Lev Tetınniń aıtýynsha, qazaqstandyqtarǵa úı satyp alý úshin jınaqtalǵan zeınetaqy qarajatynyń bir bóligin alý múmkindigi 2021-2022 jyldardaǵy jyljymaıtyn múlik naryǵyna áser etedi. Qazaqstannyń turǵyn úı jyljymaıtyn múligi naryǵy 2020 jyly kóptegen silkinisterge tótep berdi: pandemııa, dollardyń kúrt kúsheıýi, turǵyn úıge tutynýshylardyń yqylasynyń ózgerýi. Bul jańa ǵımarattar segmentindegi turǵyn úıdi usynýdyń qysqarýyna ákeldi. Nátıjesinde, eldiń bastapqy naryǵyndaǵy páterlerdiń quny bir jyl ishinde 14% -ǵa ósti. Nur-Sultanda jańa páterlerdegi sharshy metrdiń baǵasy 9% -ǵa, Almatyda - 7% -ǵa ósti. Baǵanyń ósýine birneshe faktorlar áser etti. Birinshiden, dollardyń kúrt kúsheıýi, bul jańa ǵımarattardyń sharshy metri úshin shyǵyndardyń ósýine ákeldi. Shynynda da, úı salýǵa arnalǵan materıaldardyń 50% -y ımporttalady. Ekinshiden, ıpotekalyq nesıeniń qol jetimdiligin arttyratyn memlekettik baǵdarlamalar. Olardyń kómegimen keıbir qazaqstandyqtar kópten kútken baspanaǵa qol jetkizdi.

Jyljymaıtyn múlik sarapshylary men sarapshylary bastapqy naryqty quldyraýǵa jol bermeıtin birneshe problemalar týraly biledi.

1.«Turǵyn úıdiń alǵashqy kezeńi» boıynsha operasııalardyń 90% -y sýbsıdııalanǵan ıpoteka stavkalarynyń kómegimen júzege asyrylady. Memleket satyp alý-satý shartyn jasasýǵa múddeli, sondyqtan ol halyqqa ártúrli jeńildik baǵdarlamalaryn usynady

2.Kópten kútken «5-10-20» memlekettik baǵdarlamasy iske qosylǵannan keıin jańa ǵımarattarǵa suranys ta azdap ósti. Bıliktiń usynysy kóptegen jyldar boıy kezekte turǵan nemese jeke jınaq aqshasynan 100% tólem tólep múlikti satyp ala almaıtyn satyp alýshylarǵa baǵyttalǵan.

3. Úlken jáne kishi qalalardaǵy qurylys qarqyny kem degende eki jyldaǵy naqty suranystan artta qalyp otyr. Joǵary týý koeffısıenti jáne buryn salystyrmaly túrde turaqty ekonomıka kóptegen adamdardyń páterge muqtaj bolýyna ákeldi. Biraq ázirleýshiler halyqtyń suranysyn tolyǵymen jabý úshin mundaı jumys qarqynyna áli jetken joq.
Bul otbasylardy ıpotekalyq nesıege sýbsıdııa alý úshin kezekke turýǵa májbúr etedi. Pandemııa klıentterdiń qolynda da oınaǵan joq. Qańtarda qurylys salýshylar 731000 m2 iske qosty, al tamyz aıynda búkil el boıynsha 6 993 000 m2 aldy. Alaıda, bul áli jetkiliksiz. Karantın kezeńinde qurylys toqtaǵannan keıin suranys pen usynystyń arasyndaǵy alshaqtyq odan saıyn artady, degenmen ınvestorlar muny birden baıqamaıdy.

2020 jyldyń 11 aıynda turǵyn úıdi satyp alý-satý boıynsha tirkelgen mámileler sany 2019 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 5,6% tómendedi. Buǵan Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetteri dálel.

2020 jyldyń aıaǵynda bastapqy naryqtaǵy turǵyn úı baǵalary elordada jáne Almatyda sharyqtady. Nur-Sultandaǵy jańa ǵımarattardyń bir sharshy metriniń quny 389 myń teńgeni, Almatyda 363 myń teńgeni qurady.

- Qazirgi ýaqytta kóptegen turǵyn úı obektileriniń quny olardyń sapasyna jáne jarııalanǵan klasyna sáıkes kelmeıdi. 2020 jyldyń qarasha-jeltoqsan aılarynda Qazaqstanda bastapqy naryqta satyp alý úshin iskerlik jáne elıtalyq tıptegi turǵyn úılerdiń shamamen 60% -y jáne únemdeý men jaılylyq klasynyń 40% -y usynyldy. 2020 jyly jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy suranystyń shamamen 70-80% únemdeý jáne jaılylyq synyptaryna baıqaldy. Bul suranysty bankterdiń ıpotekalyq baǵdarlamalary, ásirese jeńildikti baǵdarlamalary yntalandyrady, –deıdi sarapshy.

Kóptegen ázirleýshiler bolashaq jobalarynda ómir súrý keńistigin ózgertý týraly oılaýda. Mysaly, olar turǵyn úı keshenderi men páterlerdi yńǵaıly etý úshin olardy aımaqtarǵa bólýdi qaıta qaraıdy. Bul tendensııa, meniń oıymsha, ekonomıkaǵa da, elıtalyq klasty turǵyn úıge de taralýy kerek.Jalǵa beriletin turǵyn úı naryǵyndaǵy basty tendensııa 2020 jyly baıqalǵan - bul jalǵa alýshylardyń turǵyn úıdiń tómengi segmentine kóshýi. Tabystyń tómendeýine baılanysty halyqtyń bir bóligi jaldamaly páterlerge shyǵyndaryn ońtaılandyrýǵa tyrysty. Adamdar jaldaý baǵasyn tómendetý týraly kelissózder júrgizdi nemese ornalasqan jerdi arzanǵa aýystyrdy. Jalǵa berýshilerdiń 10-15% -y ǵana óz jaldaýshylarynan aıyrylyp, baǵalaryn 15-20% tómendetýge májbúr boldy.

– Salymshylardyń esepshotyndaǵy 11,8 trln teńgeniń 1,6 trln teńgege deıin turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa jumsaýǵa bolady. Bul aqsha somasy turǵyn úıdi satyp alý-satý operasııalarynyń jylyna 10-15% deıin ósýin qamtamasyz ete alady, bul óz kezeginde baǵanyń ósý tendensııasyn qoldaıdy. 2021 jyly jańa turǵyn úı baǵasynyń boljamdy ósimi 12-15% quraıdy. Ekinshi deńgeıli turǵyn úı baǵanyń ósýiniń jalpy tendensııasyn «qýyp jetedi», biraq suranystyń tómendeýine baılanysty jyldyq ósý dınamıkasy 8-10% quraıdy, –  dedi sarapshy.

Qazaqstan Ulttyq Bankiniń málimetteri boıynsha, 2020 jylǵy qarashanyń sońynda Qazaqstandaǵy ıpotekalyq nesıelerdiń jıyntyq portfeli 2,4 trln teńgeni qurady.

Onyń pikirinshe, 2020 jyly ıpotekalyq nesıeleýdiń ósýine baılanysty turǵyn úı jyljymaıtyn múlik naryǵynda kópirshikti qalyptastyrý tendensııasy qalyptasty.

«Jańa 2021 jyl qurylys ındýstrııasynyń órkendeýi astynda, buryn-sońdy bolmaǵan turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý - 15 mıllıon sharshy metrden asady, ıpoteka kólemindegi jańa rekordtar, baǵanyń ósýi jalǵasýda jáne osynyń bári eleýli jaǵdaıǵa alyp keledi 2022 jyly naryqtyń qyzyp ketýi », - dedi Tetın.

Nátıjesinde, onyń pikirinshe, 2023 jyly turǵyn úı jyljymaıtyn múliktiń baǵasy tómendeýi  múmkin.

Ol Qazaqstandaǵy turǵyn úı naryǵynda kópirshiktiń paıda bolýyna ákeletin faktorlardy keltirdi:

- Birinshiden, jeńildetilgen nesıeleý baǵdarlamalary jyljymaıtyn múlikti satyp alýdy pandemııa jaǵdaıynda da yntalandyrady. Ekinshiden, ıpotekanyń ortasha stavkasy bazalyq deńgeıden tómen, jáne bul kommersııalyq ıpotekany tolyǵymen derlik óltiredi, bul naryqta básekelestik pen balamasyz jalǵyz qubyjyq jasaıdy. Úshinshiden, qurylys kompanııalary ekonomıkanyń draıveri ekenin jáne qurylysty shektemeıtindigin túsinip, bul oıynǵa belsendi qatysady. 2021 jyly jeńildetilgen baǵdarlamalardyń tómendeýimen biz qurylys naryǵynda birqatar bankrottyqqa tap bolýymyz múmkin, – deıdi sarapshy.

Aldaǵy alty aıdaǵy turǵyn úı baǵasynyń boljamyna keletin bolsaq, sarapshynyń aıtýynsha, jańa ǵımarattardaǵy páterlerdiń baǵasy naýryz aıyna deıin aıyna 0,5-1% ósedi, al 2021 jyldyń ekinshi toqsanynan bastap belsendi maýsymdyq ósý bastalady, suranys pen naryq faktorlary qoldaıdy.

Resmı statıstıkaǵa sáıkes, 2020 jyldyń qańtar-jeltoqsanynda Qazaqstanda 307 884 turǵyn úıdi satý operasııalary jasalǵan. Bul búkil 2019 jylmen salystyrǵanda sál az (3,8%).

– Alǵashqy naryqta usynystyń baǵasy 10% -ǵa ósip, bir sharshy metr úshin 370 myń teńgeni qurady. Al ekinshi naryqta baǵa 8% ósip, 241 myń teńgege jetti. Eger siz 2020 jyly dollar / teńgeniń aıyrbas baǵamy qalaı ózgergenin qarasańyz, óıtkeni bul turǵyn úıdiń sharshy metri úshin qunyn quraıtyn mańyzdy faktorlardyń biri bolyp sanalady, demek, qarqynnyń ósý dınamıkasy da 10% -dy qurady, - dedi sarapshy.