Qoǵamdyq júıeler almasqan alma­ǵaıyp dáýirde ǵasyrlyq ǵumyr keship, dúnıejúzilik eki qandy soǵystyń qasiretin halqymen birge qabyrǵasy qaıysyp kótergen abyz babanyń qazy­naly keýdesi toly shejire, kúmbirlegen kúmis áýez edi. Sondyqtan baǵzy babadan úzilmeı jetken túrki aqyndyq dástúriniń alyp qubylysy, arqaly aqynnyń jyr álemine qulaqkúı bolǵan óleń-jyry da, ónege-urany da qalyń eline qashanda em bola beredi.

Kóne túrkilik dástúrde jyraýdyń ne­gizgi mindeti – syn sátte sýyryp salyp, elge tolǵaý sózin aıtý, qaharman bek­terdiń janynda bolý, eldik pen er­likti jyrlaý, hannyń qasynan she­shýshi kezeńderde tabylyp, búgingi kún men ótken zamandy salystyryp, aq pen qarany ajyratyp, qorytyndy keńes shyǵaryp, buqaraǵa naqyl sóz estirtý. Jambyldyń boıynan mundaı qasıetter molynan tabylady, ony ǵasyr bıigine shyǵarǵan da osy altyn tuǵyry edi. Sondyqtan Jambyldy uly jyraýlyq dástúrdiń sarqyt saryny dep ataýǵa tolyq negiz bar.

Sonaý Iollyǵ tegin, Tonykók, Sy­pyra jyraýdan beri jalǵasqan túrki jaýyngerlik jyrynyń naqysty dástúri men jyraýlyq bekzat óner Jambyl aqynnyń aıtystarynan bas­taý alyp, kólemdi epıkalyq jyr, das­tan, tolǵaýlaryna ulasyp, onyń búkil shyǵarmashylyq álemine nur shashyp, jaquttaı jarqyrap tur. Uly ustazy Súıinbaıdan bata alyp, «pirine syıynbaı sóz sóılemegen» Jambyl dańǵyl jyrshyǵa aınalyp, sýyryp salma sóz óneriniń semseri, aıtystyń aldaspany boldy. Aqyn aıtystarynda únemi eldik, teńdik, bostandyq úshin arpalysqan batyrlardyń shejiresi dáripteletin. Aqynnyń aıtystaǵy kótergen urany eldiń tutastyǵy men otan úshin qamal bolǵan qaharmandardyń ór tulǵasy edi.

Baǵzy saryndy jańǵyrtqan jyraý aýyly aralas, qoıy qoralas jatqan qazaq pen qyrǵyzdy aralap, alyp Manas, er Qarasaı, О́tegen, Saýryq, Suranshy sekildi aıtýly batyrlardy elge úlgi etip, olardyń qaharmandyq ómirin óleńimen órnektedi. Túrki jurtyna ortaq «Kóruǵyly», «Totynyń toqsan taraýy» sııaqty aýqymdy epostardy jańǵyrta jyrlap, namys najaǵaıyn oıatty.

Aqynnyń elin súıgen erler beıne­siniń galereıasynda 1916 jylǵy ult- azattyq kóterilistiń sarbazdary, onyń qolbasshylary Amankeldi, Bekbolat, Sattarlardyń músini aıryqsha oryn alady. Arqaly aqyn 1916 jylǵy ult-azat­tyq kóteriliske uranshy bop, halyqtyń qasiretin qabyrǵasy qaıysa, kúızele jyr­laıdy. Jyraýdyń azamattyq úni «azattyq soǵysy» tusynda aıqyn da ajar­ly shyǵyp, «Patsha ámiri taryldy», «Zildi buıryq», «Tolǵaý», «Halyq kegi» atty óleń-jyrlarymen patshalyq ezgi­niń shyn álpetin halyqqa ashyp kór­setedi, azattyq rýhynyń dabylyn qaǵady:

Jaqsydan jaqsy qoımaı aldy saılap,

Qamaldy abaqtyǵa qyrǵyz, qazaq.

Kóp erler qaza tapty jaýǵa attanyp,

Kóksegen azattyqtyń soǵysynda...

Attandyq ulyǵynyń qonysyna,

Eldi sorǵan borsyqtaı bolysyna...

Boı bermes el ómiri, asaý sheri,

Tursa da qursaýlanyp toqsan jeri.

Birde ot, birde sýdy kókteı kóship,

Talpynyp tilegine basty ilgeri.

Aqynnyń osy taqyryptardaǵy jyrlary – qazaq ult-azattyq kóterilisiniń qasterli kórkem shejiresi ispetti. Osy­laısha, Jambyl aqyn otty óleńimen pat­shaǵa qarsy ult bolyp dúrkireı kó­teril­gen 1916 jylǵy uly kóterilistiń uran­shysy, jyraý-jyrshysyna aınaldy.

El arasyndaǵy túrli ádiletsizdikti, ozbyrlyq pen qııanatty batyl synap, jurtynyń áleýmettik qamqorshysy bola bilgen Jambyl kezi kelgende baǵzy jyraýlar ispetti sultannyń janynan tabyla bilgen. Ol keshegi kúndeı kúrkiregen Han Keneni asylǵa balap, sońǵy hannyń kózindeı bolǵan áıgili Syzdyq tóreni aldııar tutyp, qazaqy saltpen qol qý­syryp, bas ıip sálem beredi:

Sálem berdim, aldııar,

Oryn berdiń qasyńnan.

Sen bir qalǵan kóz ediń,

Kenesary asyldan...

Aıbatyńdy kórgende,

Dushpandaryń bas urǵan.

Aq júzińdi kórgen soń,

Endi maýqym basylǵan.

Hannyń tuqymyna sálem berip, jyraýlyq jorasyn jasaǵan soń izetpen eldiń atynan ótkenge salaýat bildirip, qonaqkáde jasaıdy. Sol joly Jambyl Syzdyq sultanmen birge qyrǵyzdyń manaptarymen kezdesip, Han Keneden qalǵan er-turman men altyn júzikti qaıtaryp alady, sháıitterdiń basyna duǵa oqıdy. Bul aqıqat aqyn jyrynda:

Arnap kelip alǵanyń,

Altyn júzik, sarqasqa er.

Atańyzdyń arýaǵyn

Syılaıdy eken bir taıpa el.

Ekeýiniń qalǵany –

«On bir jyra» degen jer...

Atanyń ne armany,

Izdep kelip artynan,

Bata qylsa sizdeı er! – dep aıtylady

Syzdyq tóre 1884 jyly ákesi han Keneniń súıegine suraý salyp, táýekel etip aıyrqalpaqty aǵaıynǵa kelgende, basqa emes, qazaq-qyrǵyzǵa bedeli birdeı Jambyl jyraýdy janyna beker ertpese kerek.

Jambyl – qazaq pen qyrǵyzǵa ortaq tulǵa. О́zi óleńderinde «Súıegim – qazaq, etim – qyrǵyz» dep aıtatyn aqynnyń qońsy qonǵan qyrǵyz halqyna degen rııa­syz kóńili anyq ańǵarylady. Alataýdyń abyzy osy qyrynan da túrki birligine qyzmet etkeni barshaǵa ǵıbrat. Ásirese Sibirge aıdalyp kelgen ataqty Toqtaǵul aqyn áýeli eline soqpaı, Jambylǵa sálem aıta barǵanda aıtqan onyń áıgili óleńi qyrǵyzdarǵa da keń taralady:

Keldiń be, aqıyǵym, alys jerden,

О́tipsiń samǵap ushyp alys belden.

Almas pyshaq qap túbinde jatpas degen,

Han-tóre aınalmaı ma, sendeı erden.

Aqyn qyrǵyz jurty jóninde bylaı dep tebirenedi:

«Qyrǵyz uly, qulaq sal,

Ejelden qımas baýyrym.

Atamyz bolǵan bal tatý,

Anamyz bolǵan jan tatý».

Túpki tegi túrikmenderden bastaý ala­tyn «Kóruǵyly» dastanyn Jambyl aqyn on bes kún boıy tynbaı jyrlaǵan desedi. Túbi bir túrik halyqtarynyń jyrshylyq dańqyn álemge tanytqan tańǵajaıyp «Kóruǵyly» dastany – Kavkaz, Orta Azııa, Kishi Azııa, Taıaý shyǵys pen Balqan aımaǵyna taralyp, túrki jyrshylyq óneriniń tájik, arab, grýzın sekildi ózge tildi halyqtar arasynda da ómirsheńdikpen jasaı alatyn epıkalyq qýatyn tanytqan qunarly jyr bolsa, sol som altynnyń kesegin halqyna usynǵan uly jyraý shamyrqanyp bylaı dep jurtyna uran salýy tegin emes edi:

Jaý dese batyr kıiner,

Toqtalmas kegin almasa,

El eldigi bola ma,

Erlermen jaýǵa barmasa!

Tutastyǵy buzylmas,

О́z jerin jaýdan qorǵasa!

Aǵash qalar qýaryp,

Japyraq, tamyr bolmasa!

О́zindik ereksheligi bar Jambyl jyrlaǵan bul «Kóruǵylynyń» kórkem­dik qunary mol ekenin ǵalymdar dálel­degen. Osylaısha, Jambyldyń dańǵyl joly túgel túrkiniń keńistigin rýhanı nárimen túıistirip tur deýge haqymyz bar.

Erlik pen eldikti jyrlap, adamger­shiliktiń altyn jibin asyl órnek etken Jambyl aqynnyń ezdik pen opa­syz­dyqty, dúnıeqorlyq pen nadan­dyqty shenegen ýsoıqy jyrlary jýas jurtty noqtalap minip júrgen «atqa minerlerge», «ishinde adamshylyqtan ıne­deı oryn joq» qarny jýan shen-shekpendiler men patsha ókimetiniń shabarmandaryna jaǵymdy tıe qoımaǵany anyq. 1913 jyly Romanovtar áýletiniń 300 jyl­dyǵyna arnalǵan halyqaralyq kórmege shetqaqpaı bolyp qatysqan aqyn tapsyrys boıynsha patsha áýletin madaqtamaı, kerisinshe «О́stepke» degen óleńinde áleýmettik ótkir oılaryn bildirip, ımperııanyń sheńgeldi sheneýnikterin synmen túırep, olardyń dármensizdigi men jaǵympaz qylyǵyn betine basady:

Úısin, Naıman sańlaǵy,

О́stepkege jıyldyń...

Ulyq kórseń uılyǵyp,

Jeldi kúngi qamystaı,

Japyrylyp ıildiń...

Keltirdińder namysty,

Bek qorlanyp kúıindim.

Búıtip qyzyq kórgenshe,

О́zi jaqsy úıimniń.

Shulǵymaımyn sendershe,

Keregi joq syıyńnyń.

Aqyn búkil el jabyla maqtap jatqan, sol tusta qasıetti dep tanylǵan patsha áýleti týraly bir aýyz madaq aıtpaı, keri­sinshe aǵymǵa qarsy júzip, óz oıyn ashyq bildiredi.

Sondyqtan bolsa kerek, Alash ardaq­tylary arqaly aqyndy aıryqsha qurmet tutqan. Bul oraıda halqymyzdyń birtýar uldarynan Halel Dosmuhamedulynyń 1928 jyly Táshkende Qazaq joǵary pedagogıka ınstıtýtynda «Qazaq halyq aýyz ádebıeti» týraly oqyǵan baǵaly dárisin eske almaı ketýge bolmaıdy. Osy zertteýinde qaıratker tulǵa aýyz ádebıetiniń ozyq úlgilerin, sóz mura­myzdyń qalyptasý arnasyn saralap kór­setýmen birge halyqqa tanymal bol­ǵan aqyn-jyraýlardyń uzyn-sonar tizimin beredi, Jırenshe sheshen, Sypyra, Shal­kıiz jyraýdan bastap barlyǵy 74 aqyn­nyń attaryn ataıdy. Osy úlken tizimniń bel ortasynda, 46-shysy bolyp Jambyl aqynnyń aty jazylǵan eken. Bul da Alash qaıratkeriniń halyq murasy men ony jalǵastyrýshy ókilderine, sonyń ishinde Jákeńe bergen qymbat baǵasy dep túsinýge bolady.

Ortada nebir qıly zaman ótti. Keshegi Alash zııalylary qýǵyn-súrgin qurbany boldy. Alashtyń aldaspan aqyny Maǵ­jan abyz Jambylǵa muń shaǵyp, saıa iz­dep, sher zamannyń zaryn tókti:

...Jan aǵa! Shyqtym ólimnen,

Halimdi meniń kórseıshi.

Janyń nurǵa kómilgen,

Nuryńnan ushqyn berseıshi!..

Árıne, Jambyl aqyn Maǵjanǵa kómektese almady. Oǵan qaýqar-qudireti jetpesi anyq edi. Áıtse de, osyndaı qa­ter­li kezeńde halyqshyldyq saryny saı kelgen Jambyl aqynnyń joly ashylyp, «dala Gomeri» atanyp, onyń saıaly tulǵasyna Muhtar Áýezov bastaǵan jazýshylar men jyrshy aqyndar toptasyp, qýǵyn-súrgin men zulmat, ashtyq pen soǵys dińkeletip tastaǵan eldiń rýhyna serpilis ákeldi. «Abaı joly» epopeıasy jazylyp, zamandasy, abyz aqyn Abaıdyń jarqyrap álemge tanylǵanyna myń da bir shúkirlik etkeni baıqalady:

Mynaý turǵan Abaıdyń sýreti me?

О́leń – sózdiń uqsaǵan qudiretine,

Aqyl, qaırat, bilimdi teń ustaǵan,

Qarsy keler Abaıdyń kim betine!

Sóz zergeri Ǵabıt Músirepov «Fenomen-Fenıks» dep baǵa bergendeı, ertek­tegi kúlden tirilgen qustaı saıraǵan Jambyl aqyn ardaqtylarynan aıyrylyp, qaýsap qalǵan elin halyq qazynasynyń qaımaǵymen tabystyryp, qaırat berdi, onyń jigerin qaırady. Jambyldyń álemge áıgili dańqyna súıengen, folklorlyq dástúrge ıek art­qan jyrshylyq mektep te órteńge bitken qyzǵaldaqtaı qaıtadan qaýlap shyqty. Ǵasyrlar men dáýirlerdi qaıyspaı jal­­ǵaǵan abyzdyń qyzyl jolbarysy qanatty barys beınesinde qaıta oralyp, azattyqtyq rámizine aınaldy.

Halyqaralyq Túrki akademııasy uly jyraý, dala danagóıiniń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı 2021 jyldy «Jambyl jyly» dep jarııalaıdy. Túgel túrkiniń maqtanyshy bolǵan dańǵaıyr jyraýdyń baı murasy baýyr­las elderdi de Alataýdyń móldir bulaǵyndaı sýsyndata beretin bolady. Bul oraıda akademııa qazaq pen qyrǵyzǵa ortaq aqyn bolǵandyqtan, arqaly aqynnyń tańdamaly jyr-tolǵaýlary men aıtys­taryn qyrǵyz tiline aýdaryp, Toqtaǵul urpaqtaryna tabystaýdy josparlap otyr. Sonymen qatar dástúrli túrde ótkizip kele jatqan qazaq-qyrǵyz zııalylarynyń kezekti V forýmyn «Jambyl jáne túrki jyrshylyq dás­túri» taqyrybynda ótkizip, qazaq, qy­rǵyz, ózbek, túrikmen, qaraqlapaq, bashqurt, noǵaı sekildi baýyrlas elderdiń jyrshylaryn jınap, túrki eposyn jyrlaýshylardyń jańa býynyna serpin berip, ulttyq rýhty jańǵyrtýdy qolǵa alýǵa nıetti. Bul rette Jambyldyń aqtanger aıtyskerligi, sýyrypsalma sheshendigi, dańǵaıyr jyraýlyǵymen birge kúıshilik óneri de nazardan tys qalmaýy kerek dep oılaımyz. Jetisý kúıshilik óneriniń altyn shynjyry Jambyl jáne onyń tóńiregi arqyly búgingi kúnge jetkeni – jańasha zerdeleý­ge laıyqty úlken taǵylymdy mektep. Taǵylymdy jylda taǵy bir oılanarlyq jaıt, Jambyldyń kózin kórgen kýáger jandar ortamyzda aman turǵanda abyz týraly derekti fılm túsirý isi de tııanaqty qolǵa alynǵany jón. Túptep kelgende júz jasaǵan abyz aqynnyń mol murasyn ortaq túrki keńistiginde nasıhattaý, zamana talabyna saı dáıekti zertteý, aýqymdy ǵylymı sharalar uıymdastyrý baýyrlas elderdiń baılanystaryn bekemdeýge zor yqpal eteri anyq.