Kıno • 26 Qańtar, 2021

Kommersııalyq kınonyń kúngeıi men kóleńkesi

13 ret kórsetildi

Kıno – óndiris. Iаǵnı Gollıvýd kıno­týdyrýshylarynyń ustanymyna saı saralar bolsaq, fılm jasaýda kórkemdik talaptardan buryn, eń áýeli tabys tabý úrdisi basty nysanda bolýy tıis. Osyny jeleý etken otandyq rejısserlerimizdiń deni hám jekemenshik stýdııalar ónimi negizinen Gollıvýd ónimderine eliktegisi kelip turady. Iаǵnı óner jasaýdy emes, mıllıondap tabys tabýdyń jolynda bárin sarp etýge bar. Tipti osy maqsatqa jetýge memleketten qarjylyq qoldaý kórýden dámelileri de jeterlik.

Sońǵy ýaqytta: «Qazaq kıne­mato­grafııasynyń aıaq alysy ja­man emes. Bir jyldyń ishin­de bálen­b­aı fılm túsi­ri­lip, kórer­menine jol tartyp úlge­ripti. Osy­nyń ózi-aq ult­tyq kıno­óne­rimizdiń kósegesi kógergeniniń aıqyn aıǵaǵy emes pe?!» degen saryn­daǵy pikirlerdi jıi estip júrmiz. Biraq júrgizilip jat­qan sol sansyz esep sapaǵa da dál sol deń­­geı­de jaýap bere ala ma? Mine, másele osynda!

Mysaly, osydan eki jyl buryn otan­dyq kınematografııa qorjynyna bir jyl ishinde 36 kórkem kartına qosylsa, onyń 90-95 paıyzy jekemenshik kınostýdııalar túsirgen kommersııalyq jobalar eken. Bul qarqyn sońǵy bir jyl kóleminde karantın tártibine baılanysty sál tejelgenimen, jalpy «kassalyq» kıno túsirip, paıdaǵa shash-etekten kenelgisi kele­tinderdiń qatary kóbeımese, esh sıregen joq.

Kerisinshe, kıno óneri júk­teıtin kórkemdik talaptar men ká­sibı biliktilikti bylaı ysyryp qoıyp, úlken ónerden dámeliler qataryna qaltasynda qarjy­sy bar kez kelgen áýesqoı adam, onyń ishinde ásirese shoý bıznes ókilderi de jıi ortaqtasatyn bolyp júr. Osynyń ózi-aq kór­kemdik qýaty mol kánigi kásibı mamandar ǵana atsalysatyn tal­ǵampaz ónerdiń sapasyn seıil­tip, qadirin qashyrǵandaı. «Ma­habbattyń da soqyr bolatyny», «bárine er adamdardyń kiná­li ekeni», «sońǵy qalyńdyq», «ke­lin­niń de adam ekeni», «qazaq jigi­tine ǵashyq bolmaýdyń bes se­­bebi», «bıznestiń qazaqsha túri», «baı-oǵlandar urpaǵynyń da me­ıirimdi ári keń júrekti bolatyny» syndy bir-birinen kóp erekshelene qoımaıtyn túbi saryndas aınaldyrǵan bes-alty oqıǵanyń sheńberinen shyǵa almaıtyn aıasy tar jeńil sıýjet, tili dúbára, oıy arzan fılmderdiń kınoteatrlar jelisin jaý­lap alǵanyn kórip bir kúmiljisek, hám osy komedııa­lar kórsetiletin ýaqyt­ta kınoteatr kassasy aldyndaǵy qyzǵan qalyń kezek jáne oılandyrmaı qoımady.

Bir qyzyǵy, ulttyq rýhty as­­qaq­tatatyn «Qazaq handyǵy» ne­mese «Tomırıs», bolmasa ha­lyq­aralyq talaı festıvaldiń aldyn bermeıtin Ádilhan Er­ja­novtyń «Qap-qara adam», Fran­sııanyń Kann festıvalinde qan­dasymyz Samal Eslámova úz­dik aktrısa dep tanylǵan rejıs­­ser Sergeı Dvorsevoıdyń «Aıka» fılmderine jınal­maı­­­tyn ha­lyq, Nurlan Qoıan­baev­tyń «Qa­zaq­sha bıznes», Nurtas Adam­­­baı­dyń «Sábına kelin», Ásel Sá­dýa­qasovanyń «Kelin de adam», Baıan Alagózovanyń «Abaı­lańyz, sıyr!», Ernar Nur­ǵa­lıev­tiń «Brat ılı brak» syn­dy arzanqoldaý komedııalaryna bılet tappaı sandalady. Kınoteatr kassasy al­dyn­daǵy osy kórinistiń ózi-aq búgingi kórermenniń talǵamy men deńgeıin anyqtaýǵa naqty aıǵaq bolsa kerek. Odan bólek, atalǵan fılmderdiń prokattan tapqan tabysy da qazirgi arzan ázil, jeńil oqıǵaǵa qurylǵan kas­salyq kınolar dáýiriniń óristep turǵandyǵyn kórsetedi. Máselen, kınoteatrlar jasaǵan ótken jyl­dardyń tabysty fılmder tiz­begine kóz júgirtsek, onda my­nadaı derekterge kezigemiz. Pro­katka shyqqannan-aq eń kóp tal­qyǵa túsken komedııanyń biri re­­­jısser Asqar Uzabaev túsirgen Baıan Alagózovanyń «Abaılańyz, sıyr!» kartınasy bolsa, al na­ryq­ta eń kóp kassalyq tabys tap­qan fılmder kóshin Nurtas Adam­baıdyń «Sábına kelini» bastaıdy. Komedııa prokatka shyqqan alǵashqy bes kúnniń ishinde 112 mıl­­lıon teńge tabys taýyp, óz bıýd­jetinen eki ese artyq paıdaǵa kenelipti. Sol sekildi Qaıyrjan Oryn­bekovtiń «Qazaqsha tonaýy» bas-aıaǵy 2 mıllıon teńgege túsi­rilip, prokattan 13 mıllıon ta­bys taýypty. Al Nurlan Qoıan­baev­tyń «Afrıkadaǵy qa­zaqsha bız­nes» komedııasynyń otandyq pro­kattaǵy tabysy 573 883 750 teń­ge bolsa, «Qudalar» – 390 617 555, «Bıznesmender» – 195 559 200, «Uly dala komedııa­sy» – 183 463 410, «Men – kúıeýmin» – 161 742 400, «Gýdbaı, moı baı» – 146 089 950, «Taılandtaǵy demalys» – 127 101 927, «Sısıtaı» – 99 408 465, «Svadba.kz» fılmi 73 028 323 teńge kóleminde paıda tapqan.

Demek, qansha min artqany­myz­ben de, atalǵan týyndylarǵa suranys basym. Eger osy esep kó­rermender talǵamy men jalpy kıno óneri deńgeıine tarazy bolsa, onda oılanatyn suraq ta kóp. Bul jóninde rejısser Ermek Tursynov: «Qazirgi kórermenniń deńgeıi óte tómen. Olar jaman kınolarǵa ábden úırenip qalǵan. Jaman kıno degenim – kórerme­ni­ne oı salmaıtyn, maǵynasyz, adam­­nyń oıyn óshiretin kıno. Kınoǵa baryp, pop-korn jep, esh­teńe oılamaı, kúlip otyryp kıno kóresiń. Bir jarym saǵattan soń «kıno ne jó­ninde?» dep bireý surasa, ja­ýap bere de almaısyń. Jeńil týyndy kórermenin demaldyrmaıdy, ýaqytyn zaıa ketiredi. Men kórermenniń deńgeıine tús­kim kelmeıdi, kerisinshe, kórer­menniń deńgeıin kótergim keledi. Aǵartý joly qıyn, árıne. Men fılmderdi «mynaý kıno», «mynaý kıno emes» degen eki topqa bólemin. «Qyz Jibek», «Meniń atym Qoja» – bular kıno. Al «Qaı­rat – chempıon», «Almatyda pák­tikti joǵaltý» degender kıno emes», dep pikir bildirgen bo­latyn bir suhbatynda.

Ras, qazir «kassalyq» fılm­derge áýes rejısserlerdiń dáýreni júrip tur. Olar tipti eshqandaı kórkemdik keńessiz-aq óz ónimde­rin kórermenge usynyp júr. Bul úshin olardy jazǵyra almaı­syń. О́ıtkeni kommersııalyq fılm túsirýdegi basty maqsat – qarajat tabý. Al kórkemdik sapa jaıly áńgime basqa. Ol olqylyqty áli kúnge deıin bir júıege túse almaı otyrǵan Qazaqstan Res­pýblıkasynyń «Kıno týraly» za­­ńynan izdeý ádiletti bola­dy, biz­­dińshe. Talaı jyl talqy­laý­­ǵa túsip, taldanyp jatsa da, ba­sym­dyqqa ıe bola almaı otyr­ǵan kıno zańnamasyn jolǵa qo­ıyp al­maı, atalǵan máseleniń sheshil­me­geni – sheshilmegen. Bul týrasyn­da Memleket basshysy da res­pýb­lı­kalyq «Ana tili» gazetine ber­­gen suhbatynda toqtalyp, óz kóńil­tolmaýshylyǵyn bildirgen bolatyn. «Bizge tarıhı oqıǵalardy dáripteıtin, qazirgi qoǵamdy da beıneleıtin sapaly dúnıeler kerek. Qyrǵyz kınogerleri «Qur­man­jan datqa» degen mándi, maǵy­naly, kóz qýantyp, kóńil tolatyn fılm túsirdi. Soǵan bar-joǵy 1,5 mıllıon dollar jumsaǵan. Al bizdiń kınematografıster budan áldeqaıda kóp suraıdy. Al túsirgen dúnıeleriniń sapa­sy árdaıym kóńilden shyǵa bermeıdi. О́kinishke qaraı, búginde bizdiń kıno­gerler de aýyzbirshilik ta­ny­ta almaı otyr. Bul – shyǵar­mashylyqty turalatatyn jaǵdaı», dedi Prezıdent.

Álbette, bul pikir kommer­sııa­lyq fılmderden buryn, mem­lekettik tapsyryspen túsiriletin kınotýyndylarǵa qatysty aı­tyl­­ǵan syn bolǵanymen de, kıno má­­se­lesi sóz bolǵanda eskerilmeı qalmaýy kerek túıtkil. О́ıtkeni soń­ǵy ýaqytta kınonyń aınalasynda órbigen daý-damaı, tartys údemese, tıtteı de tolastaǵan emes. Sonyń negizgisi – jaqynda Mádenıet jáne sport mınıstr­li­gi janynan qurylǵan Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵynyń óz ishi­nen shyǵyp jatqan daý-damaı. Eńbek Eri, KSRO halyq ár­tisi Asanáli Áshimov, akter Nur­juman Yqtymbaev, rejısser­ler Satybaldy Narymbetov pen Ermek Tursynov bastaǵan kıno óneri maıtalmandarynyń na­ra­zylyǵy, negizinen, osy Ult­tyq kınony qoldaý ortalyǵy bó­le­tin qarjynyń 95 paıyzy ult­tyq ónerge emes, jekemenshik stý­dııa­lardyń kommersııalyq fılm­derine basymdyq berilgeninen týyndaǵan qarsylyq bolatyn.

«Ulttyq kınony qoldaý orta­lyǵy ashylǵanda ulttyq kıno­myzdyń kósegesi kó­geredi dep qat­ty qýandyq. Otandyq kıno­ger­lerdiń basyn qosqan sarap­shy­lyq keńestiń tóraǵasy etip meni taǵaıyndapty. Qoldaý orta­lyǵynyń sharttarymen tanysyp, talqylaǵan kezimizde onda memleket tarapynan bólinetin qarjy kommersııalyq baǵytta­ǵy fılmderge emes, ulttyq fılm­derdi qoldaýǵa bólinetindigi anyq kórsetilipti. Alaıda jeme-jemge kelgende ortalyqtyń burynǵy bas­shysy Gúlnár Sársenova shart­taǵy talapty eskermesten, 95 pa­ıyz qarjyny kommersııalyq fılm­­derdiń qanjyǵasyna baı­lap berdi. «Qazaqfılm» kıno­­stý­dııasynyń tek qana bir fıl­mi­niń qarjylyq qoldaýy ma­qul­dan­­dy. Endi ózińiz oılap qarańyzshy, Sháken Aımanov aǵamyzdyń esi­min ıelengen elimizdegi jalǵyz kıno­stýdııa «Qazaqfılm» – qa­ra­­shańyraǵy úlken ujym. Ult­tyq kınomyzdyń kósegesin kó­ger­tip, shyraqshysy bolyp otyr­­­ǵan da osy óner oshaǵy. Al Ult­­­tyq kınony qoldaý ortaly­ǵyn ashýdaǵy maqsat ne? Jeke­men­shik kınostýdııalardyń jaǵ­da­ıyn jasap, ózimizdiń ulttyq kı­no­stýdııamyzǵa ógeıdiń kú­ıin keshtirip qoıý ma? Bul qan­sha­­lyqty ádiletti? Osy áre­ket­-
te­rimen keıbireýlerdiń jal­py «Qazaqfılm» kınostý­dııa­syn qurdymǵa ketirip, sol arqy­ly ulttyq ónerimizdiń de tamyryna balta shapqysy kele­tinin kórýge bolady. Atalǵan qa­ýipti seıiltý úshin janushyryp júr­miz. Al kommersııalyq fılm­der memlekettiń qoldaýyna zárý emes. Kózdegeni kórkemdik sapa emes, paıda tabý bolǵandyqtan, olar qandaı jolmen bolsa da óz esesin jibermeıdi. Bir kúndik fılm tú­sirip, jyltyraq effektisimen onsyz da qyrýar tabysqa kenelip otyrǵan jekemenshik stýdııalardy memleket tarapynan bólinetin aqshamen sýarýǵa men túbegeıli qarsymyn. Elimizdiń erteńin oı­lasaq, eń áýeli kıno talaptaryna tolyqqandy jaýap beretin sa­paly ulttyq fılmderimizdi qol­daýymyz kerek», degen Qazaq­stannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, belgili rejısser Satybaldy Na­rymbetovtiń alańy ulttyq ónerdi órkendetýdi oılaıtyn kez kelgen kınogerdi beıjaı qaldyrmaýy kerek dep sanaımyz.

Hosh, áńgimemizdiń álqıssasy­na qaıta oralsaq, kommersııalyq kı­nonyń basty maqsaty – ult­tyq múddeden buryn, qarjy tabý eken­digi anyq. Bul jerde kıno tiliniń kásibı aıshyqtary men jalpy kórkemdik sapa týrasynda sóz qozǵaý tipti artyq. Kassalyq ta­bys­ty basty orynǵa qoıǵan mun­daı fılmderdiń kóptigi son­shalyq, dál qazirgi qazaq kınosy ónerden góri kádimgi bızneske aınalyp bara jatqandaı áser qal­dyrady. Jáne eń qyzyǵy, fılm túsirý úshin arnaıy kıne­ma­tografııalyq bilim men tájirı­beniń múldem kerek bolmaı qal­ǵa­nyn sońǵy besjyldyqta túsi­rilip jatqan kommersııalyq fılm­der­diń qarqynynan baıqaý qıyn emes. Biraq naǵyz óner tabys­pen ólshenbese kerek. Kınony kom­mer­sııalyq taýar emes, taza óner týyndysy dep túsinetin, sol deń­geıde óner týdyratyn ke­­zin­degi Lýı Býnýel, Ingmar Berg­­man, Federıko Fellını, Mıke­lanjelo Antonıonı, Robert Bres­son, bolmasa ózimizdiń Sháken Aımanov, Abdolla Qarsaqbaev syn­dy naǵyz art-kınonyń alpaýyt­taryna bú­gingi qazaq kınosy shyn zárý.

 

Sońǵy jańalyqtar

Jańa basylym – jaqsylyqtyń jarshysy

Rýhanııat • Búgin, 18:34

Koronavırýs gúl arqyly juǵa ma?

Koronavırýs • Búgin, 17:08

Almatyda páter urylary ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 16:37

Oralda 17 jastaǵy jigit kópirden sekirdi

Aımaqtar • Búgin, 15:18

«Nissan Primera» kóligi jylqy soqty

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Uqsas jańalyqtar