Oqıǵa • 18 Qyrkúıek, 2020

Máńgi, turaqty kúntizbege arnalǵan "Jahandyq jańalyq" konferensııasy ótti

575 ret kórsetildi

Búgin bas qaladaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda Halyqaralyq Túrki akademııasynyń muryndyq bolýymen máńgi, turaqty kúntizbege arnalǵan "Jahandyq jańalyq" atty konferensııa ótti, dep habarlaıdy Egemen.kz

Keleli jıynǵa Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Ádil Ahmetov, Halyqaralyq Akmeologııa Ǵylym Akademııasynyń akademıgi, halyqaralyq Platon syılyǵynyń ıegeri Saılybaı Bekbolatov, sondaı-aq memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, ǵalymdar men zııaly qaýym ókilderi qatysty.

Basqosýdy Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli ashyp, aıtýly kúnmen quttyqtady. Qatysýshylarǵa rızashylyǵyn bildirgen ol tarıh qoınaýyna bet buryp, kúntizbe júıesiniń bastaýy túrkilerge tán ekenin atap ótti. Akademık túrki dúnıesiniń danyshpany Mahmud Qashqarıdyń eńbeginde, odan árirek Kúltegin jazbalaryndaǵy jylnamaǵa qatysty derekter sonyń dáleli ekenin aıtady.

"Biraq ony qazir "Qytaı kúntizbesi", "Shyǵys kúntizbesi" dep júrmiz. Árige barsaq, Saqtar búkil juldyzdar álemin jaqsy bilgen. Al Berıng buǵazy arqyly qazirgi Amerıka qurlyǵyna ótken úndistermen bizdiń músheldik jyl sanaýymyz arasyndaǵy keremet uıqastyqty taǵy kóremiz", deıdi Darhan Qydyráli.

Sondaı-aq jıynda jańa jyl naýryz aıynyń 21-i kúni bastalyp, 13 aıdan turý kerektigi de sóz boldy. Bul týraly Saılybaı Bekbolatov aıtty.

"Biraq bir jyldaǵy kúnder sany ózgermeı 365 kún bolyp qala beredi. Esesine, bir aı 30 emes, 28 kúnnen turýy tıis. "Máńgi qazaq kalendary" jyldan jylǵa barlyq kalendarlyq kúnderdiń jyldyń sol bir mezgiline týra keletin Jerdiń Kúndi aınalý qozǵalysyna qaraı negizdelgen", dedi halyqaralyq Platon syılyǵynyń ıegeri.

1

Sonymen birge Saılybaı Bekbolatovtyń aıtýynsha, Grıgorıan kalendarynyń burystyǵy anyqtalyp, onyń tabıǵattyń zańdylyǵyna saı emestigi belgili bolǵan. Soǵan oraı jańa kúntizbe avtorlary bizdiń dáýirge deıingi IV ǵasyrda kúntizbe jasaý kezinde "kibise" jylǵa baılanysty ketken qatelikti qaıtalaı beredi eken. Al tabıǵatta "kibise" jyl degen joq ekenin, ol kirgiziler bolsa, sózsiz jańsaqtyqqa ushyratatyn basa aıtty.

Ǵalymnyń usynyp otyrǵan "Máńgilik kalendar" jobasy – tabıǵat zańdaryna sáıkes keletin ǵylymı negizdelgen kalendar. Sanaqtyń basy qaıda degende dúıim jurt kóbine-kóp dinı nemese ańyzdyq uǵymdar negizinde jatyr dese, al Saılybaı Bekbolatov tabıǵat zańyna súıengenimizdi quptap otyr.

1

Tyń jańalyqty oılap tapqan ǵalymnyń bul eńbegi Ońtústik Afrıka memleketinde aǵylshyn tilinde jaryq kórgen "United, Constant Calender" ("Máńgi turaqty kúntizbe") atty monografııasy ǵylymı jańalyq retinde Batys elderinde keń taraldy. Atalǵan eńbegin Kembrıdj ýnıversıtetinde álemniń 40 elinen kelgen ǵalymdar aldynda qorǵap, patent alyp, aıryqsha qoldaýǵa ıe boldy.

Kúntizbe − Google ǵalamtor júıesinde resmı tirkelgen. Turaqty, máńgi kúntizbeniń elektrondy nusqasy jasaqtalyp, resmı aınalymǵa engizildi. Jıynda sol elektrondy júıeniń avtory Qaırat Abekov pen elektrondy nusqasyn jasaǵan Ashat Shúlenbaev sóz alyp, ony iOS jáne Android platformalarynan júktep alýǵa bolatynyn jetkizdi.

Bul oraıda, Maııa órkenıetindegi sáýegeılik pen kúntizbeler júıesiniń ǵylymı negizderin shırek ǵasyr boıy zerttegen ǵalym, Qazaqstannyń eńbek qaıratkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Ádil Ahmetov qol jetkizgen nátıjeleri de ózimen áriptes ǵalym Saılybaı Bekbolatov zertteýleriniń negizsiz emes ekenin dáleldep berdi.

Osy oraıda Ádil Ahmetov: "Osy otyrǵan árqaısyńyz kúntizbesiz. 13 aı/28 kúnmen baılanysady. Sóıtip sodan 13 degen san shyǵady. Máselen, qazaqta "on úshte otaý ıesi", "on úsh múshel jas" degen támsil beker aıtylmaǵan. Sondaı-aq qazaqtar ózin "on eki múshem saý bolsa, bári bolady" deıdi. Biraq on úshinshi múshesi umytyp ketedi eken, ol "bas". Endi sıfrlarǵa keletin bolsaq, nól qaıdan shyqty degen suraq týady. Álemdegi barlyq nárse nólden bastalyp, nólden baryp bitedi. Bul ǵylymda "konstanta" dep atalady. Sondyqtan "Máńgi turaqty kúntizbe" men Maııa órkenıetiniń kúntizbesi bir-birimen qabysyp tur", deıdi fılologııa ǵylymdarynyń professory.

1

Sóz sońynda akademııa basshysy Darhan Qydyráli: "Búgingi shara – úlken talqylaýdyń basy ǵoı dep oılaımyn. Sebebi, myna pandemııaǵa baılanysty kóp mamandy tartý múmkindik bolǵan joq. Biraq onlaın rejimde jáne basylymdar arqyly habardar bolyp jatyr. Bul kúntizbeni BUU komıtetinde de bir talqylasaq ta artyq emes. Áli de osy taqyryp boıynsha úlken minberlerde jaqsy talqylaýlar ótetin sııaqty. Osy jıyn qorytyndysy boıynsha halyqaralyq uıym retinde hattama ázirleımiz, sóıtip ári qaraı isti jyljytýǵa qyzmet jasaımyz dep oılaımyn", dep aqjoltaı habarymen bólisti.

1

1

Sońǵy jańalyqtar

QHL: «Barys» «Vıtıazge» jol berdi

Hokkeı • Búgin, 19:35

«Egemenge» jazylyńyz – syılyq utyp alyńyz!

Egemen Qazaqstan • Búgin, 19:08

Kýrchatovta AES salynýy múmkin

Qazaqstan • Búgin, 18:02

Qyrǵyzstanda tynyshtyq kúni ornady

Álem • Búgin, 12:30

Koronavırýstyń jańa shtammyna ataý berildi

Koronavırýs • Búgin, 11:37

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:35

Pavlodar oblylysy «qyzyl» aımaqtan shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:16

905 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:08

Uqsas jańalyqtar