Áńgime rejısser Pıter Ýırdiń «Trýman shoýy» fılmi týraly bolatynyn sezgen sııaqtysyz. Endeshe, biz aıtqan esik týraly da siz jaqsy bilýińiz kerek. Eń qyzyǵy, bul fılm týraly estimegen jurt ta atalǵan esikten habardar bolýy ǵajap emes. Sebebi ol esik eshqaıda aparmaıtyn biteý. Jalpy adamnyń armandaryna jol ashpaıtyn esikti esik deý durys pa? Trýmannyń esigi týra osyndaı tuıyq esik, tutqyn esik.
Sózimiz túsinikti bolýy úshin aldymen fılm jelisin qysqasha baıandap ketkenimiz jón. Basty keıipker, otyzdar shamasyndaǵy Trýman Berbank shaǵyn qalada, naqtyraq aıtsaq óte úlken túsirilim alańynda qannen qapersiz ómir súrip jatady. Kez kelgen nysan dekorasııa, kún raıy, aı, bult, teńiz deısiz be, túgel tehnıka, tipti jaryq Kúnniń ózi jasandy fonar. Al ony qorshaǵan adamdar massovka, bir sózben aıtqanda kásibı akterler. О́mir boıy Trýmanmen ssenarıı boıynsha aralasady, ony kúni-túni qadaǵalaıdy, sol úshin aqsha alady. Bir sózben aıtqanda barlyǵy jalǵyz Trýman úshin jumys isteıdi. Eń soraqysy bulardyń bárinen bizdiń beıshara keıipkerimiz múlde beıhabar. Onyń tipti áke-sheshesi, dosy, jan jaryna deıin túgel akter. Bylaısha qarasaq, oǵan degen mahabbat, dostyq, ómir qaǵıdalarynyń kez kelgeni Trýman aıaq basqan saıyn ótirik aıtady. Odan da soraqysy túsirilim alańyndaǵy Trýmandy búkil álem tikeleı tolqynda jıyrma tórt saǵat boıy otyz jyl tamashalap keledi. Bálkim ertesi jumysqa bara jatqan Trýmannyń janyna kókpeńbek aspannan «Sırıýs juldyzy» degen jazýy bar projektor jalp etip qulap túspegende bul shoý ómir boıy jalǵasa berer me edi, kim biledi?
Trýman sol kúnge deıin óz qalybynda óte baqytty adam bolatyn. Onyń árbir áreketi syzylǵan shema bolsa da Trýman sengen ómir, súıgen adam, naqty arman-murattar bar edi. Bárin qurtqan «Sırıýs juldyzy» degen jazýy bar projektor.
Oılańyz, kólemi ǵaryshtan kórinip turatyn úlken shar sııaqty vakýýmda bes myńnan astam jasyryn beınekamera, qanshama myńdaǵan adam, ony tamashalap jatqan jer betiniń mıllıardtaǵan turǵyndary tek bir ǵana nysan úshin ómir súredi, Trýman úshin. Álem jalǵyz keıipker úshin jumys isteıdi. Trýman sáıkesinshe, aınalasyndaǵy túgel jasandylyqtyń ishindegi jalǵyz shynaıy taǵdyr ıesi.
Bir jaǵy ony sol shynaıylyǵy úshin de Jer betindegi túgel kórermen otyz jyl boıy qadaǵalaıdy. Trýman ǵana ómirde daıyn mátinsiz sóıleıdi, shynaıy kúledi, shynaıy jylaıdy, shynaıy jaqsy kóredi, shynaıy qaıǵyrady. Jalpy alǵanda adamdar ózderinde joq baqytty Trýmannan tabady. Sol úshin «Trýman shoýynyń» turaqty tutqyndaryna beısana aınalady.
Jalpy, kez kelgen adamnyń ishinde Trýman ıdealy jatady der edik. Tek ol Trýmandardyń erkin ómir súrýlerine qoǵam eshqashan múmkindik bermeıdi. Sol úshin de túgel adamzat «keıipker Trýmannyń» tilekshisi.
Aıtpaqshy, atalǵan shoý o basta búgingi tilmen aıtsaq reıtıng úshin oılastyrylǵan joba bolady. Trýmannyń taǵdyryn kúndiz-túni tamashalaý atalǵan arnaǵa adam senbeıtin tabystar ákeledi. Keıin Trýman taǵdyrynan aqsha jasaý úlken bızneske ulasady. Álbette adam taǵdyrynan reıtıng qýalaý bizdiń qoǵamǵa da áldeqashan kelip jetken.
Qoldan turǵyzylǵan Sıheven qalashyǵy Trýmannyń Otany, onyń jasandy qumy men óli teńizine deıin Trýman úshin ystyq. Bir jaǵy Trýmandy sheńberde júr deýge kele me ózi dep te oılaısyń? Shyn máninde sırk sahnasynda qaı-qaısymyz da ómir súrip jatqanymyz ótirik emes. Bizdiń de aralasyp júrgen adamdarymyzdyń arasynda ómir kásibı akter deńgeıinen de asyryp jibergen jandar júrmegenine kim kepil? Atalǵan kınodaǵy Trýman shoýyn oılap tapqan rejısser Krıstof sııaqty bárimizdi syrttaı baqylap turǵan adamdar bolýy ǵajap emes qoı? Árıne, bárimizdiń taǵdyrymyz Jaratqan jalǵyz Iege tıesili desek te, adamdy adamnyń basqarýy tańsyq qubylys emes. Onyń ber jaǵynda buqaralyq aqparat quraldary bizdiń ómirimizdiń bir bóligine aınalǵaly qashan? Túptep kelgende barlyǵymyz Trýman sındromynyń syrqattary bolýymyz bek múmkin?
Já, fılm jelisine qaıta oralaıyq. Trýmandy rejısser tipti jatyrda jatqan kezinen bastap baqylaýǵa alyp efırge shyǵarady. Jer beti Trýmannyń apyl-tapyl aıaq basqanynan bastap ǵashyq bolǵan bozbala shaǵyn, jigittik kezeńin bárin-bárin úzbeı tamashalaıdy. Báleniń kókesi bir kúni Trýman kezinde sýǵa batyp, joǵalyp ketken ákesi kóshede qaıyrshynyń rólin oınap turǵanyn kórip qoıǵanynan órshıdi. Trýman Sıhevennen qashýǵa áreket etedi. Biraq qasha almaıdy. Sebebi Trýmanda teńizden qorqatyn úlken fobııa bolatyn. Sol fobııa ony óz tuıyǵynan shyǵýyna ómir boıy bóget bolyp keledi. Fobııaǵa Trýman kishkentaı kezinde ákesiniń osy teńizge batyp ketkeninde urynǵan-tuǵyn. Shoý avtory sáıkesinshe qalany sol teńizben qorshatyp, Trýmannyń fobııasyn ómir boıy paıdalanady.
Degenmen Trýman kúdigi ulǵaıa beredi. Tipti áıeliniń ózi kamera úshin sóıleıtinin, jansyz qabyrǵalarǵa qarap kúletinin ańǵarady. Ne kerek, kúndelikti tirshiliktiń barlyǵy jasandy tuıyq sheńber ekeni naqty aıqyndalady. Osylardy anyq sezgen ol rejısser Krıstoftyń búkil josparyn bir-aq kúnde byt-shyt qylady. О́zi ómir boıy qorqyp kelgen ashyq teńizge táýekeldep shyqqan Trýman kókjıekke júze beredi, júze beredi. Bitpeıtin kókjıek bolsyn ba, áldebir ýaqytta Trýman qaıyǵy karton kókjıekti tas etkizip tesedi de, qaıyq kilt toqtaıdy. Bári áshkerelenedi... Osy kúnge deıin senip kelgen ıdealdardyń barlyǵy qurdymǵa ketedi, Trýmannyń kóz aldy alasapyranǵa tolady. Kókjıekti jaǵalap júrip kórse, aldynan kózge kórinbeıtin saty bary bilinedi, oǵan órmelep edi, «Shyǵý» degen belgisi bar kókjıek esik kórinedi. Trýman sol esikti endi asha bergende beıne aspannan, naqtysy stýdııanyń tóbesinen Shoý rejısseriniń zor daýysy jańǵyryp jetedi. Trýman ıllıýzııasynyń avtory keıipkerge bul telehabardy ózine ádeıi ashqanyn aıtady. Trýmandy shyn ómirdegi ótirikter men aıarlyqtardan arashalaý úshin osyǵan barǵanyn baıandaıdy. Túptep kelgende sen qazir attaıtyn esik shynaıy ómir emes, eń jasandy, bylyq ómir sol jaqta degendi aıtady. Biraq oǵan qaraıtyn Trýman joq, esikti attaı bere... fılm aıaqtalady.
Rejısser osylaı bizge suraq qaldyrdy? Trýman ol esikten ári qaraı ótti me, beri qaıtty ma? Rejısser kim, Trýman kim, ony tamashalap jatqan kórermender kim? Aıtpaqshy, fılmde Trýmanǵa jalǵyz janashyr qyz bolady. Alaıda shyndyqty ashyp aıtqysy kelgenderdiń ǵumyr joly bizge belgili, ony rejısser aýyp ketken adam dep Trýman shoýynan alastatyp jiberedi...
Aqıqatynda Trýman da akter edi. Aınalasyndaǵy ótirikterge kúle qaraı bergen adam da kúnderdiń bir kúninde akterge aınalady. Biz de ótirik urandar men jalǵan jarnamalarǵa, karton keńseler men «ishinde adamy joq kıimderge» ilesip Trýman sııaqty tuıyqtarda tutqyn bolyp júrýimiz ǵajap emes. Olaı deıtinimiz, Trýman atalǵan aýmaqtan shyǵyp ketýi de múmkin edi. Biraq ony qorshaǵan túrli jarnamalar keıipkerdi bul oıdan dereý taıdyratyn. Ushaqqa bılet alaıyn dese mańaıy tolǵan ushaq apaty týraly bannerler, jolǵa shyǵaıyn dese túrli syltaýlar toly plakattar. Trýman esigi ony eshqaıda shyǵarmaıtynyn osydan-aq baıqaýǵa bolady. Ańǵarǵan adam fılm sońynda Trýman shyqqaly turǵan esiktiń qap-qara ekenin de kóredi. Bul da úlken detal. Jalpy fılmniń aıtar oıy áldeqaıda aýqymdy. Gazet betinde onyń barlyǵyn túgel qamtý álbette múmkin emes. Bir ǵana dúnıeni bilsek bolady, Trýman negizi o basta ómirge kelmeýi kerek, jasandy túsik tizimindegi taǵdyr ıesi bolatyn! Taqyrybymyzdy Trýman tuıyǵy dep ataǵanymyzben bul sózdiń astarynda Trýman túrmesi degen túnek baryn sezesiz. Kúndelikti bir qalyppen baıaý syrǵyp jatqan Trýman sheńberiniń túrmeden esh aıyrmasy joq.
Trýman túrmesi bizge qazaq dalasyn qan sasytqan QarLag qasiretin esimizge túsirdi. GÝLAG-tyń eń iri fılıaly QarLag ta memleket ishindegi model memleket, týra osy Trýman túrmesi sııaqty shekteýler men daıyn ssenarıılerden turatyn júıe boldy. Stalınniń soıylyn soqqan solaqaı saıasat sosıalızmniń týyn jelbiretip, tutqyndardyń tanym-túsinikterin shektep, eńbekterin esepsiz qanap kelgen lagerde múlde basqa ýaqyt, múlde basqa ıdeıa, múlde basqa kózqaras, múlde basqa ómir yrǵaǵy boldy. Trýman túrmesi oıdan qurastyrylǵan oıyn túrme desek, QarLag kolonııasy tek adamdardyń aıaýsyz janyshtalǵan beıkúná taǵdyrlarynan turǵyzylǵan túrme edi.
Jalpy, Trýman túrmesi men stalındik tozaq sheńberdiń uqsas jerleri óte kóp. Eń birinshi uqsastyq ol eki modelde de basty keıipkerlerdiń sanasyn ýlap turatyn baspasóz betteri. Trýman tyńdaıtyn radıo habarlardyń, Trýman oqıtyn gazetterdiń bári ómirde joq, jalǵan pressalar bolatyn. Bundaı gazetter QarLag qalyptaǵan totalıtarlyq júıede de basylyp jatty. Atalǵan azap júıede shyqqan gazetter tar buǵaýdaǵy taǵdyrlardyń aldyna kóptep shyǵarylyp keldi. Atap aıtqanda, 1934-1935 jyldar aralyǵyndaǵy 67 nómiri shyqqan «Pýtevka» gazeti, 1934-1935 jyldar aralyǵyndaǵy 9 nómiri jaryq kórgen «Za novýıý tehnıký» gazeti, 1934-1935 jyldar aralyǵyndaǵy 49 nómiri shyqqan «Jańa jol» gazeti sııaqty kóptegen basylym betteri jalǵan júıeniń jalaýyn jelbiretip, ótirik lepestermen jazyqsyz jandardyń sanasyn sarsytyp kelgen. Atalǵan gazetterdiń eshbirinde shynaıy aqıqat aıtylmaıdy, tek Stalın syzyp bergen tiken symnyń ishindegi ótirik kóńil kúıler kún saıyn basyla bergen, basyla bergen. Eń qasirettisi, sol jalǵan habarlar men ótirik maqalalarǵa keıin kele QarLag halqy ımandaı sene bastaǵan...
Jalpy Trýman tuıyǵy týraly áli de kóp aıtýǵa bolar edi...
