QazAqparat habarlaıdy... Ulttyq aqparat agenttiginiń qyzmetine – 100 jyl

Túp tarıhy sonaý 1920 jyldan bastalatyn keshegi QazTag – bú­gingi QazAqparat bıyl 100 jyldyq be­lesine shyǵyp, kópshilik BAQ-qa buıy­ra bermeıtin mereıli mejeni baǵyn­dyryp otyr. Osy bir ǵasyrlyq sheji­reniń sońǵy 20 jyldyq úzigine biz­diń de azǵantaı qatysymyz bolǵan­dyq­tan, az-kem sóz arnaǵandy jón kórdik.

Jalpy, keńestik ke­zeńde QazTag-tyń mańyzy qan­daı bolǵanyn, par­tııaǵa tikeleı ba­ǵy­nys­ty respýb­lıkalyq, óńirlik (ob­lystyq), qala­lyq redaksııalar QazTag teletaı­pymen «saý bolyńdar» degen qosh­tasý sózi jetpeıinshe, gazet­terin bas­paǵa jibere almaı tań­dy tańǵa uryp júretinin aldyńǵy lektegi aǵa býyn áli kúnge jyr qylyp aıtady. Alaıda, Táýelsizdik alǵannan keıingi alasapyran, 90-jyl­dardaǵy qarjy-ekonomıkalyq daǵ­darys agenttikke de zardabyn tıgizdi. Salmaǵy men tegeýrini SK-nyń ózinen bir kem soqpaıtyn basty memlekettik aqpa­rat quraly bolǵan agenttikke degen kózqaras sol bir ótpeli shaqta múlde báseńsidi. Qarjylandyrý nasharlap, materıaldyq-tehnıkalyq tu­r­ǵydan tıisinshe qamtamasyz etilmedi. Ásirese, 1997 jyly QazAAG bolyp qaıta qurylǵan agenttiktiń jaǵ­daıy máz bola qoımady. Eń jańa aqpa­rattyq-kommýnıkasııalyq tehnıkalarmen jabdyqtalýǵa, sol arqyly múlde ashyq-shashyq qalǵan ulttyq aqparat aıdynyndaǵy básekege jas memlekettiń týyn bıik ustap kirýge tıis bolǵan agenttikte deni durys kom­pıýter bolmapty. Jalaqynyń ózi ýa­qytynda berilmedi.

Ýnıversıtet bitire sala Astanaǵa alyp ushyp jetken, 2000 jyldyń 23 shildesinde agenttiktiń tabaldyryǵyn alǵash attaǵan jas tilshige «azýyn aıǵa bilegen QazTag-qa jumysqa tu­rý» qýanyshynyń áserinen á degende bilinbegenimen, redaksııada jyldar boıy sheshilmeı kele jatqan máse­le­lerdiń saldary qandaı ekeni kóp uzamaı-aq aıqyn ańǵarylyp qalǵan edi. Ákimshilik, esep-qısap ja­ǵyn qospaǵanda, bas redaktor men eki orynbasarynda, eki-úsh te­rim­shi-ope­ratorda ǵana kompıýter bar. Men jýrnalıst aǵalarym – Kósh­kin­baı Kenebaı, marqum Jumataı Sa­­byr­januly jáne Tóleýtaı Dámıev otyrǵan kabınetke tórtinshi bolyp qosyldym. Kabınette bir ǵana kompıýter bar eken, biraq qosylmaǵan. Qosyp kórýge eshkim talpynbaǵan da sııaqty. Jýrfakta azdap kompıýterde jazýdy úırengenim bar edi, oqtyn-oqtyn qarap qoıyp, men de aǵalar salǵan sara jolmen – qolmen jazýǵa kirisip kettim. Biraq dóńes monıtorly kompıýterdiń buryshtan qarap turǵany maza bermedi. Aqyry batylym jetip surap edim: myń bol­ǵyr «aıtıshi» qýana-qýana qosyp berdi. Kompıýterdiń aty – kompıýter. Buǵan deıin ár aqparatymdy terimshige ótkizbes buryn túzep-kúzep, aq qaǵazǵa kemi bes ret kóshirip jazatyn bolsam, endi rahat. Túzeýge – ońaı, qaǵazǵa – únem. Sóıtip tilshilerden birinshi bolyp «tyńǵa túren» saldym. Al árip­tes aǵalarym jańalyǵyn qolmen ja­zýyn jalǵastyra berdi (ol kisiler sol kezdiń ózinde elýdi alqymdap qalǵan edi).

Terimshi tergen aqparat redaktorǵa túsedi. Al redaktorymyz – «Ana tili» gazetin asqaqtatqan alǵashqy Bas redaktory, jazýshy-jýrnalıst Ja­rylqap aǵa Beısenbaıuly! Bul kisi sol kezde aǵa býyn ishinen kompıý­terdi meńgergen jalǵyz redaktor desem, aqıqattan alys ketpespin. Redak­tordan ótken materıal ary qaraı elek­trondy poshtamen jazdyryp alatyn mekemelerge taraıdy.

Alǵashqy nokia hám jańalyq úshin jarys

Planshetter men túrli messenjerler zamanyna tap kelgen qazirgi jas tilshiler oqysa, senbeıtin shyǵar. Alaıda Prezıdent Ákimshiliginde, Úkimet úıinde erteńgisin ótken is-sharalar men baspasóz máslıhattaryn, mańyzdy oqıǵalardy ITAR-TASS, Interfaks-Qazaqstan agenttikteri jedel túrde 1-2 saǵat aınalasynda ıgerip tastasa, QazAAG asyqpaı, tústen keıin jańalyq taratatyn. Bul kezde onyń esh quny qalmaıtyn. Qazaq radıosynyń ózi atalǵan aqparat agenttikteriniń tústen keıingi sony jańalyqtaryn aýdaryp alyp, efırden oqyp jatatyn.

Jańalyqty bulaısha keshiktirip berýdiń birneshe sebebi bar. Birin­shiden, tilshilerdiń deni yldym-jyl­dym júgire qoıatyn jas emes, elýdi alqymdaǵan, jaıbaraqat gazet jumy­syna úırenip qalǵan aǵalar. Jyldam aqparat bermedińiz dep ókpeleýdiń ózi jónsiz. Jumysta ary-beri tez jetkize qoıatyn kólik te joq. Uıaly telefon turmaq, sıfrly formatta jazatyn dıktofon da qoljetimsiz. Qazirgi kún turǵysynan qaraǵanda, aqylǵa syımasy anyq. Alaıda shynaıy ahýal osyndaı edi.

Soǵan qaramastan Murat Arenov, Jarylqap Beısenbaıuly, Tileýjan Esilbaev, Talǵat Baımuhamedov, Beı­bit Sahanov, Qalamqas Áskerqyzy syn­­dy aǵa-ápkeler bar ynta-jigerimen qy­zmet etti. Al biz sııaqty jastardyń kem-ketigin túzep, bilmegenin úıretti, usy­­nystaryn árdaıym qoldap otyrdy.

Jalpy, 2001 jyldyń basynan qar­­jylandyrý asta-tók bolmasa da, azdap túzeldi. Eń bastysy, aılyq eńbekaqy keshikpeıtin bol­­ǵany qýantty. Al 2002 jyly qań­tar­da alǵash ret veb-saıty ashyldy. Sonymen bir mezgilde agent­­tiktiń basshysy (ol kezde agent­tik Respýblıkalyq memlekettik kásip­oryn formasynda bolatyn) Murat Maıhanuly Arenov tilshiler jedel habar taratýy úshin redaksııa esebi­nen árqaısymyzǵa bir-bir nokia uıa­ly baılanys telefonyn alyp ber­di. Bá­sekelestikke umtylýdyń al­ǵash­qy qadamdary osylaı bastaldy.

Uıaly telefonǵa qol jetkennen keıin biz de tikeleı Úkimet úıi­nen re­­daksııadaǵy terimshige habar­lasyp, aqparatty telefon arqy­ly baıandaýǵa kóshtik. Bul tásil jańa­lyqtyń jedeldigin buryǵydan qa­laı eselep arttyrǵanyn baǵamdaı berińiz. Osylaı-osylaı ITAR-TASS, Inter­faks-Qazaqstan agenttikterimen kádimgideı básekege túsip, olar da bizben sanasatyn, úlken is-sharalarda «QazAqparat ne berip jatyr eken» dep biz jaqqa alańdaıtyn jaǵdaıǵa jetti. О́ıtkeni, bul kezde jýrnalıs­ter qatary da negizinen jas tilshi­lermen tolyǵyp, jedeldik úshin báse­ke syrtta da, ishte de qyzý júrip jatty. Syrtta ózge agenttiktermen taıta­lassaq, óz ishimizde qazaq jáne orys redaksııasy bolyp jańalyqty kim buryn beredi dep jarystyq.

Osy kezge qaraı aqparattyq-ıdeo­­logııalyq keńistikte básekege qabi­letti, qýatty ulttyq aqparat agent­tigi qajet ekenin salalyq mınıstrlik te, Úkimet te túsine bas­taǵan edi. Ná­­tı­­je­sinde, sál alǵa ozyp aıtsaq, «Qaz­Aqparat» Ulttyq kompanııasy qu­ryldy.

 Reti kelgesin, 2003 jyly qyr­kúıekte Astanada ótken Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń I sezinen aqparat taratý barysyna aı­ryqsha toqtalǵandy jón kórip otyrmyn. El ómirindegi asa mańyz­dy ári halyqaralyq qatysý geo­grafııasy aýqymdy bolǵan osy sezde QazAqparat tilshileri sapa men jedeldik turǵysynan alǵashqy synnan súrinbeı ótti. Sol kezdegi «Kon­gress-Holl» ǵımaratynyń foıe­­sinde qurylǵan baspasóz orta­lyǵynda tilshiler álemniń alpaýyt aqparat agenttikterinen qalyspaı jumys istep, aýqymdy is-sharalar barysyndaǵy jańalyqtardy jedel ıgerýdiń ozyq tájirıbesin qalyp­tastyrdy. Sezde delegasııa bas­shy­larynyń sózderinde aıtylǵan jańa­lyqtardy bas-aıaǵy 10-15 mınýttan keshiktirmeı saıtqa salyp otyrdy. Eger sezdiń tili negizinen orys jáne aǵylshyn tili bolǵanyn jáne ony aýdarýǵa ájeptáýir ýaqyt ketetinin eskersek, QazAqparattyń qazaq redak­sııasynyń tilshileri qandaı janqııar ábjildikpen jumys istegenin ańǵarý qıyn emes.

Osy sezden keıin QazAqparatqa qatysty qalyptasyp qalǵan stereo­tıp birjola joıylyp, áriptester arasynda jyldam ári sapaly, senimdi aqparat kózi retinde tanyla bastady. Tipti keıinnen QazAqparatqa senip, súıenip alǵany sonsha, teleradıoda, oblystyq gazetterde isteıtin keıbir áriptesterimizdiń is-sharalarǵa baryp kelgesin eshteńe jazbaı, erkin júrgenin kórip «Materıaldy qashan beresiń?» dep suraǵan basshylaryna: «Qazir, QazAqparattan ala salam ǵoı» dep shynaıy jaýap bergen sátteri kóp bolǵanyn talaı estidik.

Elbasynyń shetelderge saparlary, ondaǵy kezdesýler men kelis­sózderdiń barysy týraly aqpara­t­tardy da telefonmen tikeleı «dıktovka» jasaý arqyly eń birinshi bolyp Qazaq aqparat agenttigi taratatyn boldy. Sóıtip, qazaq tilindegi tól (aýdarma emes) aqparatty da sapaly jazyp, ýaqyt talabyna saı jyldam taratýǵa bolatynyna kópshiliktiń kózi jete bastady.

Sýrette: EQYU  sammıtinen habar taratqan otandyq jáne sheteldik BAQ ókilderi 

Alystaǵy aǵaıyn men atajurt arasyndaǵy altyn kópir

Agenttiktiń óz saıty iske qosyl­ǵannan keıin álemdik aqparat keńis­tigine esik ashyldy. Jarylqap Beı­senbaıuly aǵamyzdyń bastamasymen Qazaq redaksııasy dúnıe júzine tarydaı shashylǵan Alash balasynyń eń ózekti máselesi – atajurtpen rýhanı-aqparattyq baılanysty jol­ǵa qoıýǵa kiristi. Áli eshbir otan­dyq gazet jeke veb-saıtyn asha qoımaǵan sol kezeńde dál osy mindetti birinshi bolyp QazAqparat atqara bastady.

Atap aıtqanda, inform.kz saı­tynyń latyn álipbıindegi nusqasy ázirlenip, iske qosyldy. Bul – kırılshe álipbıdi oqı almaıtyn Túrkııa men Eýropadaǵy qandastarymyzdyń ótinish-tilekterin eskerip, atajurt­tyń jańalyqtarymen tanystyrýǵa, tildi umyta bastaǵan dıaspora jastarymen rýhanı baılanys ornatýǵa baǵyttalǵan alǵashqy qadamdardyń biri edi. Sondyqtan bul jańalyqqa shettegi qazaqtar, ásirese ózge el­diń ortasynda ósip kele jatqan jas­­tarynyń ana tilinen al­shaqtap bara jatqanyna alańdap júrgen son­daǵy el aǵalary qatty qýandy. Buǵan Elbasynyń Aýstrııaǵa, Shve­sııaǵa resmı saparlary kezinde qazaq dıas­porasynyń ókilderimen bolǵan kezdesýlerde ózimiz de kýá boldyq.

Keıinnen Qytaı men Irandaǵy qandastarymyzǵa arnalǵan tóte jazý saıty iske qosyldy. Qazaqstan ja­ńalyqtaryna sýsap otyrǵan sol aǵaıyndardyń arqasynda saıttyń oqylymy men kórilimi kúrt artty.

Zamanaýı medıa-holdıng

Odan beri de biraz ýaqyt syr­ǵyp ótti. Talaı ózgerister men qıyn­dyqtar kezdesti. QazAqparat bárin eń­serdi. Álemdik jáne dástúrli din­der lıderleriniń kezekti sezderi, memleketter basshylarynyń túr­li basqosýlary, EQYU-nyń As­ta­na sammıti, Azıada oıyndary, EKSPO-2017 kórmesi syndy halyq­aralyq aýqymdy is-sharalarda álemdik aqparat agenttikterimen bir deńgeıde habar taratty. Búginde As­qar Ýmarov myrza basqaratyn QazAqparat «halyqaralyq aqparat agenttigi» mártebesin ıelenip, álem­ge bes tilde – qazaq, orys, aǵyl­shyn, qytaı jáne ózbek tilinde jańa­lyq­tar taratyp, elimizdi jahan jurt­shy­lyǵyna tanytyp otyr. Shet mem­­leketter Qazaqstannyń resmı ja­­ńalyqtaryn birinshi kezekte QazAqparattan oqıdy, sheteldik me­­dıalar da QazAqparatqa silteme jasaıdy. Halyqaralyq baılanysqa aıryqsha mańyz berilip, búginde qyryqtan asa agenttikpen áriptestik týraly memorandým jasalǵan. Onǵa jýyq memlekette menshikti til­shi­leri qyzmet etedi. Elordadaǵy bas keńsesinde – jeke ózine arnalǵan za­ma­naýı ǵımaratta qyzmetkerler úshin qajetti jaıly jaǵdaı jasalǵan. Bas­pasóz ortalyǵy men qazirgi kez kelgen BAQ úshin qajet­ti­lik­ke aınalyp kele jatqan stýdııasy da bar.

Buryn keri baılanys Agenttik ónimderin tutynatyn aqparat qu­ral­darymen arada ǵana bolsa, bú­ginde tutas aýdıtorııamen, ıaǵnı qa­rapaıym oqyrmandarmen tikeleı baılanys ornaǵan. Nátıjesinde, sońǵy úsh jyldyń ishinde oqyrman sany tórt esege ósip, 5,5 mln-nan asyp otyr. Eń basty jetistik te osy ekeni anyq.

Túıip aıtar bolsaq, QazAqparat búgingi qoǵamnyń saıasattan bas­tap, sportqa deıingi barlyq salasyn qamtyǵan, jekelegen aýdıtorııalarǵa arnalǵan arnaıy jobalary bar iri kópsalaly medıa-holdıng retinde tolyqqandy ári týra maǵynasyndaǵy ulttyq aqparat agenttigi qyzmetin atqaryp otyr. Onyń máni men mańyzy qazirgi áleýmettik jelilerde jeldeı esken jalǵan jańalyqtar zama­nynda tipti arta túsetinine kún ótken saıyn kóz jetkizip kelemiz. Bul  100 jyldyq shejireli tarıhy bar aqparat agenttigi úshin mártebesi bıik ári zor jaýapkershilik ekeni anyq. QazAqparattyń qyzmeti Qazaq eline qut­ty, qaıyrly bola bersin deımiz!