańǵybastar úshin bul órttiń paıdasy da az emes: qoqys azaıady, oryn bosaıdy...

Oral qalalyq qoqys polıgony 2017 jyldan beri «ICM Recycling» kom­panııasynyń quzyrynda. Polı­gondy 10 jylǵa senimdi basqarýǵa alǵan kompanııa áý basta qaldyqty qaıta óńdep, tipti polıgonda jınalǵan qoqysty bıogazǵa aınaldyryp, elektr qýatyn alatyn sýper jobany júzege asyrýǵa tıis edi. Osy taqyrypqa 18 aı buryn jazǵan maqalamyzda qat­ty qaldyq óńdele bastaǵanyn da súıinshilegenbiz. Alaıda «qoqystan alynǵan qýatty» paıdalanatyn kún áli alys sııaqty. Jaqynda ǵana «Creen Service Company» kompanııasy qo­qysty suryptaýmen aınalysatyn 75 adamdy qyzmetke alatynyn aıtyp, oblys ákiminiń orynbasary Amanjol Alpysbaev áleýmettik jelide habarlandyrý jarııalady. Al qaldyqty qaıta óńdeý isinde álem boıynsha aldyńǵy qatarly fın tehnologııasyn Qazaqstanǵa shaqyryp, 2016 jyldan beri fınlıandııalyq «ICM Recycling Creen Service Company» kompanııasymen kelissóz jasap júrgen «Finnish Business Hub» ortalyǵynyń dırektory Muhtar Mánkeev búginde oblys ákiminiń birinshi orynbasary. Osyndaı joǵary deńgeıde qoldaý kórsetilip otyrǵanymen, óńirde nege qoqys máselesi kún tártibinen túspeı keledi? 

 

Jarylýyn kútip jatqandaı...

Oral qalasyndaǵy qoqys máse­lesin zerttep júrip kóp jurt bile bermeıtin, biraq saldary boljap bolmaıtyn ekologııalyq apatqa aparýy múmkin taǵy bir jaıtke kýá boldyq. Bul – burynǵy Oral qalalyq ýly qaldyqtar polıgony.

Joǵaryda sóz bolǵan qalalyq qo­qys polıgonymen japsarlas jat­qan bul aýmaq «qaýiptiligi I, II, III synypty óndiristik ýly qaldyqtardy saqtaýǵa arnalǵan polıgon» retinde 2002 jyly jobalanǵan eken. Jalpy aýmaǵy 19,5 gektarlyq bul polıgonda munaı qaldyqtaryn, burǵylaý kezinde paıdalanǵan ýly zattar qo­syn­dysyn, synap lampalaryn t.b. ýly qaldyqtardy ýaqytsha saqtaıtyn, zalalsyzdandyratyn, joıatyn arnaıy oryndar, ákimshilik-sharýashylyq qurylystar, avtogaraj, órtsóndirgish rezervýarlar, t.b. qurylymdary bar úlken keshen turýy tıis eken.

Bul polıgon 2009-2011 jyldar aralyǵynda «West Ecology project» JShS-nyń basqarýynda bolǵan. Qujattarǵa qaraǵanda osy kezeńde bul polıgonǵa 2 myń tonnadaı munaı qaldyqtary ákelingen. Arnaıy beti ashyq rezervýarlarǵa quıylǵan osy qaldyq áli kúnge deıin jatyr.

2011-2014 jyldary bul nysan qaraýsyz qalyp, ábden tonalǵan. 2014-2018 jyldar aralyǵynda «BatysEkoOrtalyǵy» JShS-nyń senim­di basqarýynda bolǵan.

– Kezinde memlekettiń 260 mln teńge qarajatyna salynǵan bul polıgondy 2014 jyly biz basqarýǵa alǵan kezdegi ahýal óte qıyn edi. Az ýaqytta tártipke keltirip, kúzet qoıyp, baqy­laý ornattyq. О́ıtkeni munda jatqan 2 myń tonnaǵa jýyq munaı qaldyǵy – óte qaýipti. Qudaı betin ary qylsyn, buǵan ot tıip, órtenetin bolsa, bizde muny sóndiretin tehnologııa joq, – deıdi oraldyq kásipker Dáýrenbek Sahym.

Ol ózi de kóp jyldan beri tur­mystyq qatty qaldyqtardy jınaý, óńdeý isimen aınalysyp júrgen maman eken. «Qaldyqtardy qaıta óńdeý kesheni» bolyp ataýy ózgergen polıgon 2018 jyly qaıtadan ıesiz qaldy. «BatysEkoOrtalyǵy» JShS-men aradaǵy kelisimshartty úzgen Oral qalalyq ákimdigi polıgonnyń odan arǵy taǵdyryn bir Qudaıǵa tapsyrǵandaı.

Arnaıy baryp, aralap kórdik, ıesiz, ashyq-shashyq, aqyrzamannyń aldyndaǵy alasapyrandy kóz aldyńa elestetetin kórinis. Ǵımarattardyń bári tonalǵan, esik-terezesi joq. Tonaýshylar, ásirese satyp paıdaǵa asyratyn metall izdegen sııaqty, avtokólik garajdarynyń alyp te­mir qaqpalarynan bastap, jerdegi qudyq qaqpaǵy men temir erneýin de qaldyrmaǵan. Kezinde memlekettiń qyrýar qarjysyna salynǵan, tıisti maqsatyna paıdalanylmaǵandyqtan talan-tarajǵa túsken nysanǵa tıisti tekserýshi organdar nazar aýdarsa deımiz.

1

 

Jańa polıgon kerek

1975 jyly salynǵan Oral tur­mys­tyq qatty qaldyqtar polıgony óz resýrsyn tolyq jumsady dedik. Endi bul má­se­leniń sheshimi – qaldyqtardy óńdeý jú­ıesi jolǵa qoıylǵan jańa polıgon ashý.

Aıta keteıik, mundaı polıgon orny daıar. Qazirgi polıgon aýmaǵynan 7 sha­qyrym jerden kólemi 70 gektarlyq alqap dál osy maqsatqa bólinip, jos­par­lanǵan. Búginde tehnıkalyq-ekono­mıkalyq negizdemesi jasalyp, memle­kettik saraptamaǵa jiberilgen. Sa­rap­tamanyń oń baǵasyn alǵan jaǵdaıda jańa polıgon qurylysy shamamen 2,8 mlrd teńge bolady dep kútilýde.

 

P.S. Qoqys máselesin qadaǵalap qaraǵanda, Oral qalasynda turmystyq qatty qaldyqtardy jınaý, óńdeý isimen aınalysatyn kompanııalar jıi ózgeretini baıqalady. Jáne bul qala men oblys basshylarynyń aýysýymen de sáıkes kelip otyratyndaı. Kásipkerdiń «Bizde qazir qaldyqty óńdeý júıesin damytý, paıda keltiretin deńgeıge jetkizý qaýipti bolyp tur. Kásibińnen aırylyp qalýyń op-ońaı» degen sózi oılandyryp tastady...

 

Batys Qazaqstan oblysy

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Sáresiniń berekesi

Rýhanııat • Keshe

Pandemııa sabaqtary

Bilim • Keshe

Koreı tolqyny

Kıno • Keshe

Ulttyń uly ustazy

Rýhanııat • Keshe

Ilim adamǵa ne úshin qajet?

Rýhanııat • Keshe

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Keshe

Dollar qaıta qymbattap jatyr

Ekonomıka • Keshe

Uqsas jańalyqtar