Keleli jıyndy Halyqara­lyq Túrki akademııasy 1 jeltoqsan – Tuńǵysh Prezıdent kúni qar­sańynda uıymdastyryp otyr. Ulttyq akademııalyq kitap­­hanada jınalǵan qaýym Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń túrki­tildes memleketterdiń yntymaq­tas­tyǵyn ornatýdaǵy jáne ózara baýyrlastyq baılanystyń ir­ge­sin nyǵaıtýdaǵy zor eńbegin atap ótti. Sharanyń moderatory, Halyqaralyq Túrki akade­mııasynyń prezıdenti Dar­han Qydyráli alqaly jıyn­nyń «Túrki álemi jáne Elbasy feno­meni» dep atalýy Nursul­tan Nazarbaevtyń Túrki álemi­niń ortaq maqtanyshyna aınal­ǵan tuǵyrly tulǵa ekenin aıshyq­taıtynyn basa aıtty.

Túrkitildes memleketterdiń qoǵam qaıratkerleri, dıplomattary men mańdaıaldy ǵalym­dary jınalǵan otyrysta alǵash bolyp sóz alǵan memleket jáne qoǵam qaıratkeri Myrzataı Jol­dasbekov Nursultan Nazar­baevtyń bastamasymen qurylǵan Túrki Aqsaqaldar keńesiniń tarıhyna toqtaldy.

«Elbasymen birge Túrki­til­des memleketter basshylary ke­ńe­si­niń eki sammıtine delegasııa quramynda qatystym. Birinshi sammıt 1992 jyly Ystan­bulda ótti. 2009 jyly Nahchy­vanda ótken Túrkitildes mem­le­ketter bas­­­shylary keńesi­niń IX sam­mıtine bardym. Sol basqosýda Elbasy birqa­tar usynys aıtty. Sonyń biri Túrki Aqsaqaldar keńesin qurý ıdeıasy boldy. Sol jerde «Qazaq­stannan Aqsaqaldar keńesi­niń múshesi myna kisi bolady» dep meni tanystyrdy. Ekinshi usynysy – Halyqaralyq Túrki aka­demııasyn qurý bastamasy edi», dep eske aldy Myrzataı Joldasbekov.

Elbasynyń eren eńbegin ulyqtap, jas urpaqqa mıras retin­de qalatyn ıgi bastama­lar­dyń uıytqysy bolyp júr­gen birden-bir uıym – Tuń­ǵysh Prezıdent – Elbasy kitap­hanasynyń dırektory Ámir­han Rahymjanov óz sózinde túr­kitildes memleketterdiń yn­ty­­maǵyn odan ári nyǵaı­týdyń ma­ńyz­dylyǵyn alǵa tartty.

«Búgingi jahandaný zamanynda túbi bir tarıhymyzdy, ortaq rýhanı muramyz ben baıtaq mádenıetimizdi saqtap qana qoımaı, ári qaraı damytý, túrkitildes memleketterdiń ózara yntymaǵyn nyǵaıtý aınalamyzda alpaýyt elder antalap turǵan aýmaly-tókpeli kezeńde óte ózekti. Qazaqstan­nyń Tuńǵysh Prezıdenti túrkitil­des halyqtardyń álemdik ór­kenıetke qosqan úlesin dúıim elge kórsetip, túrki tarıhyn, mádenıetin zertteýge barynsha pármen berdi», dep atap ótti Á.Rahymjanov.

Keleli kezdesýdiń mártebeli qonaq­tarynyń qatarynda Túr­kııa, Qyrǵyzstan, Ázer­baı­jan, Majarstan, Mońǵolııa jáne Túrik­menstan respýblıka­lary­nyń elshileri de boldy. Túrkııa Respýb­lıkasynyń elimizdegi Tóten­she jáne ókiletti elshisi Ýfýk Ekıd­jı Qazaqstannyń táýel­siz­dik al­ǵan jyldardan beri jetken jetis­tikterin aıryqsha atap ótti.

«Qazaqstan Táýelsizdik al­ǵan az ýaqyt ishinde aýyz toltyrar jetistikterge qol jetkizdi. 30 jylǵa jýyq ýaqyt kóp bolyp kóringenimen, eldiń damyp, halyq­aralyq arenada ózin dálel­deýi úshin óte qysqa merzim. Túrki álemi týraly sóz bolǵan­da odan da kóp tarıhı kezeńdi qamtyp, myńjyldyqtarǵa boılaımyz. Elbasy Nursultan Nazarbaev kóshbas­shylyǵy kezinde dúnıe júzine qazaq ultynyń qundy­lyq­taryn ǵana pash etip qoımaı, búkil túrki áleminiń murasyn erekshe baǵalaıtynyn dáleldedi. Qazaq­stannyń Tuńǵysh Prezıdenti­niń túrkitildes memleketterdiń ıgiligi úshin atqarǵan eren eńbegi barshamyzǵa málim. Nursultan Nazarbaev túrki jurtynyń má­denı-rýhanı qundylyqtaryn, tilin, ortaq tarıhyn jas urpaqqa nasıhattaýda mańyzdy mıssııa atqardy», dedi Túrkııanyń Qazaqstandaǵy elshisi.

Nursultan Nazarbaev Túrkitildes memleketter yn­­ty­­maq­tastyǵy keńesiniń negizin qalap, túrki álemindegi baýyr­las­tyq baı­lanystardy damytýda ól­sheýsiz úles qosqany aıqyn. Osy eńbegi úshin Elbasy Túrki keńe­siniń Qurmetti Tóraǵasy már­tebesine ıe bolyp, joǵary ordenimen marapattalǵan-dy. Onyń túrki álemindegi kóshbasshy tulǵasyn, atqarǵan qyzmeti men eren eńbegin baıandaǵan qatysý­shylar Elbasy fenomenin osylaısha aıqyndady. Túbi bir túrki elderiniń ǵylymyn órge domalatyp júrgen aıtýly ǵalym­dar da Elbasyna yqylasyn bildirdi. Alqaly basqosýda Qazaq­stannyń Ulttyq ǵylym aka­­demııasynyń prezıdenti Mu­rat Jurynov, Qyrǵyz Res­pýb­­lıkasy Ulttyq ǵylym aka­demııasynyń prezıdenti Murat Jumataev, Ázerbaıjan Ǵylym akademııasynyń vıse-prezı­denti Isa Gabıbbeılı, О́zbek­stan ult­tyq ǵylym akade­mııa­sy­nyń vıse-prezıdenti Bah­rom Abdýhalımov, Tatarstan Res­pýblıkasy Ǵylym akademııasy Tatar ensıklopedııasy jáne aımaqtaný ınstıtýtynyń dırektory Iskander Gılıazov sóz aldy.

Elbasynyń túrki álemine jasa­ǵan alǵashqy qadamy – 1991 jyly Túrkistanda Qazaq-túrik ýnıversıtetin ashý bolǵan edi. Sol joǵary oqý ornynyń tuń­ǵysh rektory, Qazaqstan Ult­tyq ǵylym akademııasynyń prezı­denti Murat Jurynov Elba­sy­nyń túrki áleminiń bilim, ǵylym salasyna qosqan úlesin baıandap berdi.

«Elbasy 1991 jyly meni shaqyryp, Túrkistanda jańa oqý ornynyń ashylatynyn habarlady. Sonda Túrkistannyń túrki álemindegi ornyn, sol jerde babamyz Qoja Ahmet Iаsaýıdiń jatqanyn, úsh ǵasyr boıy astanamyz bolǵanyn aıtyp, tarıhy tereń shahardy jandandyrý týraly sheshimin jetkizdi. Ol kezde Túrkistanda ǵylymı qyz­met­tiń negizi qalanbaǵan edi. Tash­kent, Almaty, Qaraǵandy, Shym­­kent qalalarynan ǵalym­dar­dy shaqyrttyq. Barlyǵymyz Túrki­s­tannyń keleshegine senip kel­dik. Bul Elbasynyń Túrkistan arqyly búkil túrki álemin birik­tirý ıdeıasy edi», dedi Murat Jurynov.

Elbasy táýelsizdik alǵan jyldardan bastap túrki ıntegrasııasyna asa mán berip kele jatyr. Onyń ishinde Orta­­lyq Azııadaǵy kórshiles el­der­­diń yntymaqtastyǵy jańa deńgeıge kóterildi. Qyr­ǵyz Res­pýb­lıkasy Ulttyq ǵylym akademııasynyń prezı­denti Murat Jumataev barsha qazaq­standyqty Tuńǵysh Prezıdent kúnimen quttyq­taı kele, qazaq-qyrǵyz yntymaq­tas­tyǵyna basa nazar aýdardy.

«Nursultan Nazarbaevtyń saıası baǵyty jan-jaqty ynty­maq­tastyq pen jahandyq turaq­ty damýǵa baǵyttalǵanyn tarıh kórsetip otyr. Qyrǵyz hal­qy Elbasynyń eki el arasyn­da or­natqan strategııalyq serik­tes­tigin joǵary baǵalaıdy. Orta­lyq Azııanyń turaqtylyǵy men qaýipsizdigin saqtaý máse­le­sin­de de ekijaqty ózara is-qı­myldy jolǵa qoıdyq. Qazaq-qyrǵyz qarym-qatynasynyń tarıhy tereńde. Bizdi ortaq tarıhymyz, mádenıetimiz, rýhanı qundylyqtarymyz biriktiredi», dep atap ótti Murat Jumataev.

Odan bólek, Elbasynyń túrki álemin biriktirý men ózara baılanysyn nyǵaıtýdaǵy rólin qýattaı túsken spıkerler túrki­tildes memleketterdiń jarqyn bolashaǵy men ıntegrasııasynyń odan ári damı túsetinine bek senetinderin jetkizdi.

Tuńǵysh Prezıdent kúni qar­sańynda ótken halyqaralyq jıyn­da aıtylǵan tushym­dy pikir­ler men oramdy oılar legin Qazaq­stan Respýblıkasy Par­­la­menti Májilisiniń depýtaty Saýytbek Abdrahmanov túıindedi.

«Túrki jurtynyń baǵyna tarıhtyń tar kezeńinde saıasat­tyń aspanyna Nursultan Nazar­baev­tyń juldyzy jarqyrap kóterildi. Sol jyldardan bas­tap túrki birligi jańasha sıpat aldy. Elbasynyń bitimger­sh­ili­gi, aqyly, dıplomatııasy, mámi­legerligi men bedeli­niń bıik­tigine talaı daýly jaǵdaı­larda kýá boldyq. Bul qasıetteri onyń birqatar halyqaralyq máseleniń sheshimin tabýyna yqpal etti», dedi S.Abdrahmanov.

Elbasynyń Eýrazııa keńis­tigin­de túrkitildes memleket­ter yntymaqtastyǵynyń ny­ǵaıýy­­na qosqan úlesi tarıhı jo­ǵa­ry baǵasyn áldeqashan al­ǵan-dy. Búgingi keleli jıynda El­­b­asynyń túrki álemindegi aı­­shyq­­ty orny taǵy bir ret aıqyndaldy.