Jınaqtardy qandaı maqsatta paıdalanýǵa bolady?

Bir rettik zeınetaqy tólemderin derbes paıdalanýǵa bolady. Eger BJZQ salymshysy bul tólemderdi ózi qoldanýdy josparlamasa, olardy jaqyn týysyna jáne / nemese jubaıyna taǵaıyndaı alady.

Turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý úshin bir rettik zeınetaqy tólemderin paıdalaný erejelerine sáıkes tólemderdi kelesi maqsattarǵa paıdalanýǵa jol beriledi:

ıpotekalyq nesıe boıynsha qaryzdy óteý, onyń ishinde ıslam bankiniń qarjylandyrý sheńberinde (ishinara nemese tolyq). Siz kez-kelgen bankten nemese ıpotekalyq kompanııadan alynǵan bir banktik qaryz sharty boıynsha úı satyp alý úshin qaryz boıynsha qaryzdy ishinara nemese tolyǵymen óteı alasyz. Jeke turǵyn úı salý úshin berilgen turǵyn úı qurylys jınaq júıesi boıynsha nesıeni, onyń ishinde jeke turǵyn úı qurylysy nemese jeke úı ýchaskeleri úshin jer ýchaskesin alýdy da tóleı alasyz.

• Ipotekasyz turǵyn úı alý (tolyq óteý).

Siz páter, jeke úı, jataqhanadan bólme satyp ala alasyz. Turǵyn úıdi bastapqy nemese qaıtalama naryqta, sondaı-aq salynyp jatqan ǵımaratta Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kepildigi bar jekeshelendirý, bólip tóleý, aıyrbastaý, turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý arqyly satyp alýǵa bolady. Qazaqstan Respýblıkasynyń úlestik qatysýy týraly zańnamaǵa sáıkes kóp páterli turǵyn úıdegi úlesti berý týraly kelisim. Osy maqsatta turǵyn úıdi zeınetaqy jınaqtary esebinen de, zeınetaqy men jeke qarajat esebinen de satyp alýǵa bolady.

Otbasy banktegi turǵyn úı qurylys jınaq júıesi boıynsha turǵyn úı ıpotekalyq nesıesin alý. Turǵyn úıdi bastapqy nemese qaıtalama naryqtan satyp alýǵa bolady. Sondaı-aq, bir banktik nesıe sharty aıasynda siz jóndeýmen turǵyn úı satyp ala alasyz, jeke turǵyn úı salýǵa bolady (jeke turǵyn úı qurylysy nemese jeke úı ýchaskeleri úshin jer ýchaskesin alýdy qosa alǵanda).

Ipotekalyq nesıe alý úshin bastapqy tólemdi júzege asyrý (onyń ishinde ıslam bankiniń qarjylandyrý sheńberinde).

Siz páter, jeke úı, jataqhanadan bólme satyp ala alasyz. Turǵyn úıdi bastapqy nemese qaıtalama naryqtan satyp alýǵa bolady. Sondaı-aq, bir banktik nesıe sharty aıasynda siz jóndeýmen turǵyn úı satyp ala alasyz.

• turǵyn úı qurylysy baǵdarlamalary jáne daǵdarysqa qarsy baǵdarlamalar sheńberinde satyp alý múmkindigi bar turǵyn úıdi uzaq merzimdi jaldaý sharttary boıynsha qaryzdy ishinara nemese tolyq óteý.

Jeke turǵyn úı qurylysy (onyń ishinde jer ýchaskesin satyp alý). Jeke turǵyn úıdi (onyń ishinde jeke turǵyn úı qurylysyn nemese jeke úı ýchaskelerin taǵaıyndaý maqsatymen jer ýchaskesin satyp alýdy) zeınetaqy jınaqtary esebinen, zeınetaqy jınaqtary jáne óz qarajatyńyz esebinen salýǵa bolady.

• turǵyn úı ıpotekalyq nesıesin qaıta qarjylandyrý. Basqa bankterden turǵyn úı satyp alýǵa (jóndeýdi qosa), jeke turǵyn úı qurylysyn salýǵa (jer ýchaskesin alýǵa) arnalǵan ıpotekalyq nesıelerdi «Otbasy Bankten» qaıta qarjylandyrýǵa bolady.

Algorıtm.

О́tinish berer aldynda sizde qoldanystaǵy merzimi bar elektrondyq sıfrlyq qoltańba (ESQ) bolýy kerek. QR BJZQ portalynan zeınetaqy jınaqtarynyń qol jetimdi kólemin naqtylaýǵa bolady. Erejemen anyqtalǵan turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý jáne (nemese) emdelý tólemi úshin birjolǵy zeınetaqy tólemderi ártúrli maqsattarda jáne shekteýsiz mólsherde paıdalanylýy múmkin.

Avtorızasııalanǵan operatordyń ınternet-resýrsynda ESQ nemese basqa elektrondy quraldar arqyly avtorızasııa qajet, jeke kabınetińizdi ashyp, arnaıy shotqa júginý kerek.

О́tinish berýshi sonymen qatar ýákiletti operatordyń ishki qujatynda belgilengen arnaıy tásilmen basqa jolmen asha alady.

• Arnaıy shot ashqannan keıin sizge arnaıy shottyń nómirin, paıdalaný maqsatyn, qolda bar somany, jeke tabys salyǵyn ustaý jáne aýdarý ádisterin kórsete otyryp, birjolǵy zeınetaqy tólemine elektrondyq ótinimderdi toltyrý qajet.

Jeke zeınetaqy shotynda jınaqtalǵan qarajat jetkiliktilik shegi men jeke tabys salyǵyn shegergende (HZT tólemin keshiktirmeı tańdaǵan jaǵdaıda) paıdalanýǵa qol jetimdi bolady. Bul rette alýshylarǵa JST tóleý úshin keıinge qaldyrylýy múmkin. Bul jaǵdaıda klıent zeınetaqy jınaqtarynyń barlyq somasyn jetkiliktilik sheginen joǵary deńgeıde paıdalana alady.

«Otbasy banki» ótinish berýshiniń birjolǵy zeınetaqy tóleý týraly ótinishin qaraǵannan keıin eki jumys kúni ishinde tirkelgen ótinimder týraly aqparatty BJZQ-ǵa elektrondyq habarlama sheńberinde tıisti kelisimmen belgilengen tártipte jiberedi.

BJZQ, «Otbasy» elektrondy habarlamasyn alǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde bank bir rettik zeınetaqy tóleminiń mólsherin «Otbasy» bankine aýdarady, ol ótinish berýshiniń arnaıy shotyna túsedi.

 Alýshy arnaıy shotqa aqsha qarajatyn alǵannan keıin, Erejede kórsetilgen maqsattar úshin birjolǵy zeınetaqy tólemderiniń taǵaıyndalýyn rastaıtyn qujattardy «Otbasy Bankine» usynady, kúninen bastap 45 (qyryq bes) jumys kúni ishinde.

Belgilengen merzimde rastaıtyn qujattar usynylmaǵan jaǵdaıda, bul qarajat BJZQ-ǵa qaıtarylýǵa jatady. Jaqyn týysyna nemese jubaıyna taǵaıyndalǵan jaǵdaıda, birjolǵy zeınetaqy tólemderi ótinish berýshiniń arnaıy shotynan alýshynyń arnaıy shotyna rastaıtyn qujattar usynylǵan sátten bastap úsh jumys kúni ishinde aýdarylady.

• «Otbasy» banki alýshy usynǵan qujattardy birjolǵy zeınetaqy tólemderi taǵaıyndalǵan kúnnen bastap on jumys kúni ishinde tekseredi jáne birjolǵy zeınetaqy tólemderin taǵaıyndalýy boıynsha aýdarady.

Bul qarajat maksımaldy qorǵalatyndyǵyn atap ótý mańyzdy, olardy ótinish berýshiniń basqa qaryzdyq mindettemeleri sheńberinde esepten shyǵarý múmkin emes.

Satyp alynǵan múlikti satýǵa bola ma?

Eger turǵyn úı bir rettik zeınetaqy tólemderin paıdalana otyryp, merzimi bes jyldan asatyn ıpotekalyq turǵyn úı zaemy esebinen satyp alynǵan bolsa, kelesi jaǵdaılardy qospaǵanda, bes jyl ishinde osy turǵyn úıdi satýǵa jol berilmeıdi:

• «Jyljymaıtyn múliktiń ıpotekasy týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes kepilge berýshiniń kepilge salynǵan jyljymaıtyn múlikti satýy;
• sot sheshimi boıynsha jyljymaıtyn múlikti Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen satý.

Birjolǵy zeınetaqy tólemin aýdarǵan kúni alýshy óziniń jeke shotynda birjolǵy zeınetaqy tólemi qoldanylǵan jyljymaıtyn múliktiń satylýyn shekteý týraly mindettemege qol qoıady, ony ESQ nemese basqa elektrondyq quraldarmen belgilengen ýákiletti operatordyń ishki qujaty.

Eger birjolǵy zeınetaqy tólemderiniń mólsheri erejelerde kózdelgen maqsattar úshin jetkiliksiz bolsa, menshikti qarajatty paıdalanýǵa jol beriledi. Jubaıynan, alýshynyń jaqyn týystarynan jyljymaıtyn múlik satyp alý úshin birjolǵy zeınetaqy tólemderin paıdalanýǵa jol berilmeıdi.
Qandaı máselege nazar aýdarý kerek?

Turǵyn úı satyp alý nemese emdelý úshin zeınetaqy jınaqtaryn merziminen buryn alý múmkindigin qarastyratyn zań 2021 jyldyń 1 qańtarynan bastap áreket etedi, biraq is júzinde osy ýaqytqa deıin qazaqstandyqtar bul qarajattyń jetispeýine baılanysty ótinish bere almady erejeler. Qarsańynda bul máseleni Májilis depýtaty Amanjan Jamalov kóterdi. «761 myń azamat bul erejelerdi kútýde, olardyń kópshiligi qazirdiń ózinde turǵyn úıdi tańdady, biraq bul erejeler ártúrli kelisimder men kelisimder boıynsha keńselerdi aınalyp ótip jatyr», - dedi ol.