Sońǵy ýaqytta: «Qazaq kıne­mato­grafııasynyń aıaq alysy ja­man emes. Bir jyldyń ishin­de bálen­b­aı fılm túsi­ri­lip, kórer­menine jol tartyp úlge­ripti. Osy­nyń ózi-aq ult­tyq kıno­óne­rimizdiń kósegesi kógergeniniń aıqyn aıǵaǵy emes pe?!» degen saryn­daǵy pikirlerdi jıi estip júrmiz. Biraq júrgizilip jat­qan sol sansyz esep sapaǵa da dál sol deń­­geı­de jaýap bere ala ma? Mine, másele osynda!

Mysaly, osydan eki jyl buryn otan­dyq kınematografııa qorjynyna bir jyl ishinde 36 kórkem kartına qosylsa, onyń 90-95 paıyzy jekemenshik kınostýdııalar túsirgen kommersııalyq jobalar eken. Bul qarqyn sońǵy bir jyl kóleminde karantın tártibine baılanysty sál tejelgenimen, jalpy «kassalyq» kıno túsirip, paıdaǵa shash-etekten kenelgisi kele­tinderdiń qatary kóbeımese, esh sıregen joq.

Kerisinshe, kıno óneri júk­teıtin kórkemdik talaptar men ká­sibı biliktilikti bylaı ysyryp qoıyp, úlken ónerden dámeliler qataryna qaltasynda qarjy­sy bar kez kelgen áýesqoı adam, onyń ishinde ásirese shoý bıznes ókilderi de jıi ortaqtasatyn bolyp júr. Osynyń ózi-aq kór­kemdik qýaty mol kánigi kásibı mamandar ǵana atsalysatyn tal­ǵampaz ónerdiń sapasyn seıil­tip, qadirin qashyrǵandaı. «Ma­habbattyń da soqyr bolatyny», «bárine er adamdardyń kiná­li ekeni», «sońǵy qalyńdyq», «ke­lin­niń de adam ekeni», «qazaq jigi­tine ǵashyq bolmaýdyń bes se­­bebi», «bıznestiń qazaqsha túri», «baı-oǵlandar urpaǵynyń da me­ıirimdi ári keń júrekti bolatyny» syndy bir-birinen kóp erekshelene qoımaıtyn túbi saryndas aınaldyrǵan bes-alty oqıǵanyń sheńberinen shyǵa almaıtyn aıasy tar jeńil sıýjet, tili dúbára, oıy arzan fılmderdiń kınoteatrlar jelisin jaý­lap alǵanyn kórip bir kúmiljisek, hám osy komedııa­lar kórsetiletin ýaqyt­ta kınoteatr kassasy aldyndaǵy qyzǵan qalyń kezek jáne oılandyrmaı qoımady.

Bir qyzyǵy, ulttyq rýhty as­­qaq­tatatyn «Qazaq handyǵy» ne­mese «Tomırıs», bolmasa ha­lyq­aralyq talaı festıvaldiń aldyn bermeıtin Ádilhan Er­ja­novtyń «Qap-qara adam», Fran­sııanyń Kann festıvalinde qan­dasymyz Samal Eslámova úz­dik aktrısa dep tanylǵan rejıs­­ser Sergeı Dvorsevoıdyń «Aıka» fılmderine jınal­maı­­­tyn ha­lyq, Nurlan Qoıan­baev­tyń «Qa­zaq­sha bıznes», Nurtas Adam­­­baı­dyń «Sábına kelin», Ásel Sá­dýa­qasovanyń «Kelin de adam», Baıan Alagózovanyń «Abaı­lańyz, sıyr!», Ernar Nur­ǵa­lıev­tiń «Brat ılı brak» syn­dy arzanqoldaý komedııalaryna bılet tappaı sandalady. Kınoteatr kassasy al­dyn­daǵy osy kórinistiń ózi-aq búgingi kórermenniń talǵamy men deńgeıin anyqtaýǵa naqty aıǵaq bolsa kerek. Odan bólek, atalǵan fılmderdiń prokattan tapqan tabysy da qazirgi arzan ázil, jeńil oqıǵaǵa qurylǵan kas­salyq kınolar dáýiriniń óristep turǵandyǵyn kórsetedi. Máselen, kınoteatrlar jasaǵan ótken jyl­dardyń tabysty fılmder tiz­begine kóz júgirtsek, onda my­nadaı derekterge kezigemiz. Pro­katka shyqqannan-aq eń kóp tal­qyǵa túsken komedııanyń biri re­­­jısser Asqar Uzabaev túsirgen Baıan Alagózovanyń «Abaılańyz, sıyr!» kartınasy bolsa, al na­ryq­ta eń kóp kassalyq tabys tap­qan fılmder kóshin Nurtas Adam­baıdyń «Sábına kelini» bastaıdy. Komedııa prokatka shyqqan alǵashqy bes kúnniń ishinde 112 mıl­­lıon teńge tabys taýyp, óz bıýd­jetinen eki ese artyq paıdaǵa kenelipti. Sol sekildi Qaıyrjan Oryn­bekovtiń «Qazaqsha tonaýy» bas-aıaǵy 2 mıllıon teńgege túsi­rilip, prokattan 13 mıllıon ta­bys taýypty. Al Nurlan Qoıan­baev­tyń «Afrıkadaǵy qa­zaqsha bız­nes» komedııasynyń otandyq pro­kattaǵy tabysy 573 883 750 teń­ge bolsa, «Qudalar» – 390 617 555, «Bıznesmender» – 195 559 200, «Uly dala komedııa­sy» – 183 463 410, «Men – kúıeýmin» – 161 742 400, «Gýdbaı, moı baı» – 146 089 950, «Taılandtaǵy demalys» – 127 101 927, «Sısıtaı» – 99 408 465, «Svadba.kz» fılmi 73 028 323 teńge kóleminde paıda tapqan.

Demek, qansha min artqany­myz­ben de, atalǵan týyndylarǵa suranys basym. Eger osy esep kó­rermender talǵamy men jalpy kıno óneri deńgeıine tarazy bolsa, onda oılanatyn suraq ta kóp. Bul jóninde rejısser Ermek Tursynov: «Qazirgi kórermenniń deńgeıi óte tómen. Olar jaman kınolarǵa ábden úırenip qalǵan. Jaman kıno degenim – kórerme­ni­ne oı salmaıtyn, maǵynasyz, adam­­nyń oıyn óshiretin kıno. Kınoǵa baryp, pop-korn jep, esh­teńe oılamaı, kúlip otyryp kıno kóresiń. Bir jarym saǵattan soń «kıno ne jó­ninde?» dep bireý surasa, ja­ýap bere de almaısyń. Jeńil týyndy kórermenin demaldyrmaıdy, ýaqytyn zaıa ketiredi. Men kórermenniń deńgeıine tús­kim kelmeıdi, kerisinshe, kórer­menniń deńgeıin kótergim keledi. Aǵartý joly qıyn, árıne. Men fılmderdi «mynaý kıno», «mynaý kıno emes» degen eki topqa bólemin. «Qyz Jibek», «Meniń atym Qoja» – bular kıno. Al «Qaı­rat – chempıon», «Almatyda pák­tikti joǵaltý» degender kıno emes», dep pikir bildirgen bo­latyn bir suhbatynda.

Ras, qazir «kassalyq» fılm­derge áýes rejısserlerdiń dáýreni júrip tur. Olar tipti eshqandaı kórkemdik keńessiz-aq óz ónimde­rin kórermenge usynyp júr. Bul úshin olardy jazǵyra almaı­syń. О́ıtkeni kommersııalyq fılm túsirýdegi basty maqsat – qarajat tabý. Al kórkemdik sapa jaıly áńgime basqa. Ol olqylyqty áli kúnge deıin bir júıege túse almaı otyrǵan Qazaqstan Res­pýblıkasynyń «Kıno týraly» za­­ńynan izdeý ádiletti bola­dy, biz­­dińshe. Talaı jyl talqy­laý­­ǵa túsip, taldanyp jatsa da, ba­sym­dyqqa ıe bola almaı otyr­ǵan kıno zańnamasyn jolǵa qo­ıyp al­maı, atalǵan máseleniń sheshil­me­geni – sheshilmegen. Bul týrasyn­da Memleket basshysy da res­pýb­lı­kalyq «Ana tili» gazetine ber­­gen suhbatynda toqtalyp, óz kóńil­tolmaýshylyǵyn bildirgen bolatyn. «Bizge tarıhı oqıǵalardy dáripteıtin, qazirgi qoǵamdy da beıneleıtin sapaly dúnıeler kerek. Qyrǵyz kınogerleri «Qur­man­jan datqa» degen mándi, maǵy­naly, kóz qýantyp, kóńil tolatyn fılm túsirdi. Soǵan bar-joǵy 1,5 mıllıon dollar jumsaǵan. Al bizdiń kınematografıster budan áldeqaıda kóp suraıdy. Al túsirgen dúnıeleriniń sapa­sy árdaıym kóńilden shyǵa bermeıdi. О́kinishke qaraı, búginde bizdiń kıno­gerler de aýyzbirshilik ta­ny­ta almaı otyr. Bul – shyǵar­mashylyqty turalatatyn jaǵdaı», dedi Prezıdent.

Álbette, bul pikir kommer­sııa­lyq fılmderden buryn, mem­lekettik tapsyryspen túsiriletin kınotýyndylarǵa qatysty aı­tyl­­ǵan syn bolǵanymen de, kıno má­­se­lesi sóz bolǵanda eskerilmeı qalmaýy kerek túıtkil. О́ıtkeni soń­ǵy ýaqytta kınonyń aınalasynda órbigen daý-damaı, tartys údemese, tıtteı de tolastaǵan emes. Sonyń negizgisi – jaqynda Mádenıet jáne sport mınıstr­li­gi janynan qurylǵan Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵynyń óz ishi­nen shyǵyp jatqan daý-damaı. Eńbek Eri, KSRO halyq ár­tisi Asanáli Áshimov, akter Nur­juman Yqtymbaev, rejısser­ler Satybaldy Narymbetov pen Ermek Tursynov bastaǵan kıno óneri maıtalmandarynyń na­ra­zylyǵy, negizinen, osy Ult­tyq kınony qoldaý ortalyǵy bó­le­tin qarjynyń 95 paıyzy ult­tyq ónerge emes, jekemenshik stý­dııa­lardyń kommersııalyq fılm­derine basymdyq berilgeninen týyndaǵan qarsylyq bolatyn.

«Ulttyq kınony qoldaý orta­lyǵy ashylǵanda ulttyq kıno­myzdyń kósegesi kó­geredi dep qat­ty qýandyq. Otandyq kıno­ger­lerdiń basyn qosqan sarap­shy­lyq keńestiń tóraǵasy etip meni taǵaıyndapty. Qoldaý orta­lyǵynyń sharttarymen tanysyp, talqylaǵan kezimizde onda memleket tarapynan bólinetin qarjy kommersııalyq baǵytta­ǵy fılmderge emes, ulttyq fılm­derdi qoldaýǵa bólinetindigi anyq kórsetilipti. Alaıda jeme-jemge kelgende ortalyqtyń burynǵy bas­shysy Gúlnár Sársenova shart­taǵy talapty eskermesten, 95 pa­ıyz qarjyny kommersııalyq fılm­­derdiń qanjyǵasyna baı­lap berdi. «Qazaqfılm» kıno­­stý­dııasynyń tek qana bir fıl­mi­niń qarjylyq qoldaýy ma­qul­dan­­dy. Endi ózińiz oılap qarańyzshy, Sháken Aımanov aǵamyzdyń esi­min ıelengen elimizdegi jalǵyz kıno­stýdııa «Qazaqfılm» – qa­ra­­shańyraǵy úlken ujym. Ult­tyq kınomyzdyń kósegesin kó­ger­tip, shyraqshysy bolyp otyr­­­ǵan da osy óner oshaǵy. Al Ult­­­tyq kınony qoldaý ortaly­ǵyn ashýdaǵy maqsat ne? Jeke­men­shik kınostýdııalardyń jaǵ­da­ıyn jasap, ózimizdiń ulttyq kı­no­stýdııamyzǵa ógeıdiń kú­ıin keshtirip qoıý ma? Bul qan­sha­­lyqty ádiletti? Osy áre­ket­-
te­rimen keıbireýlerdiń jal­py «Qazaqfılm» kınostý­dııa­syn qurdymǵa ketirip, sol arqy­ly ulttyq ónerimizdiń de tamyryna balta shapqysy kele­tinin kórýge bolady. Atalǵan qa­ýipti seıiltý úshin janushyryp júr­miz. Al kommersııalyq fılm­der memlekettiń qoldaýyna zárý emes. Kózdegeni kórkemdik sapa emes, paıda tabý bolǵandyqtan, olar qandaı jolmen bolsa da óz esesin jibermeıdi. Bir kúndik fılm tú­sirip, jyltyraq effektisimen onsyz da qyrýar tabysqa kenelip otyrǵan jekemenshik stýdııalardy memleket tarapynan bólinetin aqshamen sýarýǵa men túbegeıli qarsymyn. Elimizdiń erteńin oı­lasaq, eń áýeli kıno talaptaryna tolyqqandy jaýap beretin sa­paly ulttyq fılmderimizdi qol­daýymyz kerek», degen Qazaq­stannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, belgili rejısser Satybaldy Na­rymbetovtiń alańy ulttyq ónerdi órkendetýdi oılaıtyn kez kelgen kınogerdi beıjaı qaldyrmaýy kerek dep sanaımyz.

Hosh, áńgimemizdiń álqıssasy­na qaıta oralsaq, kommersııalyq kı­nonyń basty maqsaty – ult­tyq múddeden buryn, qarjy tabý eken­digi anyq. Bul jerde kıno tiliniń kásibı aıshyqtary men jalpy kórkemdik sapa týrasynda sóz qozǵaý tipti artyq. Kassalyq ta­bys­ty basty orynǵa qoıǵan mun­daı fılmderdiń kóptigi son­shalyq, dál qazirgi qazaq kınosy ónerden góri kádimgi bızneske aınalyp bara jatqandaı áser qal­dyrady. Jáne eń qyzyǵy, fılm túsirý úshin arnaıy kıne­ma­tografııalyq bilim men tájirı­beniń múldem kerek bolmaı qal­ǵa­nyn sońǵy besjyldyqta túsi­rilip jatqan kommersııalyq fılm­der­diń qarqynynan baıqaý qıyn emes. Biraq naǵyz óner tabys­pen ólshenbese kerek. Kınony kom­mer­sııalyq taýar emes, taza óner týyndysy dep túsinetin, sol deń­geıde óner týdyratyn ke­­zin­degi Lýı Býnýel, Ingmar Berg­­man, Federıko Fellını, Mıke­lanjelo Antonıonı, Robert Bres­son, bolmasa ózimizdiń Sháken Aımanov, Abdolla Qarsaqbaev syn­dy naǵyz art-kınonyń alpaýyt­taryna bú­gingi qazaq kınosy shyn zárý.