Táýelsizdik jyldaryndaǵy mem­le­kettik baǵdarlamalardyń qalaı oryn­dalǵany kóz aldymyzda. Onyń birazy kúshin joıdy, jańa baǵ­darlamalar men qujattar jasaldy. Bárin satyly túrde júıelep, qajet emesterinen arylý kerektigin ashyq aıtqan pikirler Aqordaǵa jetti. Sáıkesinshe sheshim qabyldandy.

Bul máseleniń tolǵaǵy pisilip jet­­keni ótken jyly qattyraq bilin­di. Qarasha aıynda Ulttyq bank Par­lament qabyrǵasynda tıim­siz baǵdarlamalardy qysqartý týra­ly máseleni kóterdi. Memleket­tik baǵdarlamalar arqyly ekono­mı­kalyq ósimge serpin berý qolda­nys­taǵy qoldaý tetikteriniń maqsattary men mindetterin qaıta baǵdarlaı oty­ryp, qaıta qaraýdy talap ete­tinin alǵa tartty. Qoldanystaǵy mem­le­ket­tik baǵdarlamalar negizi­nen nesıe bo­ıynsha paıyzdyq mól­sher­lemeni sýb­sıd­ııalaýǵa baǵyttalǵan. 2015-2019 jyldar aralyǵynda sýb­sı­dııalaý arqyly ekonomıkany damytý men qoldaýdyń túrli baǵ­­dar­lamalary aıasynda 4,3 trln teń­geniń kelisimsharttary nesıe­lendi. Mundaı mehanızm nesıelik naryq­taǵy resýrstardyń ádil qunyn bur­ma­laıdy, paıyzdyq mólsherleme men nesıe­lik arnalardyń tıimdiligin tómendetedi.

Makroekonomıka, áleýmettik sala, bıznes, sot pen ózge de salalar boıynsha qazir iri strategııalyq qu­­jat­tar daıyndalyp jatyr. Stra­tegııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi jumys isteı bastaǵan úsh jarym aıda Reformalar jónin­degi joǵary keńestiń eki otyrysy ótti. Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń tóraǵa­sy Qaırat Kelimbetov eń áýeli ó­z­ge­­ris­terdi qajet etetin sala­lar­­ǵa basymdyq beretinin aıtty.  

– Densaýlyq saqtaý, ekonomı­ka­lyq ósý sektorynda bizge Ulttyq qor kómektesti. Endi Ulttyq qor­dy qalyptastyrýǵa qalaı kiri­seti­ni­miz, bıýdjet jáne qazyna saıa­satynyń qanshalyqty utymdy bola­tyny óte mańyzdy. Osy másele­ler­­diń barlyǵy bıyl makroekonomıka máseleleri jónindegi topta qara­lady. Ekonomıkany ártarap­tandyrý boıynsha jumys tobyna keler bolsaq, munaı men onyń baǵasyna táýelsiz sek­t­or qurý qajet. Memleket bas­shysy­nyń tapsyrmasy boıynsha jańa jumys oryn­dary qurylady. Týrızm, agro­sharýashylyq syndy sek­tor­larǵa nazar aýdarylyp, bıýdjet qar­jysy bólinedi, – dedi Q.Kelimbetov.

Taǵy bir mańyzdy baǵyttardyń biri – áleýmettik sala. Qazir Áleý­me­t­­­tik kodeksti qurý jumys­tary bas­­­tal­­ǵanyn aıtyp ótken Q.Ke­lim­betov óńirlik damý strategııasyn qa­byl­daýdy usynǵanyn, ár óńirdiń ózin da­mytatyn artyq­shylyǵy, ósý núkte­leri bar ekenin, aldymen solardy anyq­taýǵa basymdyq beri­letinin aıtty.

– Biz jetistikke jetken Ulybrı­tanııa, Malaızııa, Sıngapýr syndy aldyńǵy qatarly elderdiń reformalardy júzege asyrý tájirıbelerimen tanystyq. Memleket basshysy Stra­tegııalyq josparlaý júıesi beki­tilgennen keıin memlekettik baǵdarlamalardan ulttyq jobalarǵa aýysatynymyzdy atap ótti. Ulttyq joba degenimiz – naqty bir maqsat­tarǵa jetýge baǵyttalǵan keshendi jos­­par. Osy baǵyttardyń barlyǵy bıyl júzege asady jáne ár ulttyq jo­­bany túrli memlekettik organ jú­zege asyrady. Sıfrly qyzmet negi­zin­de jumys isteıtin arnaıy orta­lyq­tar qurylady. Bárinen buryn Keń­se, Sıfrly transformasııa keń­sesi jáne Ulttyq jobalardyń júze­ge asyrylýyn baqylaý keńsesi jumy­syn bastaıdy. Agenttik qurý – Mem­leket basshysy atap ótken úlken re­for­malarǵa daıyndyqtyń qorytyn­dy kezeńi boldy, – dedi Q.Kelimbetov.

Makroekonomıka tobyn Sýma Chak­ro­bartı basqarady, ol Refor­ma­lar jónindegi joǵary keńes tór­aǵa­synyń orynbasary. Úsh topty Premer-Mınıstr basqaryp otyr, bir topty Prezıdent Ákimshiliginiń Basshysy jáne taǵy bir topty Pre­zıdent Ákimshiligi Basshysynyń orynbasary basqarady. Ár top birneshe otyrys ótkizip úlgerdi, jumys toptarynyń platformasy – memlekettik organdardyń jumysy, al úılestirýshi róldi Strategııalyq jos­parlaý jáne reforma agenttigi at­qarady. Álemdik trendter, al­dyń­ǵy qatarly álemdik tájirıbe zert­teldi. Qazir kez kelgen sheshim big data negizinde qabyldanýy qajet. Sol sebepti Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi sta­tıs­tıka salasyna úlken ózgeris en­gi­zip jatyr. Statıstıka bıýrosy agent­tikke berildi. Bul bıýro ekonomıkada bolyp jatqan jaıttarǵa táýelsiz baǵa berý úshin qajet.

Q.Toqaev 2021 jyly Strategııa­lyq josparlaý júıesi bekitilgennen keıin memlekettik baǵdarlamalardan ulttyq jobalarǵa aýysýdy atap ót­­ken-di. Al sarapshylar ulttyq joba naqty bir maqsattarǵa jetýge ba­­ǵyt­­talǵan keshendi josparlarǵa ba­­­sym­dyq berip, múmkindik pen ále­ýe­­­timizdi shashyratyp alýǵa jol ber­­­meý qajet ekenin eskerte basta­dy. Qol­­danystaǵy memlekettik baǵ­dar­­­la­­­malardy skrınıngten ótkizip, bir shı­­ra­typ alý álemdik trendke aınalǵan.

«2021-2023 jyldarǵa arnalǵan kóptegen memlekettik baǵdarlama­lardy qarjylandyrýdyń qys­qarýy daǵdarys pen bıýdjet tap­shy­lyǵy jaǵdaıynda bıliktiń máj­búrli qadamy. Endigi jerde tek qana memlekettik retteýshi mindet­te­me­lerdiń shyǵyndary «qorǵalýy» kerek», deıdi sarapshylar. Olar­dyń pikirinshe, memlekettik baǵ­dar­la­malardyń kópshiliginde qys­qartý­dyń rezervteri bar. Bul baǵ­dar­lamalardy ózara úılestirýge múmkindik beredi.

Memlekettik baǵdarlamalar nege oryndalmady?

Qazir Qazaqstanda ulttyq ekono­mıkanyń barlyq salasy men is júzinde qoǵamdyq ómirdiń barlyq salasyn qamtıtyn 15 memlekettik jáne salalyq baǵdarlama bar. Jasy­r­atyny joq, búkil halyqtyń ál-aýqaty kóbine memlekettik baǵ­dar­l­amalarǵa baılanysty.

Saıasattanýshy Sanjar Boqaev sheneýnikter memlekettik baǵdar­lamalardy pafospen jarııalaıtynyn, sońynda onyń oryndalýy­na jaýapty tulǵalardyń kim ekenin umyt­tyryp jiberýge tyrysaty­nyn aıtady. Onyń pikirinshe, mem­le­ket­tik deńgeıde qabyldanǵan ár qujat, ár baǵdarlama muqııat taldan­baıdy. Mem­le­kettik baǵdarlamalardy iske asy­rý­dyń tıimdiligin baǵalaý ádis­teri á­zirlenetinin jáne ony jaýap­ty oryndaýshylar bekitetin tájirı­be burynnan qalyptasqanyn naqty­laǵan S.Boqaev bul ádisteme syrtqy táýelsiz aýdıttiń saraptamasynan ótpeıtinin de eskertti. Onyń nátı­jesi de qyzyq: memlekettik baǵ­dar­lamalardyń oryndaýshysy ózin-ózi damytady, júzege asyrady jáne ózin-ózi baǵalaıdy. Iаǵnı daıyndaý­shy da, oryndaýshy da, synshy da baǵdarlamany daıyndaǵan jumys tobynyń ózi bolyp shyǵady.

Sarapshy aıtqandaı, qoldanys­ta­ǵy baǵdarlamalardyń basym kóp­­­shi­ligi oryndalý tetikteriniń joq­­ty­ǵynan júzege aspaı qalǵan. Baǵ­­dar­lamanyń maqsaty, mindeti, ın­dı­katıvti kórsetkishteri aıqyn bol­ǵany­men ony júzege asyratyn tetik­teri barynsha bulyńǵyr.

– Qazaqstanda memlekettik baǵ­darlamalardy iske asyrýdyń tıim­diligin baǵalaý ádisteri ázirle­netin jáne ony tek jaýapty oryndaýshylar bekitetin tájirıbe burynnan qa­lyptasqan. Sonymen qatar ádis­teme syrtqy táýelsiz aýdıttiń saraptamasynan ótpeıdi. Tıimdi basqarý turǵysynan bul múldem qolaısyz, – deıdi S.Boqaev.

Sarapshy aıtqandaı, memlekettik bas­qarý júıesinde aq pen qaranyń ara­­syndaǵy mıllıon túrli tús bar eke­­nin moıyndamaıtyn KPI júıe­si qa­lyp­tasqan. Bul baǵyt bıýd­jet­tiń oryn­­dalýyna jáne bólin­gen qar­jy­nyń ıgerilýine ǵana basymdyq beredi. Al túpki nátıje eshkimdi qyzyq­tyr­maıdy.

– Memlekettik baǵdarlamalardy iske asyrýdyń tıimdiligin baǵalaý ádisteri sheneýnikterdi shyǵyndardy basqarýǵa baǵyttap, shyǵynnyń arnasyn paıdaǵa baǵyttaý múm­kin­digin tejep, bólingen qarjy­ny qalaı ıgergenińizdiń, qalaı únem­degenińizdiń quny kók tıyn bolyp qalady. Bul tásil sheneýnikterdi tek bıýdjetterdi ázirleýmen aınalysýǵa májbúr etedi, memlekettik organdardy tenderlik mashınaǵa aınaldyrady. Nátıjesinde, shyǵyndarǵa taldaý jasalmaıdy. Taldaý jasal­maǵan­dyqtan, baǵdarlamanyń shyǵy­ny men paıdasyn baǵalaıtyn naqty quraldar qoldanylmaı, tasada qalady, – deıdi ol.

Memlekettik baǵdarlamanyń ory­ndalmaǵany úshin top-mened­jer­lerdiń jeke jaýapkershiliginiń joqtyǵy, júz mıllıardtaǵan teńgeni tıimsiz jumsaǵan sheneýnikterge sanksııalar qoldanbaıtyny osyǵan deıin de jıi aıtylatyn.

– Biz myńdaǵan teńgeni ysyrap etkeni úshin aýyldyq okrýgtiń kishkentaı sheneýnigin sottap jatyrmyz, al mınıstrlerdi birneshe mıllıardtyq baǵdarlamalardyń sátsizdigi úshin jazalamaımyz. Mem­leket endigi jerde jaýapker­shiliktiń tek moraldyq emes, qylmystyq sıpatyna da basymdyq berýi qajet. Ony baǵdarlamany ázirleýshiler de, iske asyrýǵa jaýapty adamdar da sezingen kezde baǵdarlamany oryndaýǵa múmkindik týady, – dep qorytty S.Boqaev.

Qajetsiz baǵdarlamalardy kóbeıtý qajet emes

Ekonomıst Maǵbat Spanov popý­lıstik sheshimderdi qabyldaý júrip jatqanyn, Úkimet keıbir máse­le­lerdi Ulttyq qor qarajaty esebi­nen sheshýdi usynatynyn, muny toq­tatatyn ýaqyt kelgenin, Úki­met­tiń ekonomıkalyq blogyna aqsha tabýdy úırenetin kez kelgenin jet­kizdi. Ulttyq qordyń aqshasyn jaratý arqyly máseleni sheshý úshin kóp oılanýdyń qajeti joq. Úkimettiń nazary jalaqy, jer, densaýlyq jáne zań tóńireginde bolýy kerek. Memlekettik baǵdarlamalar kóp, jańa baǵdarlamalar da ázirlenýde. Árqaısysy belgili bir qarjylyq qol­daýdy qajet etedi. Alaıda, qa­zirgi jaǵdaıda olardy qandaı kóz­der­den qarjylandyrý kerektigi túsiniksiz. Qoǵamdy jeke qaýipsizdik, jalaqy, densaýlyq jáne áleýmettik ádildik tolǵandyrady.

– Qajetsiz baǵdarlamalardy birinen keıin birin balalata berýdiń qajeti joq. Halyqpen kelisip, jaǵ­daı­dy naqty túsindire bilý kerek. Qytaıdyń Batysty ıgerýi de zertteýge turarlyq tájirıbe. Jalpy memlekettik saıasat osy baǵytqa kóńil aýdara bastaǵany durys, – deıdi M.Spanov.

GSB UIB bıznesti taldaý orta­lyǵynyń sarapshysy, ekonomıst Maqsat Halyqtyń baılamynsha, táýelsizdik alǵan jyldary qabyl­danǵan memlekettik baǵdarla­ma­lar­dyń jalpy sany 50-den asyp ketipti. Osy baǵdarlamalardyń ishin­de ilip alatyndarynyń qata­ryn­da In­dýstrııalandyrý baǵdar­lama­sy bar. Qazir muny sarapshy­lar bir-birimen sabaqtasyp, bir-birin tolyqtyra­tyn salalyq baǵdar­la­malarǵa teńep júr. Strate­gııa­lyq josparlaý jáne reforma­lar agent­tiginiń tóraǵasy osy baǵ­dar­lamalardyń basy-qasynda júrgenin aıtyp ótken Maqsat Halyq 2009 jyldary Qaırat Kelimbetovpen kezdeskenin, «2015 jylǵa deıingi qamtıtyn baǵdarlamanyń nátıjesin kútpeı, jańa baǵdarlamanyń ne sebepten qabyldadyńyzdar?» dep suraǵanyn aıtty.

– Sol kezde Qaırat Nematuly alǵashqy baǵdarlama qabyldanǵan kezde 2007-2009 jyldardaǵy qarjy­lyq daǵdarys eskerilmegenin, sol sebepti baǵdarlamany qarjylandyrý ýaqyt­sha toqtatylǵanyn aıtty. Al­dyńǵy qujattardaǵy sabaqtastyqty saqtaı otyryp, jańa baǵdarlama qabyldanǵanyn, kóp baǵdarlamalar ekinshi kezeńge qalyp turǵanyn, biraq 2020 jylǵa deıin júzege asatynyn jetkizgen bolatyn. Bizde baǵdarlamaǵa jaýapty tulǵanyń naqtylanbaıtyny bar. Mysaly, baǵdarlama bir sheneýniktiń mınıstr nemese premer-mınıstr kezinde qabyldandy. Keıin ol ákim nemese elshi bolyp ketkendikten «Baǵdarlamanyń oryndalýyna kim jaýap beredi?» degen suraq jaýapsyz qalady, – degen M.Ha­lyq ja­ýapty tulǵalardyń jaýap­kershiligi aýys-túıistiń tasasyn­da adasyp qalatynyn aıtyp ótti.

– Búginge deıin qabyldanǵan baǵdarlamalardy 2050 jylǵa deıingi strategııamyzdyń aınalasyna toptastyratyn keshendi strategııalyq baǵdarlama kerek. Biz sol kezde ǵana Memleket basshysy aıtyp ótkendeı, memlekettik josparlaýdyń jańa júıesin dogmatızm men kózboıaýshylyqtan tazartamyz. Biraq kedergi kóp. Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi qıynnan qıystyrýdyń myń túrli tásilin meńgergen ákimderge ázirge áli minez kórsete alǵan joq. Son­dyq­tan agenttikke memlekettik baǵdarlamalardyń oryndalýyn baqylaıtyn, qaı jerde múlt ketkenin qadaǵalaıtyn, kóshti keıinge tartyp otyrǵan ákimderge eskertý beretin quziret berý kerek, – deıdi ekonomıst. Agenttik bul mindetti táýelsiz hám kásibı sarapshylardyń múmkindigimen júzege asyra alady.

ALMATY