Rýhanııat • 08 Aqpan, 2021

О́nerdiń órisin taryltyp tur

184 ret kórsetildi

Tarıhı fılm túsirýdiń eń úlken artyqshylyǵy – ózge janrdaǵy kınolarmen salystyrǵanda memleket tarapynan jasalatyn qoldaý men bólinetin qarjynyń áldeqaıda qomaqty bolatyndyǵy. Iаǵnı ult tarıhyn túgendeýge arnalǵan jobany qolǵa alǵan rejısserlerdi ótkenniń ónegesin búginge jetkizý muratynan bólek, fılmniń baı bıýdjeti de beıtarap qaldyrmaıtyny jáne anyq jaıt.  

О́ıtkeni sapaly fılm jasaý bıýdjet ahýalyna tikeleı qatysty másele. Degenmen tarıhı týyndy túsirýge árkimniń-aq talasy bolǵanymen, baǵy janatyny saýsaqpen sanarlyq qana. Sondyqtan da bolsa kerek, kıno mańaıyndaǵy daýly oqıǵalardyń tym jıi órship turatyndyǵy.

Árıne, eger kıno tóńiregindegi bar talastyń tórkini tek ólmes týyndy taspalaýmen baılanysty bolsa, quptarlyq-aq qadam bolar edi. Biraq kóp jaǵdaıda daý kınonyń kórkemdik sapasy emes, bólingen qarjynyń qoldy bolýymen tutanyp jatatyndyǵy ókinishti. Sonyń biri – «Qasym han» kóp serııaly tarıhı kartınasy.

Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy jaryqqa shyqqannan keıin-aq, 2019 jyly 75 bólimnen turatyn «Qasym han» tarıhı serıalyn túsirýge qyzý daıyndyq jumystary bastalyp ketken bolatyn. Tarıhta «Qasym hannyń qasqa joly» degen atpen qalǵan dana el bıleýshiniń kınodaǵy kórkem kelbetinen rýhanı lázzat alýdy kóziqaraqty kórermen de asyǵa kútken. Alaıda súıinshi jańalyqtyń sońy úlken daýǵa ulasyp, Mádenıet mınıstrinen bastap túsirilimge qatysty topty biraz sarsańǵa da salǵany bar. Daýdyń basy – dańqty qolbasshy jaıly fılmdi túsirýge Túrkııadan rejısser shaqyrylýdan bastalǵan. «Ult tarıhy týraly týyndyny ulttyq rejısser túsirýi kerek» degen jeleýmen, túsirilim jumystary ýaqytsha toqtap, rejısser Metın Gıýnaımen kelsimshartty toqtatýǵa týra keldi. Sóıtip, kınodaǵy bul daýly oqıǵanyń sońy beıbit sheshilgendeı bolyp, uly han týraly fılm túsirý jaýapkershiligi «Qasym hanǵa» deıin «Jaýjúrek myń bala», «Tomırıs» sekildi birneshe tarıhı fılm túsirgen tájirıbesi eskerilip, «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń prezıdenti, rejısser Aqan Sataevqa júktelgen edi.

Tarıhı týyndy tóńiregindegi daýǵa osylaısha núkte qoıylyp, seń endi ornynan qozǵaldy-aý deı bergende «jer astynan taǵy da jik shyqty». «Qasym han» tarıhı serıalynyń bıýdjetinen 30 mıllıon teńge somasyndaǵy qarajat qoldy boldy. Bul týraly Almaty qalasy boıynsha ekonomıkalyq tergeý departamentiniń resmı ókili Myrzahan Jaqsylyq málim etti. Zańdy ókildiń habarlaýynsha, «Qasym han» tarıhı serıalynyń túsiriliminde 30 mıllıonǵa jýyq teńge somasyndaǵy bıýdjet qarajatynyń urlanǵany dáleldendi. Keltirilgen zalal sotqa deıingi tergep-tekserý kezeńinde tolyq kólemde ótelgen. Sot QR QK 189-baby 3-bóligi 1,2-tarmaqtary boıynsha K.S.Ahmetov pen ózge zańdy tulǵalardy kináli dep tanyp, zańdy túrde quqyqtyq jaýapkershilikke tartyldy. Iаǵnı sot sheshimi boıynsha «Qazaqfılm» aksıonerlik qoǵamnyń «Qasym han» kınojobasynyń eks-dırektory K.Ahmetov eki jylǵa sottalsa, osy iske qatysy bar taǵy eki qyzmetkerdiń bas bostandyǵy úsh jylǵa shektelip, olarǵa 100 saǵat májbúrli eńbekke tartý jazasy taǵaıyndaldy.

Túsirilim jumysynyń alǵashqy kezeńinde-aq osyndaı qomaqty qarjy qoldy bolyp jatsa, demek fılm aınalasynda júrgenderdiń kókeıin ólmeıtin óner týdyrý emes, fılm túsirilimine memlekettik bıýdjetten bólingen 11 mıllıard teńgeden barynsha paıda kórip qalý pıǵyly dendegeni ǵoı degen oı túıgizedi amalsyz. «Saf sulý óner kóńili byqsyq adamnan týmaıdy» degen uly Abaı danalyǵyn oıǵa alsaq ta, búgingi ulttyq kınomyzdyń bet-beınesi óz-ózinen aıqyndalyp shyǵa keletindeı. Álbette, ókinishti jaıt.

О́kinishtisi, bul ulttyq kınematografııa aınalasynda tutanyp jatqan alǵashqy daý emes. 2006 jyly 40 mln AQSh dollaryna túsirilgen «Kóshpendiler» fılmi jaryqqa shyqqannan keıin aıtýly týyndy syn sadaǵyna ilinip, áli kúnge deıin moıyndalmaı keledi. Munda da kartınanyń kórkemdik sapasynan buryn eń áýeli túsirilim barysyndaǵy esepsiz ysyrapshyldyq sóz bolady. Sol sekildi osydan eki-úsh jyl buryn órshigen «Fenıks» fılmi bıýdjetiniń qoldy bolýyna qatysty órshigen daýdy da kóziqaraqty kópshilik umyta qoıǵan joq. Osy mysaldardyń ózi-aq búgingi kıno álemindegi kóp bylyqtyń shetin shyǵaryp beretindeı.

Muny el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ta óz suhbatynda jaqsy kóterip: «Qazaq tiliniń mártebesin arttyrý jolynda kınematografııanyń da alar orny erekshe. Bizge tarıhı oqıǵalardy dáripteıtin, qazirgi qoǵamdy da beıneleıtin sapaly dúnıeler kerek. Qyrǵyz kınogerleri «Qurmanjan datqa» degen mándi, maǵynaly, kóz qýantyp, kóńil tolatyn fılm túsirdi. Soǵan bar-joǵy 1,5 mıllıon dollar jumsaǵan. Al bizdiń kınematografıster budan áldeqaıda kóp suraıdy. Al túsirgen dúnıeleriniń sapasy árdaıym kóńilden shyǵa bermeıdi. О́kinishke qaraı búginde bizdiń kınogerler de aýyzbirshilik tanyta almaı otyr. Bul – shyǵarmashylyqty turalatatyn jaǵdaı», dep ulttyq fılmderdiń qarjylyq jaǵdaıy men túsirilim sapasy arasyndaǵy alshaqtyqty mysalǵa ala otyryp, búgingi ulttyq kınematografııanyń aıaq alysyna kóńil tolmaıtyndyǵyn jetkizgen bolatyn.

«Qasym han» týyndysynyń aınalasynan órship jatqan bul qylmystyq oqıǵa Memleket basshysynyń ulttyq kıno tóńireginde aıtqan synyn jáne qalyńdata túskendeı. О́ıtkeni bizdegi túsirilip jatqan tarıhı fılmderdiń deni bastapqyda dabyrlap, atoılap bastalǵanymen, is sońynda kóp jaǵdaıda deńgeıi kórkem fılm talabynan áldeqaıda alshaq, nasıhattyq baıandaý tásilinen uzaı almaǵan shalajansar dúnıe bolyp aıaqtalyp jatady, ókinishke qaraı. Ne bolmasa áldeqashan qupııasy ashylyp qoıǵan Gollıvýd fılmderiniń aına-qatesiz kóshirmesi bolyp ortamyzǵa oralady. Oǵan kózimiz de, etimiz de ábden úırenip ketkendeı. Eshkimge eliktemeı, óner áleminde óz súrleýin salǵan naǵyz ulttyq fılmdi kútýmen júrip úmit te úzilýge shaq qalǵandaı. Olaı dep oı túıýimizge táýelsizdik jyldary túsirilgen tarıhı týyndylardyń kórkemdik sapasy dálel. Al munyń sebebi men saldaryn rejısser Ermek Tursynov tómendegishe tarqatyp kórýge tyrysty:

– О́tkende Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev tarıhı fılmder tóńireginde durys áńgime aıtty. Bul bizdiń elimiz úshin, jas urpaq úshin kerek. О́zderińizge belgili, sońǵy jyldary kıno aınalasynda kóptegen qylmystyq is qozǵaldy. Odan buryn Kıno ortalyǵyna qatysty Gúlnár Sársenova da biraz daýǵa qaldy. Bul ortalyqtyń da jemqorlyqtyń ordasyna aınalǵanyn estidik. Munyń bárin Mádenıet jáne sport mınıstrligi bile tura eshqandaı qorytyndy shyǵarmasa, bul jaǵdaı ózgermeıdi. Prezıdent aıtýdaı-aq aıtty, biraq jaǵymsyz oqıǵalar bolyp jatsa, qandaı tushymdy kıno ómirge keledi? Taǵy bir aıta keterlik jaıt – bizde Aqan Sataevtan basqa rejısser qalmaǵan ba? «Jaýjúrek myń balany», «Tomırısti» túsirdi. Máselen, bul fılmder meniń kóńilimnen shyqqan joq. Eshqandaı kórkemdik izdenis kórmedim. Mundaı kınony 20-30 jyl buryn kórip qoıǵanmyn. Gollıvýdtaǵy rejısserler baıaǵyda túsirip tastaǵan. Iаǵnı bul eki fılmde Batystyń kınolaryna elikteýshilik qana bar. Sonda Aqannyń kórermeni ekinshi suryptaǵy adam bolyp eseptele me, bilmeımin. Kórermendi syılaý kerek emes pe? Qomaqty bıýdjet qarjysy jumsalǵan soń «Osy joly jaqsy kıno túsiriletin shyǵar» dep kútemiz. Al oǵan álgindeı túkke turmaıtyn fılmdi túsiredi. Bul kimge kerek? Osyndaı taqyrypty nege basqa rejısserlerge usynbaıdy? Kınoger retinde, Kınogerler odaǵynyń birinshi basshysy retinde bılikke osy suraqty qoıar edim. Bizde rejısserler joq pa? Bárimiz bir Aqan Sataevqa qarap qaldyq pa?!. – dep ashyna sóılegen rejısser, «Qazaqfılmge» basshy bolyp taǵaıyndalǵan adam zańdy belden basyp, mıllıardtaǵan bıýdjeti bar fılmdi ózi ala bermeı, ózge rejısserlerdiń de shyǵarmashylyq qarymyn kórsetýine múmkindik bergeni durys dep esepteıdi.

– «Qazaqfılmge» prezıdent bolyp kelgen eken, endeshe eń áýeli barlyq kúsh-jiger sol mekemeniń jaǵdaıyn túzeýge baǵyttalýy kerek emes pe? Al rejısser bolǵyń kelse, basshylyqty túbegeıli tastap, tek qana ónermen, shyǵarmashylyqpen aınalysqan jón. Sataev bıýdjeti mıllıardtaǵan fılmderdi nege ózi túsirgisi keledi? Qalǵan rejısserlerdi nege oılamaıdy? Qazaqstanda kıno túsirip júrgen jalǵyz Aqan Sataev emes! Aısultan Seıitov, Janat Alshanova degen daryndy jas rejısserler bar. Osyndaı talantty jańa esimderdiń shyǵýyna, kóterilýine kómektesý kerek, – deıdi Ermek Tursynov.

Osy saryndas pikirdi bizge bergen bir suhbatynda ulttyq rejıssýranyń aqsaqaly Satybaldy Narymbetovtiń de aýzynan estip qalyp edik:

– Meniń rejısser retindegi armanym – Kenesary týraly fılm túsirý. Muny ómir boıy armandap kelemin. Al ony aqıqatqa aınaldyrý úshin maǵan keminde 40 mln AQSh dollary kóleminde qarajat kerek. Biraq ony kim qoldap jatyr? Bul Gollıvýd týyndylarymen salystyrǵanda áldeqaıda az qarjy. Amerıkalyq kınostýdııalar bir fılm túsirý úshin eń az degende 180-200 mln AQSh dollaryn jumsaıdy. Álbette, ony bizdegi jaǵdaımen salystyra almaısyń. Biraq, dese de, jıyp-terip joqtan bar jasamaı, barlyq rýhanı múmkindik pen materıaldyq jaǵdaıdy tikeleı sol týyndyǵa baǵyttap, kórkemdik talaptarǵa jaýap bere alatyn, bastysy ár kadrynan ulttyń ıisi ańqyp, óz úni shyǵyp turatyn ulttyq baǵyttaǵy taza qazaqy tarıhı fılm túsirgim keledi. Biraq qysqa jip kúrmeýge kelmeıdi, qııaldy baılaıdy, – dep Satybaldy Narymbetov ishki rejısserlik syrymen bólisken edi.

Iá, armanǵa adal bolyp, ónerge rııasyz qyzmet etý hám sol armanyn adalynan júrip aqıqatqa aınaldyrý – bul ultqa, ult rýhanııatyna qaltqysyz qyzmet etýdiń úlken bir tarmaǵy bolsa kerek. Biraq ol muratqa jetý jolynda pendeligin jeńip, azamattyǵyn saqtaı alatyn sýretkerler sırek. Áıtpese, bir ǵana «Qasym hannyń» túsirilimine bólingen 11 mıllıard teńgege qaıtalanbas óner týyndysyn jasaýǵa barlyq jaǵynan tamasha múmkindik bar edi. «Átteń!» deısiń amalsyz.

Ulttyq ónerdiń damýyna kınodaǵy korrýpsııa ǵana tejeý bolyp turǵan joq, mundaı túıtkil, daý-damaı, qylmystyq oqıǵalar «has sulýdyń kóz jasyndaı móldir álem»  teatrdyń da abyroıyna óz salqynyn tıgizýde. Osydan az ýaqyt buryn Aqtaý qalasyndaǵy N.Jantórın atyndaǵy oblystyq sazdy drama teatrynyń dırektoryna qatysty qozǵalǵan qylmystyq is teatr áleminiń de tunyǵy laılanǵanyn kórsetip berdi. Árıne, bárine birdeı topyraq shashýdan aýlaqpyz. Áıtse de bir qumalaqtyń bir qaryn maıdy shiritetinin de umytpaǵanymyz abzal.

Iá, memleket qarjysyn talan-tarajǵa salǵandar teatr salasynda da boı kórsetýde. Sonyń biri – Aqtaýdaǵy Nurmuhan Jantórın atyndaǵy oblystyq mýzykalyq drama teatrdyń burynǵy dırektory Nurnııaz Muqanov bıýdjettiń qarjysyn jymqyrdy dep aıyptaldy. Teatr basshysy qyzmettik laýazymyn asyra paıdalanyp, jumys istemeıtin tanysynyń esepshotyna bir jyldan asa ýaqyt boıy zańsyz jalaqy aýdaryp kelgen. Saldarynan memleket bıýdjetine
1 mln 402 myń teńge kóleminde shyǵyn kelgen. Sóıtip, «óli jandardy» qarjylyq qoldaǵan teatr dırektory qylmystyq jaýapkershilikke tartyldy. Alaıda bekitilgen 3 jyldyq jazasy aıyppulmen almastyrylyp, memleketke keltirilgen shyǵyndy on ese mólsherde qaıtarýǵa, ıaǵnı 14 mln 21 myń teńge aıyppul tóleýge mindetteldi. Sonymen qatar ómiriniń sońyna deıin memlekettik qyzmetke oralýyna tyıym salyndy.

Bul teatr álemindegi bir ǵana bylyq emes. Shýly oqıǵaǵa deıin elordalyq M.Gorkıı atyndaǵy akademııalyq oblystyq drama teatrynyń burynǵy dırektory da jóndeý jumystaryna bólingen qarajatty jymqyrdy degen aıyppen qyzmetten shettetilse, osydan biraz buryn Nur-Sultan qalasy Mádenıet jáne sport basqarmasynyń eks-basshysy Nurlan Sydyqov, M.Áýezov teatrynyń burynǵy dırektory Erlan Bilál da paramen ustalyp, qylmystyq jaýapkershilikke tartylǵan bolatyn. Munyń barlyǵy ónerdiń órisin turalatqan óreskel jaǵdaı retinde teatr tarıhynyń betterinde daq bolyp tańbalanyp qaldy.

О́nerdiń tegi – tazalyq, piri – talant, ózegi – eńbek desek, búginde sol bir kirshiksiz álemniń ásemdigine nuqsan keltirip jatqan mundaı jaǵdaılar, ıaǵnı ónerdegi korrýpsııa saf ónerdiń abyroıyn alasartyp, damýyna tusaý bolǵany ras. Tazalyq pen adaldyq uıalaǵan mekende ǵana naǵyz óner týary haq. Hakimniń sózine qaıta oralsaq, saf sulý ónerdiń kóńili byqsyq ortada týmaıtynyn esten shyǵarmasaq eken. О́ıtkeni ónerdiń tini názik, úzilip ketýi múmkin...

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar