Rýhanııat • 20 Qańtar, 2021

Jumeken jyrdyń jeti boıaýy

216 ret kórsetildi

Bir kúrsingen shaǵymdy kóterer eń oı etip,

bir jymıǵan shaǵymdy ótkizer eń toı etip,

Qııar ediń bár-bárin jalǵyz sózim úshin sen –

O, darıǵa-aı, men jazǵan óleńge túsinseń!

Jumekenniń óleńi, ózi týraly, óleńindegi sózi týraly óleńi! Biz Jumekendi oqydyq pa, úńildik pe? Biz aqynnyń bir jymıǵan sátin, álde kúrsingen shaǵyn onyń óleńinen kórdik pe? Biz ony "toı etip, oı etip" kótere aldyq pa? Eger ony jasaı almasaq, ondaı tirlikke barmasaq, onda sol aqynnyń bárin-bárin beretindeı, biz, tipti, janymyzdy qııatyndaı oı men sózin túsingen joqpyz!..

«Ýa, darıǵa-aı», - deımiz aqynnyń ózine uqsap.

Osydan soń Jumekenniń shyǵarmalaryn túý basynan túsip, sonaý «Balaýsa» jınaǵynan bastap qaıta oqýǵa týra keledi. Poezııaǵa qashan, qalaı, qaıdan, qandaı oı-maqsutpen, qandaı shabytpen, qandaı kórkemdik estetıkamen, qandaı minezben, qandaı daıyndyqpen keldi?! Mine, sonyń bárine úńilip qaraýǵa, nazar aýdarýǵa mindetti sııaqtymyz.

Eger Jumekenniń poezııasyndaı poezııa eskerilmese, Jumekendeı aqyn oqylmasa, búgingi aqyn-jazýshylar, búgingi óleńsúıer qaýym Jumekendi oqymasa, búgingi aqyndy kim oqymaq? Jalpy qazaqqa poezııa kerek pe, kerek bolyp pa edi?! qazaq ultynyń tarıhynda, qazaq memlekettiliginiń qalyptasýynda poezııa qandaı ról atqardy. 60, 70, 80-shi jyldardaǵy poezııa óz mindetin aqtady ma? Qandaı óleńder, oılar týdy? Jumeken qaı jaǵynda júrdi?

Bul – Jumeken poezııanyń óleń álemindegi, onyń ulttyń ómirindegi róli men memlekettik maqsutty ár qazaqtyń sanasyna qondyrýdaǵy rólin túsinýge bizdi talpyndyrady.

Tóbemde bulttar jarysty,

Tómende ottar janady.

Onan ushqan ár ushqyn

Kókiregime qonady.

 

Bulaq-mezgil syrǵysa,

Men tamyrǵa taraımyn.

Synyp tússe bir buta,

Qabyrǵama qaraımyn.

 

Ýa, týǵan jer shúkirsiń!

Topyraǵyńa kıeli

Bir esýas túkirse,

Ol – betime tıedi.

Bul – Jumekenniń sonaý alpysynshy jyldardyń basynda jazǵan alǵashqy óleńderiniń biri. Tóbesinde bulttar jarysyp, tómende ottar janyp, Jumeken ózi týǵan jerdiń keńistiginde qalyqtap turǵan sııaqty. Aqqan sýdaı zaman syrǵyp ótse, bulaq sezim — rýh ýaqytpen birge ár qazaqtyń tamyryna quıylady, boıyna taraıdy. Ár gúldiń, ár arshanyń, ár shyrshanyń  ózegine ótip qýat bergen ómir tamshysy. Ol - jumekendik rýh sana alqabyn kóktetip, ár azamattyń, ár qazaqtyń tamyryna tarap, júregine rýhyna sińip jatady. Týǵan jerdiń bir butasy synsa, aqynnyń bir qabyrǵasy sógilgendeı. Búkil týǵan jer kıesi Jumeken janmen, rýhpenen astasyp ketedi.

Ýa, týǵan jer shúkirsiń!

Topyraǵyńa kıeli

Bir esýas túkirse,

Ol – betime tıedi.

Týǵan jerdiń bar ekenine, aman-saý, tutas ekenine shúkirlik etken óleń sońǵy jolda sózdiń túbin túsirip, jerine jetkizip toqtaıdy! Qandaı ótkirlik? Týǵan jerdiń topyraǵy ol – halyqtyń, qazaqtyń, Jumeken poezııanyń beti. Eger oǵan bir esýas túkirse, bir esýas qorlasa, aqynnyń betine tıedi, árbirimizdiń betimizge tıedi. Qazaqqa aıtylǵan aǵat sóz, qazaqtyń tilin, saltyn, rýhyn memleketin mensinbeıtin árbir qylyq ol - árqaısysymyzdyń betimizge túkirgenmen teń. Jumeken óz zamanynda solaı sezindi, solaı jazdy. Mine, bul Jumeken óleńine tán minez!

     Ol óleńdi barynsha qysqa jazady. Oqyp otyrǵanymyz úsh-aq shýmaqtan turatyn óleń. Biraq surapyl rýhtyń aýqymyn qamtyp tur. Úsh shýmaq, úsh myń shýmaqqa aınalyp, úsh kitaptyń salmaǵyn kóterip tur-aý. Biz Jumekenniń «Jeti boıaý» dep ataǵan kitabin bilemiz. Bul – Jumekenniń óz óleńine, óz poezııasyna qoıǵan ataý. Jumeken jyrdy taný úshin aqynnyń óz sózine, óz óleńin qalaı baǵalaǵanyna nazar aýdarý kerek.

     Endeshe «Jeti boıaý»: kúnniń túsi, kempirqosaqta nemese qyrly hrýstalda kórinetin jeti tús, boıaý ataýlydaǵy eń reńdi jeti sıqyr. Biz Jumeken poezııasyn da qyıalymyzdyń qyrlaryna salyp, túr-túsin bólip, osylaı jeti boıaýmen kórgimiz keldi. Qasym Amanjolǵa arnaǵan óleńinde «O kosmos aqyny, ashyq boıaý órtengen» degeni bar. Biz aqynnyń ózinen ashyq boıaý kóremiz.

Bar aıybym boıaýymnyń kóptigi,

О́leńimniń bıigirek shoqtyǵy.

 degendi de Jumekenniń ózi aıtqan.

  Qarap otyrsaq, Jumeken poezııasynyń eń basty qasıeti, kúlli poezııaǵa tán qasıet – kórkemdik. Kórkemdik degen sheberlik, shendestirip, salystyryp oılaýdyń sheber úılesimi. «Qandaı teńeý tapsam eken» degen oı aqyn shabytynyń kilti. Al Jumekenniń kókireginen teńeýler, jarystyrýlar, salystyrýlar taýdan ózen qulaǵandaı tógilip, kúrkirep keledi. Jumeken poezııasynyń eń erek qasıeti de – minsiz kórkemdik.

    I.  BIIK KО́RKEMDIK

...

tas balqytqan talma túste — balqımyz biz kúnge uqsap,

qyzýynan alma pisti aıqasqanda myń qushaq

Júz tolqyndar birin-biri tunshyqtyryp aǵady,

Qyz tolqyndar birin-biri shymshyp kúlip barady.

 

Mine, bizdiń Almaty osy,

Alma tósi bultıyp,

Alma-tóske jas butanyń saýsaqtary túr tıip.

Júrshi, janym, qydyraıyq, neǵylasyń jalǵyz qap,

Alataýdyń aq qarynan ápereıin balmuzdaq!

...

Stýdent júrektiń —  jas júrektiń Alataý tósindegi arý Almatyǵa degen mahabbaty. Sonsha sýretker túısik, tunyq teńeý, tasyp aqqan sóz ózen! Kórkemdigi jaǵynan Jumeken óleńderi ol — shyn mánindegi minsiz poezııa.

      II. SО́Z BEINESI

 Jumeken shyǵarmashylyǵynyń taǵy bir ereksheligi – ol sóz sýreti.

Jalyndap bardy da batty kún,

Onyń da ýaqyty bolyp qap.

Júırik jel basa almaı aptyǵyn

Butaǵa súıendi solyqtap.

 

Japyraq dir etip basyldy,

Qalyń qaý qaldy uıyp – jabaǵy.

Boıaýlar qyzyldy-jasyldy

Aspanda dybyssyz aǵady.

 

Jabyrqap oı erte, dóń erte,

Uzyn bel baýrynan jarady.

Saılardan qaptaǵan kóleńke

Taýlardy qýsyryp barady.

О́leńdegi eń bıik murat, eń bıik belgi – sóz sheberligi, sóz sýreti. Jumeken týraly sóılegende biz bul tirkesterdi jıi qaıtalaımyz. Sol sulýlyq qana óleńniń shyn óleń ekeniniń belgisi.

Dál osy óleńdi budan jıyrma jyl buryn Muhtar Áýezov atyndaǵy teatrdyń zalynda, Jumekenge arnalǵan kezekti bir keshte Zeınolla Qabdolov oqyp turdy. Aýdıtorııany meńgerýdiń asqan sheberi Zeınolla aǵa qolyn sermep sóılep tur. Jańaǵy kúnniń batqanyn asyqpaı, tarmaqtarǵa bólip, nyǵyzdap oqı kep:

...Júırik jel basa almaı aptyǵyn,

Butaǵa súıendi solyqtap,

- dep toqtady. Qolyn butaǵa súıep turǵan sekildi, jańaǵy entikken jeldiń ornynda ózi kelip súıenip turǵan sııaqty. Eger jańaǵy jel júgirip kele jatyp, tynyp toqtaı qalý kerek bolsa, árıne, júgirgen kisi sııaqty ókpesi solyqtap turar edi. Sol solyqtap turǵan ókpesiniń qımylyn, tynys alǵan tusyn aqyn qııaly butanyń qozǵalysynan baıqaıdy. Osy shýmaqty oqyp toqtaǵanda qolyn áli de bir nársege súıegendeı tolqyta ustap turǵan Zeınolla Qabdolov:

«Mundaı kórkem oıdy, sulý sýretti esi durys adam jaza ma?» dep, zalǵa qaıyra suraý tastaǵany bar. Bizdiń aıtarymyz — sózben salǵan kórkem sýret jumekendik óleńniń  ajaryn aıyryqsha ashatyn, jan janaryńdy ár sózdiń ar jaǵyna tartatyn ashyq boıaýy jáıli. Shynymen de munshama seziný úshin standartty adamı oılaý qalybynan — «durys esten» bólek, kúni boıy júgirgen júırik jeldi keshqurym taýǵa ilinip, butaǵa súıenip alqynyp turǵan túrinde kóretin taǵy bir bylaısha «durys emes» sana álemi bolýy kerek. Solaısha basqasha kórý Jumekende bolyp tur ǵoı. 

Jaǵasynda qyıǵashtyń

qumǵa aınalǵan qyr barlyq.

Sol qyrardyń baýrynda

bizdiń aýyl tur qalǵyp.

 

Murjalary esinep,

shyqsa asyqpaı tútin aq,

sol tútindń taratar

jel de asyqpaı kútip ap.

"Tor" atty surapyl qarsylyqqa toly balladasyn osylaı bastaıdy.  Bul jerde biz sóz beınesi - óleń sýreti týraly aıtqymyz keldi - myna shýmaqtardan soń sanańda oısha syzylǵan sýretti kózben emes, oımen tamashalap kidire turǵan jón. Ballada "zhumeken.kz" portalynda tur, oqysańyz eken.

    III. OIý-ZER

Aqyn óleńiniń óń — kelbetin órden kórsetetin taǵy bir belgi onyń oıý zeri, onda da ulttyq túr-túsi.

«Aqshaǵyldyń» mańynda daý tynǵasyn,

qaıtsam dep em el asyp maýqym basyp.

Qara kúbi qymyzyn qanyp iship

ketik qara shaldarmen qaýqyldasyp.

 

eski asyq dostarmen «men», «sen» desip,

aǵa úıinde alshańdap eńsem bósip.

aq jastyqqa jantaıyp, jilik mújip,

kempirlermen kemıek kemseńdesip.

 

shúkirmin bolmasa da syı mansabym.

jyrdy eritip qara sóz quıǵan shaǵym.

tórdi ańsadym jabaǵy tósegi bar,

qońyraý qaqpaı kiretin úıdi ańsadym.

Mynaý jyr shýmaqtardan aýyl kelbeti, elpildegen el-jurtynyń totyqqan júzi men kirshiksiz kóńili kórinedi. Onda da maı boıaýly sýretten kóringen syıaqty qanyq boıaýlarǵa qarap turǵandaısyń. Aqyn shyǵarmalaryn oqyp otyrsań dál osyndaı ulttyq boıaýy kóz baýrar oıý zerli shýmaqtardyń júzdegen mysalyn kóresiń.

     IV. JYR MINEZI

Jumeken jyrdyń sonshama bıik, tunyq deńgeıde týatyny ol minezden, ol namystan, ol ar tazalyǵynan, ol sol tazalyqty ómiriniń barlyq sátinen bastap qalamynyń ushyna, syıasynyń boıaýyna deıin júkteı alǵannan.

Anaý kelgen kim boldy eken, bilip kelshi kim eken,

Batyrlyq pa?– óz terimde kútip alam, túnetem,

Baılyq bolsa qýlaý bolar, tura qara kózine,

Kimde bolsa aldamasyn, aldanbasyn ózi de,

 

Qaıǵy bolsa – artyńda onyń qýanyshy bar shyǵar,

Biri kirlep, biri jýyp, keýdem meniń arshylar.

Baqyt bolsa–denem álsiz, kótere alman /óz oıym/

Arman bolsa – ómir baqı arqalaıyn, tózeıin

 

Adalym bop arnap kelse – barym ázir, kóńil hosh.

Túsir jyldam, atyn baıla, qyraýyn qaq, tonyp shesh.

Shyndyq bolsa – kilem tóse, dastarqanym jaıamyn,

Jalǵandyq pa – týlaq tasta, súrtip kirsin aıaǵyn.

Bul óleń taldaýdy qajet etpeıdi, tazalyq turǵysy. "Aıqaı salyp arzandatpa shyndyqty", "Dosym maǵan arzan ataq áperme" deıtini de,  «Aısyz qara túnderge at qulaǵyn qaqtyryp, táýekeldiń qolyna taǵdyrymdy laqtyryp…» dep «Temirqazyqty belgi etken» aınymas maqsuttyń ustaby. Ol óz estelikterinde «men adal boldym, ol aram boldy… men janyp turdym, ol byqsyp jatty» dep óleń jazatyn zamandastaryna kúıinip otyratynyn bilemiz.

        Jumeken Abaıdy minsiz ustaz tutady.

...

Abaı – jyrdy qurmettep, yrza eteıin degende

jańa kıim izdegen kúlli álemdik kólemde.

Frak japqan jyrǵa asyl –

Jyrlasa sol jyrlasyn:

О́zi kıgen kúpini – kıgizgen joq óleńge.

Oılar ashty basqa óńin,

Jyrlar týdy jas kóńil –

demek, kıgizdi óleńge ol Evropanyń kostıýmin:

Pýshkın, Baıron, Geteniń óleńiniń ótin ap

quıǵan syn-dy ol:

Bir erek qunar tapty topyraq,

- deıtini bar. Batystyq poezııanyń ózin emes, "ótin alýyn" qarashy. Taǵy sol syıaqty,

Alataýyń – Abaı jazǵan óleńdeı,

jaratylǵan myqty bolyp «ólerdeı».

Qatyp qapty taǵdyryna mas bolyp,

«qudaıyna» ne jalynbaı, ne kónbeı,

        dep tolqyp, taýdaı salmaq tartady. Búginde  Jumekenmen zamandas bolǵan aqyndardy kózimiz kórip júr. Mysaly, Muhtar Shahanov:

«Men Abaıdy oqı almaımyn. Abaıdyń óleńinde qazaq óleńiniń tehnologııasy kemeldi emes. Pýshkın orys poezııasyna jańa óleń ákeldi. Al bizde ol - Tólegen Aıbergenov pen Iztaı Mámbetovtan bastalady», - degen sózdi óz baıandamasynda minbeden aıtty. Mine, bul – bir zamanda jasaǵan eki aqynnyń Abaıǵa degen kózqarastarynyń, kórkemdikke degen talǵamynyń alshaqtyǵy. 

  1. О́LEŃ ÁÝEZI

Jumekendik óleńniń óz tustastarynan dara shyǵatyn taǵy bir  ereksheligi – mýzykalylyǵy. Qazaq qana emes álem poezııasynda analogy joq «Kúı kitabynda» qazaq kúıleriniń bir shamasyn sózge aınaldyrady.

Úıden alys shyqqanda eki amanat qaldyram,

biri, ulym, ózińsiń,

ekinshisi — dombyram.

Eki asylym — ekeýiń, júdep júrmin ishimnen,

men aýyldan shyqqaly sender shyqpaı túsimnen.

О́ziniń jalǵyz uly men jan syrlasy - dombyrasyn parallel qoıyp, teńestire sýretteý, dombyrasyna degen súıipenshiligi men ulyna degen ákelik meıirin jarystyra, jarastyra jazý – aqyn tebirenisiniń shyńy.

Iiskep júrem tún boıy mandaıyńnan, jalǵyzym,

shertip júrem tún boıy dombyramdy alǵyzyp.

Álde kimder seni uryp júredi ylǵı jylatyp,

dombyramdy júr bireý

dyń etkizip qulatyp.

     Eger úıinde dombyrasy bar kisi bolsa, qabyrǵaǵa súıeýli dombyranyń oqys  qulaǵan sáttegi adam kóńiliniń dir ete qalatyn titirkenisin ol biledi. Dál sol túısik pen endi esesi ketip, ákesin izdep jylaǵan jalǵyz uldy elestetshi. Qysqa óleńde aqyn ádemi shendestiredi - kórkem parallel jasaıdy.  Tapqyrlyq - shyǵarmashylyq sheberlik degen osy.

Esik qaǵam men ylǵı asyqqannan keshigip,

qaǵam sonda kúı menen mahabbattyń esigin.

Kekilińnen sıpamas buryn sonda men seniń

sıpap kórem qos ishegin dombyramnyń,

kesh, ulym.

"Úıdiń esigi" men "kúıdiń esigi", "uldyń kekili" men "dombyranyń ishegi" bir shýmaqta gúl shoǵyn jasap tur. Mundaıda aıtarǵa sóz tappaısyń. Únsiz qalǵanyń oń. Tek osy óleńderden keıin tebirenip qana otyrýdyń jóni bar. Taǵy da biz kóp qaıtalanyp júrgen sózge oralaıyqshy. «Jumeken – jumbaq» degen sóz kópshiliktiń kókeıine uıyp qalǵan. Kóbi jumbaq sheshkisi kelmeıdi. Biraq osy óleńniń qaı jerinde jumbaq bar? Jumbaq joq. Jumeken dombyranyń qos ishegi sekildi tebirengish, saýsaǵyń tıip ketse saırap qoıa beregendeı asa syrshyl aqyn. Dombyraǵa óleń arnaǵan, ony jyrlaǵan aqyn az emes. Biraq onyń qadir-qasıetin Jumekenshe sezinip, sonsha dáldikpen sýretteı alǵan kisi sırek. Oǵan taǵy bir sebep: Jumeken asa talantty ári kásipqoı mýzykant edi.

Ún tógildi túrlenip – kók gaýhardan ketti aýmaı,

Jarqyndyǵy – kúlkideı, muńdylyǵy – joqtaýdaı,

ashylyǵy – shyndyqtaı, táttiligi – shabyttaı,

Jeńildigi – kóbikteı, aýyrlyǵy – tabyttaı.

Kúı týraly Jumekennen ózge bulaısha aıta alar kim boldy?! Qabat-qabat, qatpar-qatpar ashylyp bitpes kórkemdik qoı bul!

Alataý, deımin,

Alataý deımin...

Ne túsindiń bu dúnıede – uly bolyp, Alataý,

Ne tyndyrdyń myna álemde – shyńy bolyp Alataý...

Qurmanǵazynyń «Alataý» kúıimen sóz jarystyrǵan óleń osylaı bastalady. Qurekeńniń bul kúıi basqa kúılerinen múlde ózgeshe sóıleıtin, ózgeshe salmaq pen tolǵanys tunǵan kúı. «Saryarqa» nemese, «Adaı» sııaqty at jaly - tizgin ushynda shıryǵyp, keń dalany shańǵa bóktirgen aıqas-tartys emes. Sonshama muńly, sabyrly, búkil ǵalam qasiretin óz ústine tóńkergendeı tolqyndy kúı. Bul — oǵan zer salǵan tusta kúı tyńdaıtyn daǵdysy bar ár qazaqtyń kóńiline turatyn áseri, ári sol túısiktiń tilsiz túıini. Al, mynaý óleń sol túısikti sózge kóshirip, naqtylaı túsedi.

Jumeken osy kúıdi óleńmen oılaǵanda - ondaǵy muńdy, qasiretti, úmitti, armandy, ókinishti, qaıǵyny kúı tilinen sóz tiline aýdarǵanda ózi de kúıshimen álde,  «Alataýmen» teńesip otyrady. О́zi deımin-aý, Qurmanǵazyny -  kúı tartqan kisini Alataýmen teń bıiktikte kóredi.

«Ne túsindiń bu dúnıede – uly bolyp, Alataý,

Ne tyndyrdyń myna álemde – shyńy bolyp, Alataý.

Shyńy bolsań – jandy da uqpaı shyǵandaǵan

shyǵarsyń.

uly bolsań – jańǵyryqpaı tura almaǵan shyǵarsyń»...

Bul – kúıshiniń Alataýmen dıalogy. Alataýmen syrlasý, serttesý sııaqty sezim.

«Munar basqan qar shyńdaryń – tyıylǵanyń boldy ma,

sol munardan arshylǵanyń – jymıǵanyń boldy ma,

Tyıyla alsań, nege adymdap júre almaısyń, Alataý,

jymııa alsań, nege aǵyndap kúle almaısyń, Alataý».

Osy jerde kúıshi taýmen emes, taǵdyrmen, taý keıipti qubylyspen sóılesedi.

Endi siz kúı sóıletken óleńdi qoıa turyp, kúı únine qaıtyp bir qulaq salyńyz:

Taý orynynda álde taý keıipti uly ańsary, álde halyq, ult, el uǵymy aýysyp turǵandaı.

«Ataly er, sen! tuıyq qarap sonsha kúni tómenge,

Jata berseń uıyp qalar qanshama uly deneń de.

Seni demep bata berip, qansha kún men tún ótti...».

     Biz durys túsinippiz. «Ataly er sen, jata berseń» dep, basy uıqaspen bastaǵan joldarda «Qansha uly bolsań da, jata berseń uıyp qalasyń, Ataly er, sen! qansha kún men tún ótti» dep, kúı kúńirenedi. Kúı muraty taý kótermek —  bir sıqyr   rýhpen Alataýdy jetektep keń dalaǵa alyp ketetýge tapynady. Alataý oıanatyn sekildi: «Alataý deımin, Alataý deımin!»

      Biz jumekendik óleńniń mýzykalylyǵy jaıly — poezııada analogy joq «Kúı kitabi jaıly aıtyp otyryp, О́zi jasaǵan tusta Jumeken ǵana bıik deńgeıge jetkizgen «ASTARLAÝ» tásili jaıly aıtyp barady ekenbiz.

  1. SО́Z ASTARY

      Aıtqanymyzdaı aqynǵa tán aıyryqsha tásil ol — ol zaman úshin odaǵaı keletin oılaryn kórkemdikke orap, astarlap jazý boldy. Jurt júregine jetkizsem eken degen azat oılaryn sóıtti. Bul — Jumekenniń de oı-sana, ulttyq ustanym jaǵynan kemeline kelgen shaǵy.

       Tý basta «Qazaq jeri meniń jerim, bul el meniki dep bastalatyn jastyq jiger taı-talasqan azat rýh jumeken ǵumyrdyń jáne jumeken jyrdyń ózegine aınaldy. Osynsha asyl arman-muraty men ishki  kúresin shaıǵa qaımaq qatqandaı kórkem óleńderiniń ózegine órip otyrdy.

Sonaý alpysynshy jyldardyń basynda jazǵan «Egin» balladasy men «Lýmýnbanyń ólimi» órimi qatty, ózegi ashy óleńder edi.

         «...ketpen, ketpen, tozdy marqań, taı alys.

          ketpen isi ónimsiz is - baıaǵy is

         traktordyń tabanyna taptaldy

         ketpen, ketpen saǵan saǵan degen aıanysh.…

         ...

         Eı kók aspan, jerdiń dańqyn panalat!

        Sóılemeıdi júrek jańsaq, jan aǵat:

         Toıymsyzdyq jasap jatsa baqytty,

         Nege kerek, nege kerek qanaǵat!

         Jas Jumeken solaısha kúıine jazyp jatqanda Zamandastary mılııard pýt astyqty jyrlap júrgenin bilersiz.

         Alpysynshy jyldardyń basynda  jazǵan myna óleńderdiń astaryna qarańyz:

Keýdemdi kek bolyp tiregen

Sol ólim jáıli bul tiri óleń.

Sen-daǵy bir úlken júrek eń,

Afrıka, túregel!

 

Qulama, týǵan jer emeni,

Jylama batyrdyń, er eli.

Dúnıe bárin de beredi

Tek oǵan qaısarlyq – keregi!..

 

Dúrsilin toqtatqan júrektiń

Sen be ediń, qara tún, túnek tún.

Alypty atqanda bir eptiń

Sen naǵyp shoshydyń, dir ettiń?!

 

Ár úmit umtyldy, talpyndy,

Qorǵaýǵa batyrdy, dańqyńdy.

Dirilde, topyraq tolqyndy,

Keýdeńe dirildep qan tundy.

 

Qan tundy balany jetim ǵyp,

Anany jesir ǵyp.

Adamǵa qyldy adam kesirlik –

Ne sumdyq!

 

Ár tamyr syqyldy, ár adam

Tirliktiń boıyna taraǵan,

Aq adam atýǵa jaraǵan,

Aq nıet oılapty qara adam.

 

Sol úshin... sol úshin atty ony

Áldekim «átteńi».

Jańqalap shapty ony – qatty edi!

Osylaı Lýmýmba jatty óli…

        Kek kernegen óleń, ólim jaıly tiri óleń. Ár sóılemi, ár joly surapyl soqqyǵa — kek soqqysyna toly. Adal «Qara adamnyń» jendet «Aq adamǵa» kektenýi. О́rtke tıgen daýyldaı úıirip soqqan shýmaqtar. Úıirilip soqqan demekshi: Osynshama shemen bolyp keýdege qatqan kek týraly sol jyldary jas Jumeken jazǵan taǵy bir óleń oıymyzdyń ózegine keldi («Saryarqa» kúıi týraly):

Er basyna tóndi bir bult,

 Daýyl, ishin tartsa da ulyp.

Jutam deıdi eldi qylǵyp

 «Eki basty qart samuryq...

batyr ózin kinálaǵan

sol kinásin kóterdi kek,

bul tabıǵat myna maǵan

bergen eken beker júrek...»

“Eki basty qart samuryq” qaı eldiń tańbasy ekenin, bizge «jutam dep» — qaı kezde kelgenin de siz bilesiz. Sol zamannan-aq halyq jan berip, qan shashyp qarsy turǵan. Qurmanǵazylar  kúımen, Mahambet syndy aqyndar jyrmen jurtyn erlikke — órlikke shaqyryp, eliniń esesin qorǵap, eńsesin kótergen. О́leń astarynna osy oılaryn aqyn 100 jyldan qarshyp salady.

        VII. AZAT RÝH - AShYQ AIQAS

        Keıinirek aqynymyz «bilgende jurt ólerin, kórsetedi ónerin» dep bastady. Joıylaryn bilgen halyqqa jantalaspaq kerek. Sóıtip, astarlap jazý jaıyna qaldy. Ol - jastyq shaqtyń senimi eken. Sonsha tuspaldasa da aqyn oıyn túsingen, túısingen jan baıqalmady. «O darıǵaı men jazǵan bir óleńge túsinseń» dep ahurǵan shaǵy sol bolatyn.

       Sekseninshi jyldarǵa qaraǵanda aqyn ashyq aıtýǵa — ashy aıtýǵa kóshti. "Shılı hunta" bastaǵan óleńderden soń, "Tor" balladasynan bastap ashyq aıqasqa kóshken. Sońyra Mahambet ólimi týraly surapyl dastan jazdy jáne mahambetshe jazdy.

Bári tyndy: jyrshy óldi,

qapy ketti – bar ma amal,

aq qylysh qyp óleńdi aqyn ótti – bar ma amal,

kók tıynnan ózgeni kózi kórmes kór-nadan

ózin-ózi qorlaǵan, jurt, sen úshin arlanam!

 

“О́zin ózi qorlaǵan, jurt sen úshin arlanam” bul - avtordyń sózi. Qaraorman halqyn tańdaıyna uıytatyn aqyny joq, qaıysqan qoldyń mańdaıyna shyǵyp semser sýyratyn batyry joq únsiz qalǵan el – Bodandyq byqsyq tirliktiń alǵashqy kezeńi. Endigi kezekte «aqyryp sóıleıtin» minez Jumekenniń ózine - jyryna júktelgenin baıqaısyń.

Sonda aqynnyń qolynan qulap túsken qalamyn –

jarty ǵasyr ótken soń Maıakovskıı alady,

han álsirep, týǵanda oı da taǵy qataıyp,

aq semserin batyrdyń oınatady Chapaev.

Aqynnyń baǵana aıtqan ıesiz qalǵan, kóldeneńniń qolynda ketken bes qarýy ǵoı bul.  

Bas qyrqyldy, al, sol joly,

keýde tyndy bir túrli,

basy ketken keýdedeı el de tyn-dy, bir túrli,

shópti syldyr etkizip, jel de tyndy bir túrli,

kirpigine butanyń móldir shyq irkildi,

 

kirpik qaqpaı qaıyń tur,

samal lep joq úp etken –

áıteýir bir el boldy tútinderin tútetken.

 

El de aıdyn kól sekildi,

tolqymasa – óli sý,

ondaı kóldi shalshyq qyp bólisý jón, bólisý.

Bólisedi kim men kim?

Bólis degen – dalbasa

neǵylady bólisip,

eger túgel almasa?!

...

Iá, túgel aldy, túbimizge jetti. Mal-múlikti tartyp alyp, mıllıondap qyryp saldy, tolqyny joq kól sııaty minezsiz jurtty kim basynbaıdy. Ábden basyndy – áli basynady.

jandy jerden jabyla ur – bátshaǵardyń jumysy;

“halyq qamyn oılaǵan” patshalardyń jumysy

qylt etkendi qyrqý ed:

bireý ósse mańaıdan

aq patshanyń qylyshy siltenedi qalaı dál,

uzyn edi ne degen Eýropanyń qylyshy!

Otarshynyń qylyshy uzyn bolǵanyn, keıin qalaı sozylǵanyn biz de kódik. Máskeýden siltengen qylysh aramyzdan shyqqan arystarymyzdyń mańdaıyn teskenin, julynyn keskenin  Jumeken sol bodan zamanda-aq, qabyrǵasyn sógilte jazdy. Bul «Jańǵyryq» dep atalatyn myń joldyq lırıkalyq dastan. Osyǵan qosa álginde ataǵan «Tor» atty balladasyn da oqyńyz. Ashy, ashyq ketedi — azattyqqa, bostandyqqa úndeıdi, otarshyldarmen ymyrasyz kúreske shaqyrady. Endi siz osynyń bárin 70-shi jyldary jazǵan aqyn jaıly, sol zaman jaıly oılap kórińizshi. Ol zamanda bundaı óleń jazbaq túgili, bireý osylaı jazypty dep oılaı alatyn jóndi oqyrman joq edi.

       Azattyq ańsary Jumeken poezııanyń dińgegi. Aqyn óleńin máńgi etetin altyn arqaýy da onyń azat rýhy. Biz onyń óleńine tán kún sáýlesindeı jeti boıaýyn jetkize sıpattaýǵa qulshyndyq. aqynnyń ózi úmit etkendeı

              Túıdek-túıdek sózderdiń

              Túıgen jerde máni bar.

              Túısikti erler jolyqsa,

              Bır jal etıp tanılar.

        PS: Keıbieýdiń oıynsha, «Meniń Qazaqstanym» án mátini – Jumekenniń

eń jeńil óleńi deıdi. Shyn máninde olaı emes! Bul – aqynnyń eń salmaqty, aýyr júk artylǵan óleńi. Jumeken jasaǵan zamanda qazaqqa óz jerin «meniki» degizbeıtin zaman bolǵan. Aqyn soǵan qarsy shyqty. Bul mazmundy Muqaǵalıǵa arnaǵan "Alataý" degen óleńinde sulý sýrettegen. Ol sol kezdegi búkil qazaqqa rýhanı uran jazdy. Onda da kúlli qazaq jerin «TÝǴAN JERIM», «meniń jerim, meniń elim» degizdi. Týǵan jerim Qoshalaq, Atyraý nemese Altaı demeıdi. Bul el tutastyǵynyń, jer tutastyǵynyń dastany bolǵan týyndy. Bul ár qazaqtyń tamyryna quıylǵan qan, júregine qoıylǵan ot edi. Sol bodan zamanda «Týǵan jerim – meniń Qazaqstanym» degizip mıllıon qazaqtyń júregin qolyna ustatqan óleń. Bul – shyn máninidegi asqaqtyq rýh bolatyn!

 

Almas AHMETBEKULY,

Aqyn

Sońǵy jańalyqtar

Jańa basylym – jaqsylyqtyń jarshysy

Rýhanııat • Búgin, 18:34

Koronavırýs gúl arqyly juǵa ma?

Koronavırýs • Búgin, 17:08

Almatyda páter urylary ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 16:37

Oralda 17 jastaǵy jigit kópirden sekirdi

Aımaqtar • Búgin, 15:18

«Nissan Primera» kóligi jylqy soqty

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Uqsas jańalyqtar