Ekonomıka • 07 Qańtar, 2021

Qytaı AQSh ekonomıkasyn basyp oza ma?

123 ret kórsetildi

Ulybrıtanııada ornalasqan ekonomıkalyq jáne iskerlik zertteý­ler ortalyǵynyń (CEBR) jazýynsha, 2030 jylǵa taman Qytaı ekonomıkalyq turǵyda AQSh-ty artta qaldyrady. Buǵan Qytaıdyń koronavırýs pandemııasyna laıyqty qarsy turyp, jyldam qalpyna kelgendigi sebep bolýy múmkin.

Qytaı ózinde paıda bolǵan koronavırýs indetimen laıyqty deńgeıde kúresip, vırýstyń órshýin jyldam baqylaýǵa alyp, qatań lokdaýn men temirdeı tár­tip­tiń nátıjesinde jaǵ­daıdy tez arada retteı aldy. Sóı­tip, el ekonomıkasy asa aýyr soq­qydan aman qalǵandaı. Al jyl qory­tyndysy boıynsha Qytaı eko­nomı­ka­lyq quldyraýǵa ushyramaı, ke­ri­sinshe 2 paıyzdyq ósim kórsetken. Bul rette AQSh ekonomıkasy aýyr ózge­ris­terdiń qyspaǵynda qaldy. Qurama shtat­tar­daǵy epıdemııalyq ahýal da kóńil qýantarlyq deńgeıde emes.

CEBR boljamynsha, Amerıka ekono­mıkasy 2022-2024 jyldary 1,9 paıyzǵa deıin ósim kórsetip, sosyn qaıtadan 1,6 paıyzǵa deıin qul­dy­­rap ketedi. Al Qytaı ekonomıka­sy 2025 jylǵa deıin jyl sa­ıyn 5,7 paıyzdyq ósim mejesin ustap turýǵa qaýqarly. Sodan keıin baryp 2026-2030 jyldar aralyǵynda 4,5 paıyzǵa qaıta tómendeýi múmkin. Baıandamada keltirilgen derek boıyn­sha 2000 jyly Qytaıdyń álemdik ekono­mı­ka­daǵy úlesi 3,6 paıyz bolsa, atalǵan kórsetkish 2020 jyly 17,8 paıyzǵa deıin jet­ken. Endi olar bul kórsetkishti udaıy ósire túsýge jáne álemdik kóshbasshylyq tiz­gindi ustaýǵa úmitti bolyp otyr.

«2020 jyly álemdik IJО́-degi AQSh-tyń úlesi 24,6-dan 25,0 pa­ıyzǵa deıin ósti. Aqsha-nesıe saıa­saty esebinen jáne iri salyqtyq jeńil­­­dikter arqyly eko­no­mıkalyq shy­ǵyn­dar ótelip otyrdy. Alaıda saıa­sı kózqarastardyń úılespeýi sal­da­rynan jańa jyl qarsańynda 14 mln amerıkalyq jumyssyz jáne jár­de­ma­qy­syz qaldy. AQSh pen Qytaı ara­­syn­daǵy ekonomıkalyq básekelestik jáne jumsaq kúshterdiń kúresi erteden álem­dik ekonomıkanyń basty ereksheligi bolyp keledi. Degenmen Covid-19 jáne onyń ekonomıkalyq saldary tepe-teńdikti Qytaıdyń paıdasyna qaraı ózgert­keni ras» delingen CEBR baıan­da­ma­­synda.

Ortalyqtyń boljaýynsha, 2021 jyly AQSh-taǵy IJО́ kórsetkishi jan basy­na shaqqanda (qazirgi baǵa boıynsha) 22,118 mlrd dollardan keledi. 2025 jyly – 25,621, 2030 jyly – 30,466, 2035 jyly – 36,233 mlrd dollar bolmaq.

Qytaı bolsa, alpaýyt elder arasynda Japonııa, Germanııa, Uly­brı­ta­­nııa, Úndistan, Fransııa sekildi der­ja­­va­­lardyń ózin artqa tastap tur. QHR tóraǵasy Sı Szınpın byl­tyr qarasha aıynda «2035 jylǵa taman el ekonomıkasy eki ese ta­bys­qa keneledi» dep málimdegen bo­la­tyn. 2020 jyly halyq sany 1 439,3 mln adamǵa jetken alpaýyt el­diń ekonomıkalyq turǵyda myqty bol­mas­­qa sharasy da joq sekildi. Bul degenińiz álem halqynyń 18,5 paıyzy.

«Qytaı óziniń 14-shi besjyldyq josparyn bastaıdy (2021 – 2025). Sı myrza syrtqy jáne ishki suranys­tar­men qa­t­ar jumys iste­gisi keledi. Bul AQSh-pen jáne Qytaıdyń saý­da pozısııasyna áser ete alatyn ózge eldermen saýda daý-damaıyna áserin tıgizedi. Olar Qytaıǵa syrtqy suranysty azaıtyp tas­tasaq, olar (Qytaı – red.) ishki sura­nys­­tyń ósýine táýeldi bolyp qalady dep esepteıdi. Qytaı 2025 jyly 14-shi bes­jyldyqtyń aıaqtalar sátinde joǵary deń­geıli tabysty el atanǵysy keledi» de­lingen saraptamada.

CEBR Qytaıdy 2030­ jyl­dan bas­tap álemdik ekonomıkalyq reıtıngtegi 1-orynǵa tolyǵymen shyǵady dep boljaıdy. Bul rette 2030 jyly Qy­taı­dyń jan basyna shaqqandaǵy IJО́ kórsetkishi 33,718 mlrd dollardy qurasa, kórsetkish 2035 jyly 49,108 mlrd dollarǵa bir-aq kó­terilmek.

The Wall Street Journal jazýynsha, 2020 jyly Qytaıdyń qor naryǵy 27 paıyzǵa ósip, pandemııaǵa qaramastan kópjyldyq maksımýmǵa qol jetkizgen. Qazirdiń ózinde sheteldik ınvestorlar qytaılyq kompanııa aksııalaryn satyp alýǵa dámelenip otyrǵan kórinedi. Eldiń indetten keıin jyldam eńse tikteýi, IPO serııalary jáne qytaılyq kompanııa aksııalary baǵasynyń ósýi jıyntyq kapıtaldyń 16,7 trln dol­larǵa (4,9 trln dollarǵa ósip) jetýine áser etken. О́sim dınamıkasy boıynsha qytaılyq kompanııalar amerıkalyq básekelesterinen 21 paıyz alǵa ketken.

Ekonomıkalyq jáne iskerlik zert­­teý ortalyǵynyń boljamynan, árıne, Qa­­­zaq­stan da tys qal­ma­ǵan. Baıandamada soń­­ǵy tórt jylda Qazaqstannyń qor­sha­­ǵan orta máse­le­lerin retteý turǵy­sy­nan bá­­se­kege qabiletti bola túskenin já­ne 2020 jyly bıznesti júrgizý bo­­ıynsha dúnıejúzilik bank reıtınginde 25-orynǵa ıe bolǵany aıtylady.

«Qazaqstan ózge elder sekildi Covid-19 áserinen týyndaǵan eko­no­­­mı­­kalyq jáne áleý­met­tik aýyr qıyn­dyqtarǵa tap bol­dy. 2020 jyly Qazaq­stan ekonomı­ka­sy 2,7 paıyzǵa qys­­qardy. IJО́-degi memlekettik qa­ryz­dyń úlesi 2020 jyly 23,4 pa­ıyz­ǵa deıin óskenine qara­mas­tan, mem­le­ket­tik qarjylyq jaǵdaıy qa­lyp­ty» de­li­nedi zertteýde.

CEBR boljaýynsha, 2021-2025 jyldar ara­ly­ǵynda IJО́-niń jyl­dyq ósimi orta­sha 3,9 paıyzdy qu­raıdy. Ekono­mı­kalyq ósim de joǵa­rylaıdy. Sonyń nátı­je­sin­de Qa­zaq­stan qazirgi 54-orynnan 2035 jyly 48-orynǵa kóterilmek.

 

Sońǵy jańalyqtar

Tekeli laı kóshkininen tazartylyp jatyr

Aımaqtar • Búgin, 19:53

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Uqsas jańalyqtar