Tanym • 10 Qarasha, 2020

Trýman tuıyǵy

129 ret kórsetildi

Siz ózińizdi eshqandaı shoýdyń keıipkerimin ıa bolmasa eshqandaı qoıylymnyń rejısserimen dep oılamaısyz ba? Ne bolmasa sizdiń sanańyzdyń erkindigine eshkim qol suǵyp jatqan joq pa? Siz eshkimniń qýyrshaǵy emessiz be? Álde kerisinshe sizdiń jany bar jazyqsyz qýyrshaqtaryńyz kóp shyǵar? Bul suraqtardy biz ózimizge Trýman esiginen shyǵyp bara jatqanda, bálkim kirip kele jatqanda birneshe márte qoıǵan edik. Bul fılmdi kórgennen keıin siz de osy saýaldy bizge joldaýyńyz ábden múmkin?

Áńgime rejısser Pıter Ýırdiń «Trý­man shoýy» fılmi týraly bolatynyn sezgen sııaqtysyz. Endeshe, biz aıtqan esik týraly da siz jaqsy bilýińiz kerek. Eń qyzyǵy, bul fılm týraly estimegen jurt ta atalǵan esikten habardar bolýy ǵajap emes. Sebebi ol esik eshqaıda aparmaıtyn biteý. Jalpy adamnyń armandaryna jol ashpaıtyn esikti esik deý durys pa? Trýmannyń esigi týra osyndaı tuıyq esik, tutqyn esik.

Sózimiz túsinikti bolýy úshin aldymen fılm jelisin qysqasha baıandap ketkenimiz jón. Basty keıipker, otyzdar shamasyndaǵy Trýman Berbank shaǵyn qalada, naqtyraq aıtsaq óte úlken túsirilim alańynda qannen qapersiz ómir súrip jatady. Kez kelgen nysan dekorasııa,  kún raıy, aı, bult, teńiz deısiz be, túgel tehnıka, tipti jaryq Kúnniń ózi jasandy fonar. Al ony qorshaǵan adamdar massovka, bir sózben aıtqanda kásibı akterler. О́mir boıy Trýmanmen ssenarıı boıynsha aralasady, ony kúni-túni qadaǵalaıdy, sol úshin aqsha alady. Bir sózben aıtqanda barlyǵy jalǵyz Trýman úshin jumys isteıdi. Eń soraqysy bulardyń bárinen bizdiń beıshara keıipkerimiz múlde beıhabar. Onyń tipti áke-sheshesi, dosy, jan jaryna deıin túgel akter. Bylaısha qarasaq, oǵan degen mahabbat, dostyq, ómir qaǵıdalarynyń kez kelgeni Trýman aıaq basqan saıyn ótirik aıtady. Odan da soraqysy túsi­rilim alańyndaǵy Trýmandy búkil álem tikeleı tolqynda jıyrma tórt saǵat boıy otyz jyl tamashalap keledi. Bálkim ertesi jumysqa bara jatqan Trýmannyń janyna kókpeńbek aspannan «Sırıýs juldyzy» degen jazýy bar projektor jalp etip qulap túspegende bul shoý ómir boıy jalǵasa berer me edi, kim biledi?

Trýman sol kúnge deıin óz qalybynda óte baqytty adam bolatyn. Onyń árbir áreketi syzylǵan shema bolsa da Trýman sengen ómir, súıgen adam, naqty arman-murattar bar edi. Bárin qurtqan «Sırıýs juldyzy» degen jazýy bar projektor.

Oılańyz, kólemi ǵaryshtan kórinip turatyn úlken shar sııaqty vakýýmda bes myńnan astam jasyryn beınekamera, qanshama myńdaǵan adam, ony tamashalap jatqan jer betiniń mıllıardtaǵan turǵyndary tek bir ǵana nysan úshin ómir súredi, Trýman úshin. Álem jalǵyz keıipker úshin jumys isteıdi. Trýman sáıkesinshe, aınalasyndaǵy túgel ja­sandylyqtyń ishindegi jalǵyz shynaıy taǵdyr ıesi.

Bir jaǵy ony sol shynaıylyǵy úshin de Jer betindegi túgel kórermen otyz jyl boıy qadaǵalaıdy. Trýman ǵana ómirde daıyn mátinsiz sóıleıdi, shynaıy kúledi, shynaıy jylaıdy, shynaıy jaqsy kó­redi, shynaıy qaıǵyrady. Jalpy al­ǵanda adamdar ózderinde joq baqytty Trýmannan tabady. Sol úshin «Trýman shoýynyń» turaqty tutqyndaryna beısana aınalady.

Jalpy, kez kelgen adamnyń ishinde Trýman ıdealy jatady der edik. Tek ol Trýmandardyń erkin ómir súrýlerine qoǵam eshqashan múmkindik bermeıdi. Sol úshin de túgel adamzat «keıipker Trýmannyń» tilekshisi.

Aıtpaqshy, atalǵan shoý o basta bú­gingi tilmen aıtsaq reıtıng úshin oılas­tyrylǵan joba bolady. Trýmannyń taǵdyryn kúndiz-túni tamashalaý atalǵan arnaǵa adam senbeıtin tabystar ákeledi. Keıin Trýman taǵdyrynan aqsha jasaý úlken bızneske ulasady. Álbette adam taǵdyrynan reıtıng qýalaý bizdiń qoǵamǵa da áldeqashan kelip jetken.

Qoldan turǵyzylǵan Sıheven qala­shyǵy Trýmannyń Otany, onyń jasandy qumy men óli teńizine deıin Trýman úshin ystyq. Bir jaǵy Trýmandy sheńberde júr deýge kele me ózi dep te oılaısyń? Shyn máninde sırk sahnasynda qaı-qaı­­symyz da ómir súrip jatqanymyz óti­rik emes. Bizdiń de aralasyp júrgen adamdarymyzdyń arasynda ómir kásibı akter deńgeıinen de asyryp jibergen jandar júrmegenine kim kepil? Atalǵan kınodaǵy Trýman shoýyn oılap tapqan rejısser Krıstof sııaqty bárimizdi syrttaı baqylap turǵan adamdar bolýy ǵajap emes qoı? Árıne, bárimizdiń taǵdyrymyz Jaratqan jalǵyz Iege tıesili desek te, adamdy adamnyń basqarýy tańsyq qubylys emes. Onyń ber jaǵynda buqara­lyq aqparat quraldary bizdiń ómirimiz­diń bir bóligine aınalǵaly qashan? Túp­­tep kelgende barlyǵymyz Trýman sındro­my­nyń syrqattary bolýymyz bek múmkin?

Já, fılm jelisine qaıta oralaıyq. Trýmandy rejısser tipti jatyrda jat­qan kezinen bastap baqylaýǵa alyp efırge shyǵarady. Jer beti Trýmannyń apyl-tapyl aıaq basqanynan bastap ǵashyq bolǵan bozbala shaǵyn, jigittik kezeńin bárin-bárin úzbeı tamashalaıdy. Báleniń kókesi bir kúni Trýman ke­zinde sýǵa batyp, joǵalyp ketken áke­si kóshede qaıyrshynyń rólin oınap turǵanyn kórip qoıǵanynan órshıdi. Trýman Sıhevennen qashýǵa áre­ket etedi. Biraq qasha almaıdy. Sebebi Trý­manda teńizden qorqatyn úlken fobııa bolatyn. Sol fobııa ony óz tuıyǵynan shyǵýyna ómir boıy bóget bolyp keledi. Fobııaǵa Trýman kishkentaı kezinde ákesiniń osy teńizge batyp ket­keninde urynǵan-tuǵyn. Shoý avtory sáıkesinshe qalany sol teńizben qor­shatyp, Trýmannyń fobııasyn ómir boıy paıdalanady.

Degenmen Trýman kúdigi ulǵaıa be­redi. Tipti áıeliniń ózi kamera úshin sóı­leı­tinin, jansyz qabyrǵalarǵa qarap kúletinin ańǵarady. Ne kerek, kúndelikti tirshiliktiń barlyǵy jasandy tuıyq sheń­ber ekeni naqty aıqyndalady. Osylardy anyq sezgen ol rejısser Krıstoftyń búkil josparyn bir-aq kúnde byt-shyt qylady. О́zi ómir boıy qorqyp kelgen ashyq teńizge táýekeldep shyqqan Trýman kókjıekke júze beredi, júze beredi. Bitpeıtin kókjıek bolsyn ba, áldebir ýaqytta Trýman qaıyǵy karton kókjıekti tas etkizip tesedi de, qaıyq kilt toqtaıdy. Bári áshkerelenedi... Osy kúnge deıin senip kelgen ıdealdardyń barlyǵy qurdymǵa ketedi, Trýmannyń kóz aldy alasapyranǵa tolady. Kókjıekti jaǵalap júrip kórse, aldynan kózge kórinbeıtin saty bary bilinedi, oǵan órmelep edi, «Shyǵý» degen belgisi bar kókjıek esik kórinedi. Trýman sol esikti endi asha bergende beıne aspannan, naqtysy stýdııanyń tóbesinen Shoý rejısseriniń zor daýysy jańǵyryp jetedi. Trýman ıllıýzııasynyń avtory keıipkerge bul telehabardy ózine ádeıi ashqanyn aıtady. Trýmandy shyn ómirdegi ótirikter men aıarlyqtardan arashalaý úshin osyǵan barǵanyn baıandaıdy. Túptep kelgende sen qazir attaıtyn esik shynaıy ómir emes, eń jasandy, bylyq ómir sol jaqta degendi aıtady. Biraq oǵan qaraıtyn Trýman joq, esikti attaı bere... fılm aıaqtalady.

Rejısser osylaı bizge suraq qal­dyrdy? Trýman ol esikten ári qaraı ótti me, beri qaıtty ma? Rejısser kim, Trýman kim, ony tamashalap jatqan kórermender kim? Aıtpaqshy, fılmde Trýmanǵa jalǵyz janashyr qyz bolady. Alaıda shyndyqty ashyp aıtqysy kelgenderdiń ǵumyr joly bizge belgili, ony rejısser aýyp ketken adam dep Trýman shoýynan alastatyp jiberedi...

Aqıqatynda Trýman da akter edi. Aına­lasyndaǵy ótirikterge kúle qaraı bergen adam da kúnderdiń bir kúninde akterge aınalady. Biz de ótirik urandar men jalǵan jarnamalarǵa, karton keńseler men «ishinde adamy joq kıimderge» ilesip Trýman sııaqty tuıyqtarda tutqyn bolyp júrýimiz ǵajap emes. Olaı deıtinimiz, Trýman atalǵan aýmaqtan shyǵyp ketýi de múmkin edi. Biraq ony qorshaǵan túrli jarnamalar keıipkerdi bul oıdan dereý taıdyratyn. Ushaqqa bılet alaıyn dese mańaıy tolǵan ushaq apaty týraly bannerler, jolǵa shyǵaıyn dese túrli syltaýlar toly plakattar. Trýman esigi ony eshqaıda shyǵarmaıtynyn osydan-aq baıqaýǵa bolady. Ańǵarǵan adam fılm sońynda Trýman shyqqaly turǵan esiktiń qap-qara ekenin de kóredi. Bul da úlken detal. Jalpy fılmniń aıtar oıy áldeqaıda aýqymdy. Gazet betinde onyń barlyǵyn túgel qamtý álbette múmkin emes. Bir ǵana dúnıeni bilsek bolady, Trýman negizi o basta ómirge kelmeýi kerek, jasandy túsik tizimindegi taǵdyr ıesi bolatyn! Taqyrybymyzdy Trýman tuıyǵy dep ataǵanymyzben bul sózdiń astarynda Trýman túrmesi degen túnek baryn sezesiz. Kúndelikti bir qalyppen baıaý syrǵyp jatqan Trýman sheńberiniń túrmeden esh aıyrmasy joq.

Trýman túrmesi bizge qazaq dalasyn qan sasytqan QarLag qasiretin esimizge túsirdi. GÝLAG-tyń eń iri fılıaly Qar­Lag ta memleket ishindegi model memle­ket, týra osy Trýman túrmesi sııaqty shek­teýler men daıyn ssenarıılerden tura­tyn júıe boldy. Stalınniń soıylyn soqqan solaqaı saıasat sosıalızmniń týyn jelbiretip, tutqyndardyń tanym-túsinikterin shektep, eńbekterin esepsiz qanap kelgen lagerde múlde basqa ýaqyt, múlde basqa ıdeıa, múlde basqa kózqa­ras, múlde basqa ómir yrǵaǵy boldy. Trý­man túrmesi oıdan qurastyrylǵan oıyn túrme desek, QarLag kolonııasy tek adam­dardyń aıaýsyz janyshtalǵan beıkúná taǵdyrlarynan turǵyzylǵan túrme edi.

Jalpy, Trýman túrmesi men stalın­dik tozaq sheńberdiń uqsas jerleri óte kóp. Eń birinshi uqsastyq ol eki modelde de basty keıipkerlerdiń sanasyn ýlap turatyn baspasóz betteri. Trýman tyńdaıtyn radıo habarlardyń, Trýman oqıtyn gazetterdiń bári ómirde joq, jalǵan pressalar bolatyn. Bundaı gazetter QarLag qalyptaǵan totalıtarlyq júıede de basylyp jatty. Atalǵan azap júıede shyqqan gazetter tar buǵaý­daǵy taǵdyrlardyń aldyna kóptep shyǵarylyp keldi. Atap aıtqanda, 1934-1935 jyldar aralyǵyndaǵy 67 nómiri shyqqan «Pýtevka» gazeti, 1934-1935 jyldar aralyǵyndaǵy 9 nómiri jaryq kórgen «Za novýıý tehnıký» gazeti, 1934-1935 jyldar aralyǵyndaǵy 49 nómiri shyqqan «Jańa jol» gazeti sııaqty kóptegen basylym betteri jalǵan júıeniń jalaýyn jelbiretip, ótirik lepestermen jazyqsyz jandardyń sanasyn sarsytyp kelgen. Atalǵan gazetterdiń eshbirinde shynaıy aqıqat aıtylmaıdy, tek Stalın syzyp bergen tiken symnyń ishindegi ótirik kóńil kúıler kún saıyn basyla bergen, basyla bergen. Eń qasirettisi, sol jalǵan habarlar men ótirik maqalalarǵa keıin kele QarLag halqy ımandaı sene bastaǵan...

Jalpy Trýman tuıyǵy týraly áli de kóp aıtýǵa bolar edi...

Sońǵy jańalyqtar

Bir kúnde 3907 adam koronavırýstan aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:45

15169 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:17

Uqsas jańalyqtar