Qoǵam • 18 Aqpan, 2021

Qaıda júrsiń, qulynym... nemese balalar nege joǵalady?

5319 ret kórsetildi


«Bala – baýyr etim» demeıtin qazaq joq. Ár qazaq balasyn erkeletip, aınalyp-tolǵanyp otyrady. Buryn júregi qara tastan jaralǵan bolmasa, áýeli toǵyz aı qursaǵynda, keıin tal besikte terbetken bóbeginiń taǵdyryna atústi qaraǵan qandasty estimeýshi edik.

Desek te, qoǵam ózgerdi me, álde ata-ananyń urpaq aldyndaǵy jaýapkershiligi tómendedi me, áıteýir, sońǵy kezde balalaryn qaraýsyz qaldyratyndar jıi kezdesip júr. Tipti balasyna qııanat jasaıtyndar da bar. Qazaqy bolmysqa jat mundaı teris áreket, árıne otbasyndaǵy kıkiljińnen týyndaıtyny daýsyz.

Balanyń tabanyna shóńge kirse, júregi syzdap qoıa beretin qazaq emes pe edik? Bálkim, keıbiri qatelesetin shyǵar, deımiz-aý... Desek te, jahandaný úrdisiniń bel ortasyna top etkizgen búgingi qoǵamda baýyr etine balaǵan balasyn dalaǵa tastaıtyn bezbúırektiń tabylyp jatqany qynjyltady.

Máselen, byltyrǵy qysta Atyraýda «kókek» ana beıkúná sábıin jylý qubyrynyń ústine tastap ketken edi. Jaryq dúnıege ińgálap kelgen sábıdiń tatar dámi bar eken. Qańtardyń sýyǵynan qaltyraǵan sábıdiń qulyn daýsyn alakeýimde oıanǵan turǵynnyń biri estip, úıine qushaqtap ákelipti.

Dereý jedel járdem shaqyryp, dárigerlerdiń qaraýyna tapsyrdy. Kindigi kesilmeı, tiri tastandyǵa aınalǵan sábıdiń kórer jaryǵy bar eken. Júrek soǵysy tómendese de dárigerler perishteni aman alyp qaldy. Al polıseıler Batys Qazaqstan oblysynan kelgen «kókek» anany úsh kún izdep, aqyry tapqan edi. Jergilikti sotta bezbúırek ananyń isi qaraldy.

Atyraý oblystyq sotynyń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, sottalýshyǵa Qylmystyq kodekstiń 119-baby, 2-bóligimen (Kómeksiz qaldyrylǵan adamnyń densaýlyǵyna abaısyzda aýyr nemese aýyrlyǵy ortasha zııan keltirýge ákep soqqan qaýipti jaǵdaıda qaldyrý) aıyp taǵyldy. Aıyptalýshy óziniń jasaǵan áreketin tolyq moıyndap, prosessýaldyq kelisim jasaý jóninde usynys bildirdi. Sot ony kináli dep tanyp, 1 jyl merzimge bas bostandyǵyn shekteý jazasyn taǵaıyndady.

Dál osyǵan uqsas oqıǵa bıyl taǵy da qaıtalandy. Bul joly qazaqy bolmystyń qaımaǵy buzylmaǵan Qyzylqoǵa aýdanynda turatyn tórt balaly áıeldiń jańa týǵan nárestesin qoqys jáshigine tastaǵany estigen jannyń jaǵasyn ustatty. Oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy basshysynyń orynbasary Aıgúl Qudamanovanyń aıtýynsha, tórt balanyń anasy júktiligin dárigerlerden jasyryp kelgeni anyqtalyp otyr.

– Jańa týǵan sábıin qoqys jáshigine tastaǵan áıel júktiligine baılanysty dárigerlik esepke turmaǵan. Júkti áıel jedel járdem stansasyna qan ketip, jaǵdaıy ábden qıyndaǵan soń ǵana habarlasqan. Medısına qyzmetkerleri alǵashqy kómek kórsetý kezinde 35 jastaǵy kelinshektiń bosanǵanyn anyqtady. Alaıda áıel bastapqyda bosanǵanyn moıyndamaı, túsikten keıingi qan ketý dep jaltarǵan. О́ıtkeni onyń júktiligine baılanysty ambýlatorııalyq esepke turmaǵany anyqtaldy. Ol júktiligin dárigerlerge aıtpaı, jasyryp kelgen, – deıdi Aıgúl Qudamanova.

Byltyrǵy qańtarda Qursaı aýylynda turatyn 9 jasar eki bala joǵalyp ketti. Olar úıinen shyǵyp, habarsyz ketken. Artynan ekeýiniń múrdesi ózekten tabyldy. Al 20 mamyrda túski saǵat 13:30 shamasynda 1,5 jastaǵy sábı «Juldyz» shaǵyn aýdanynyń 10-kóshesindegi turǵyn úıden shyǵyp ketip, qaıta oralǵan joq. Biraq qaı baǵytqa ketkenin eshkim kórmegen.

– Balanyń esimi – Álı. Ústinde qyzyltorly kóılegi, qara tústi qysqa shalbary bar. Oń aıaǵyn syltyp basady, – dep habarlady sol kezde polısııa departamenti baspasóz qyzmetiniń ókili Gúlnázıra Muhtarova. – Ata-anasy Álı dep esim bergen sábıdi izdemegen jan az edi. Alaıda janashyr jandardyń áreketi nátıjesiz boldy. О́ıtkeni endi ǵana qaz basyp júrgen sábıdiń úıiniń aýlasynda qazylǵan qudyqqa qulap, jantásilim etkeni anyqtaldy.

Mápelep otyrǵan balasy betimen ketse, ákeniń tartar azaby az emes. Máselen, Dossor kentinde turatyn otbasynyń kolledjde oqıtyn uly byltyrǵy aqpanda esh sebepsiz sabaqqa qatyspaı júrgen. Alaıda erinshek bala sabaqqa qatyspaǵanyna dálel bola alatyn anyqtama usynbapty. Árıne, ustazdary oǵan birneshe ret eskertý jasaıdy. Soǵan qaramastan ol sabaqtan qalýyn jalǵastyra bergen. Sóıtip aqpanda 12 kúnniń sabaǵyna qatyspaǵany anyqtalypty. Ulynyń bul áreketi úshin ákesine sot aldynda jaýap berýine týra keldi.

Bul is Atyraý oblysynyń kámeletke tolmaǵandardyń isteri jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda TrueConf mobıldi qosymshasyn qoldaný arqyly qaraldy. О́ıtkeni, kámeletke tolmaǵan balanyń ákesi bir jyl buryn ákimshilik jaza tanylsa da tárbıe men bilim berý jónindegi mindetin oryndaýǵa mán bermegen. Sol sebepten, onyń isi Ákimshilik quqyqbuzýshylyq týraly kodekstiń 127-babynyń 2-bóligin buzǵan bolyp sanaldy.

– Sot otyrysynda quqyq buzýshyǵa kinásin moıyndamasqa amal qalmady. Kámeletke tolmaǵan jasóspirimniń ákesin eki táýlikke ákimshilik qamaqqa alý jazasy taǵaıyndaldy, – dep málim etti oblystyq sot baspasóz qyzmetiniń jetekshisi Boranbaı Ǵalıev.

Qazir áleýmettik jeli, messendjer arqyly aqparat lezde taraıdy. Tek Atyraýdyń ózinde joǵalyp ketken balalardyń ókinishke uryndyrar oqıǵaǵa tap bolyp jatqanynan jurttyń bári qulaqtandy. Desek te, ata-analar mundaı oqıǵaǵa mán bermeıtin sekildi. Sol sebepten, baýyr eti balasynan áp-sátte kóz jazyp qalady. Sodan soń ǵana bezgek tıgendeı bezek qaǵady. Taǵy da derekke júginsek, oblystyq polısııa departamenti baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, byltyrǵy 1-25 mamyr aralyǵynda «102» nómirine jasóspirimderdiń joǵalý faktisine baılanysty 20-ǵa jýyq habar túsken. Onyń ishinde 3-8 jas aralyǵyndaǵy sábılerdiń joǵalýyna baılanysty 7 derek bar. Sondaı-aq 8-14 jastaǵy balalarǵa qatysty 5, al 15-17 jastaǵylardyń joǵalǵanyn habarlaǵan 5 derek tirkeldi.

Atyraý qalalyq polısııa basqarmasy qyzmetkerleriniń aıtýynsha, habar-osharsyz ketetin jasóspirimder negizinen 2-3 saǵatta tabylady eken. Kóbinese, kishkentaı sábıler úı mańynda oınap júrip, basqa kóshege ketip qalady. Sóıtip olar óz úıin taba almaı, adasyp ketedi. Keıde joǵalǵan balanyń ata-anasy polısııaǵa júginýge asyqpaı, ózderi izdeıdi. Balany taba almaǵan soń ǵana polısııaǵa habar beredi.

– Eresekterdiń qaraýynsyz júrgen balalardyń jol-kólik oqıǵasyna tap bolatyn jaıt jıi kezdesedi. Máselen, byltyr mamyrda balalardyń qatysýymen úsh jol-kólik oqıǵasy tirkeldi. Qaladaǵy I.Taımanov kóshesinde ornalasqan saýda úıiniń janynda 2016 jyly týǵan, al T.Amandosov kóshesindegi kolledj mańynda 2004 jylǵy, Geolog shaǵyn aýdanynda 2015 jyly ómirge kelgen jasóspirimdi kólik qaǵyp, bireýi jaraqat aldy, – deıdi G.Muhtarova. – Oınap júrip, ózderiniń turǵylyqty jerinen uzap, keıin adasyp qalatyndardyń deni – 2-6 jas aralyǵyndaǵy baldyrǵandar. Buǵan balaǵa jaýapty (baǵýshy, kútýshi, sábıdiń ózinen úlken aǵa-apasy) eresekterdiń kózden tasada qaldyrýy sebep bolyp otyr.

Shymkent qalasynyń 16 jastaǵy turǵyny Indriver jelisi arqyly taksı taýyp, munaıly shahardy aralaý úshin kelipti. Aqtaý qalasyndaǵy týystarynyń úıinen shyqqan 15 jastaǵy aqtóbelik te Atyraýdan tabyldy. Biraq kámelet jasyna tolmaǵan jasóspirimderge ózi turatyn mekenjaıdan ózge qalaǵa, ne oblysqa ata-anasyz barýyna ruqsat etilmegen. Sol sebepten, ekeýi de kámeletke tolmaǵandardy beıimdeý ortalyǵyna ornalastyryldy.

Tipti qamal alar qyryq jastan asqandar da ata-anany ábigerge salatynyn qaıtersiz? Qyzylqoǵa aýdanynyń 40 jastaǵy turǵyny 2019 jylǵy qańtarda iz-túzsiz joǵalyp ketipti. Ata-anasyna eskertpeı ketken ulyn on aıǵa jýyq kútken ákesi sol jylǵy 22 kazanda Qyzylqoǵa aýdandyq polısııa bólimine júginedi. Polısııa qyzmetkerleri jan-jaqty izdestirý sharalaryn júrgizdi. Atyraý oblysynyń aýmaǵy men elimizdiń barlyq oblysy men aýdandaryna, qalalaryna izdeý týraly aqparat jiberilip, is-sharalar uıymdastyrylǵanmen, nátıje bolmady. Biraq aýdan polıseıleri izdestirý jumystaryn jalǵastyra berdi. Joǵalǵan qyzylqoǵalyq azamattyń deregi anyqtalmaǵany týraly ózge oblystardaǵy polısııa organdarynan jaýaptar keldi.

Qyzylqoǵa aýdandyq polısııa bóliminiń jedel ýákili byltyrǵy tamyzda issaparmen Aqtóbe oblysyndaǵy áriptesterimen shalǵaıdaǵy eldi mekenderdi aralaıdy. Issapar kezinde habarsyz ketken azamatty Qaıyńdy eldi mekeniniń aýmaǵynda mal baǵyp júrgen jerinen tapqan. Ulynyń aman-esen oralǵanyna qýanǵan 70 jastaǵy ákesi «Qaıda júrsiń, qulynym?» dep kóz jasyna erik berdi. Tepse, temir úzetin alpamsadaı jigittiń ata-anasyn ýaıymǵa batyryp, kemseńdetkeni kóńilge qona qoıar ma?

Balalardyń joǵalýy bıyl da qaıtalanyp otyr. Dálirek aıtqanda, polısııa qyzmetkerleri 1-5 qańtarda Atyraý qalalyq polısııa basqarmasynyń «102» nómirine jasóspirimderdiń úıinen shyǵyp, joǵalyp ketkeni týraly jeti habarlama tústi. Máselen, 4 qańtarda saǵat 00:30 shamasynda 10 jasar jasóspirim anasymen ursysyp, úıinen shyǵyp ketken. Polısııa qyzmetkerleri ony kórshi úıden tapty. Sol kúni túngi saǵat 23:00-de anasyna renjigen 14 jastaǵy jasóspirim úıden shyǵyp, kópirge bet alǵan. Polısııa qyzmetkerleri jasóspirimdi taýyp alyp, otbasyna jetkizdi. Otbasyndaǵy kıkiljińnen soń úıinen ketip qalǵan jasóspirimderdiń ata-analaryna qatysty Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekstiń 442-babynyń 2-bóligimen ákimshilik hattamalar toltyrylyp, eskertý berilgen.

Atyraý qalasynyń mańyndaǵy Talqaırań aýylynan 5 aqpanda 30 jastaǵy Naýryz Áıtekeshov iz-túzsiz joǵalyp ketti. Sodan beri bir deregi shyqpaı tur. Ony izdestirýge arnaıy kólikter, tikushaq, qyzmettik ıtteri bar kınologter toby, eriktiler tartyldy. Alaıda oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti órt sóndirý jáne avarııalyq-qutqarý jumystary qyzmeti basshysynyń orynbasary Samat Qumashevtyń aıtýynsha, ony izdeý 15 aqpanda toqtatyldy. О́ıtkeni...

– Joǵalǵan jigitti izdeýden nátıje bolmady. On kúnde Jaıyq ózeniniń eki jaǵalaýyndaǵy eldi mekender, Atyraý qalasynyń aýmaǵy, týrıstik bazalar men qystaýlar, saıajaılar tekserildi. Sondaı-aq qaraýsyz qalǵan qurylys nysandaryna, qudyqtar men transheıalarǵa barlaý jasaldy, – deıdi Samat Qumashev.

Ony da «Qaıda júrsiń, qulynym?» dep eńiregende etegi jasqa tolǵan ákesi men anasy kútip otyr. Bir otbasynda qulyn-taıdaı birge ósken segiz baýyry Naýryzdyń aman-esen oralaryna úmit artyp, eleńdeýmen esikke qaraıdy.

Sońǵy jańalyqtar

Izraıl «betperdesin sheshti»

Álem • Búgin, 16:32

Ilim adamǵa ne úshin qajet?

Rýhanııat • Búgin, 16:00

Palata otyrysynyń kún tártibi bekitildi

Parlament • Búgin, 15:48

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Búgin, 15:25

Prezıdent Qaırat Kelimbetovti qabyldady

Prezıdent • Búgin, 14:43

Qaraǵandyda qylmystyq top quryqtaldy

Qoǵam • Búgin, 12:59

Dollar qaıta qymbattap jatyr

Ekonomıka • Búgin, 11:44

ShQO-daǵy Shar ózeninde balyq qyrylýda

Aımaqtar • Búgin, 10:49

Shymbulaq shyńynan 6 adam qutqaryldy

Qoǵam • Búgin, 10:32

Qurttyń ishinen esirtki tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:43

«Astana» kósh bastady

Sport • Búgin, 09:40

Qyzylordada aýa sapasy nasharlaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:22

Shekarashy sarbazdar ant qabyldady

Qazaqstan • Búgin, 09:20

Jartylaı fınalda súrindi

Tennıs • Búgin, 07:56

Keńeıtilgen quram jarııalandy

Hokkeı • Búgin, 07:54

«Sary mysyq» festıvaldi ashady

Kıno • Búgin, 07:52

Kókpar – ulttyq minez

Rýhanııat • Búgin, 07:50

Tasqynǵa qarsy ázirlik oıdaǵydaı

Oqıǵa • Búgin, 07:40

Aq úıdiń alǵashqy meımany

Álem • Búgin, 07:38

Eski úılerdi esirkegen joba

Aımaqtar • Búgin, 07:33

Uqsas jańalyqtar