Shekaralas óńirler ereksheligi eskerilse, talaı aýyl saqtalyp, kórkeıe túser edi

Qazir qaımaǵy buzylmaǵan qazaq aýylynda 190 otbasy, ıaǵnı bir myńǵa jýyq adam turady. Jergilikti orta mek­tepte 190-nan asa oqýshy ana tilin­de bilim alyp júr. Toı-dýmany taýsylmaıtyn eldi mekenniń eki jaǵynda eki dámhana ashylypty. Ejelden atakásibine myǵym qýlykóldikterdiń óris­teri tórt túlik malǵa toly. Onyń ústine osy aýyldan shyqqan ká­sip­ker­ler qaıda júrse de ushqan uıa­laryn umytpaı, hal-qaderlerinshe járdemdesip jatady.

Solardyń biri – Saıan Múbárak elor­dadan týǵan aýylyna kelip, «Búr­kit» aýyl sharýashylyǵy koope­ra­tıvin quryp, mal fermasyn ashypty. Buǵan qosa, kópten beri bos turǵan bir ǵımaratty óz qarajatyna kúrdeli jón­deýden ótkizip, erkin kúrespen aına­ly­satyn jastardyń sport keshenine aınaldyrǵan. Kókshetaý qalasyndaǵy onkologııalyq dıspanserde qyzmet etken joǵary sanatty hırýrg Saılaý Ydyrysov ta zeınet demalysyna shyq­­qan soń atamekenine oralyp, jer­gi­likti dárigerlik ambýlatorııaǵa bas­shy­lyq jasap júr eken.

Bir «áttegen-aıy» – Qýlykól «Aýyl – el besigi» memlekettik baǵ­dar­­­lamasy boıynsha jasalǵan kele­she­gi bar eldi mekender tizbesine engi­zilmepti. Aýyl turǵyndarynyń eń úlken renishi osy eken. «Tirek ne­mese seriktes aýyl atansaq, el qazy­na­synan bizge de qo­maq­ty qarjy bó­linip, eń bas­ty muq­taj­­dyǵymyz – aýy­ly­myz­dyń joly jón­deler me edi?..» dep mu­ńaı­ǵan edi qýly­kóldikter burnaǵy jyly bizben kezdes­kende.

Olardyń osy jónindegi ótinishin sáti túskende oblys ákimi Qumar Aqsa­qa­lovqa jetkizgen edik. Ol: «Kók­­tem­de sý tasqyny qaýpi tóngen kezde Qýlykól aýylyna baryp, úsh kún boıy sonda boldym. Tasqyn qateriniń aldyn alýǵa jergilikti azamattardyń da jumyla atsalysyp júrgenin kó­rip, rızashylyǵymdy bildirdim. Bul aýyldyń keleshegi jarqyn dep sanaı­myn, ony «Aýyl – el besigi» memle­kettik baǵdarlamasyna kirgizý máse­le­sin qaraımyz», degen edi óńir basshysy. Keıin osy jóninde Parlament Má­ji­lisiniń depýtattary jazǵan hat­qa Sol­tústik Qazaqstan oblysy ákim­di­gi ber­gen jazbasha jaýapta da «Qý­ly­kól aýylyn keleshegi bar aýyldyq el­di mekender tizbesine kirgizý úshin Ult­­tyq ekonomıka mınıstrligine óti­­nishhat joldanady» degen ýáde be­ril­gen.

Alaıda ne sebepti ekendigi belgisiz, Qýlykól aýyly áli kúnge tirek jáne serik­tes aýyldyq eldi mekender tizbe­sine engizilmegen bolyp shyqty. Bar­lyq áleýmettik nysany saqtalyp, ta­lapqa saı qyzmet kórsetip turǵan, mal sharýashylyǵymen jappaı aınaly­sa­tyn turǵyndarynyń ál-aýqaty jyl­dan-jylǵa artyp kele jatqan bul aýyl – ózi attas aýyldyq okrýgtiń or­ta­lyǵy. Sondyqtan Qýlykóldi – tirek eldi meken, al onyń janyndaǵy Qara­tal men Bereke atty shaǵyn aýyl­dar­dy seriktes eldi mekender etip bel­gi­leý­ge ábden bolar edi.

Al «Aýyl – el besigi» memlekettik baǵ­dar­lamasyna engizilmegen aýyl­dyq eldi mekenderdiń ınfra­qu­ry­ly­myn damytý respýblıka qazy­na­­synan emes, jergilikti bıýdjet ese­­binen qarjylandyrylýǵa tıis. Sýb­vensııaly óńir bolyp sanalatyn Sol­tús­tik Qazaqstan oblysy bıýd­je­ti­niń múmkindigi shekteýli eken­digin es­­kersek, Qýlykól aýylyna baratyn kedir-budyr greıderdi jón­deýge qa­shan jetkilikti qarjy bóline­tin­di­gin aıtý qıyn.

Jalpy, eldiń shetinde, jeldiń ótinde ornalasqan Soltústik Qazaq­s­tan oblysyndaǵy 646 aýyldyq eldi meken­niń 307-si ǵana tirek jáne serik­tes aýyl­dyq eldi mekender tizbe­sine qo­sy­lypty. Bul onsyz da de­mo­gra­fııa­lyq ahýaly tómen óńirdegi aýyl­dyq eldi mekenderdiń jartysynan astamynyń bolashaǵy bulyńǵyr degen sóz. Osy oraıda oblystaǵy ti­­rek jáne seriktes aýyldyq eldi me­­ken­der tizbesin jasaǵan kezde aýyl turǵyndaryn aıt­paǵanda, tipti aýyldyq okrýgter ákim­deriniń, aýdandar ákimdikteri men más­lıhattarynyń pi­kirleri jete es­ke­ril­megen bolyp shyqty. Muny biz bir­­neshe aýdan ákim­de­riniń óz aýyzdary­nan estidik.

Jalpy, elimizdegi 6322 aýyldyq eldi mekenniń 2761-iniń «keleshegi joq» dep tanylsa, sonyń deni – tur­ǵyndardyń sany jetkiliksiz, ju­mys kúshi tapshy soltústik-shy­ǵys óńirlerde ekendigi anyq. Osy rette bolashaǵy bar aýyldyq el­di mekenderdiń tizbesi Ulttyq ekonomıka mınıstriniń 2019 jylǵy 13 qyrkúıektegi №81 buıryǵymen be­ki­tilgen ólshemsharttardyń negi­zin­­de iriktelgendigin aıtqan jón. Sol ólshem­sharttarǵa sáıkes, eldiń óńir­leri eki topqa bólingen – halyq tyǵyz qonystanǵan Túrkistan, Almaty, Jambyl, Mańǵystaý, Qyzylor­da ob­lys­­tary jáne halyq ortasha q­o­nys­tanǵan Atyraý, Shyǵys Qa­zaq­­s­tan, Aqmola, Qostanaı, Batys Qa­zaqstan, Qaraǵandy, Pavlodar ob­lys­tary. Alaıda Ulttyq ekono­mı­ka mınıstrligi halyq ortasha qonys­tanǵan óńirlerdiń eleýli erek­she­likteri baryn jete eskermegen. Sebebi olar jumys kúshi artyq jáne jumys kúshi tapshy óńirler bolyp ekige bólinedi. Mysaly, Aqtóbe, Aty­raý jáne Batys Qazaqstan oblys­ta­ry sııaqty halyq ortasha qo­nys­tan­ǵan óńirler jumys kúshi tapshy óńirler bolyp tabylmaıdy.

Sondyqtan da el óńirlerin eki emes, úsh topqa bólip qaraǵan qı­syn­dy da oryndy bolar edi. Úshin­shi topqa «Eńbek» nátıjeli ju­mys­pen qamtýdy jáne jappaı kásip­ker­likti damytýdyń memlekettik baǵ­darlamasy aıasynda halyq ty­ǵyz qonystanǵan oblystardyń tur­ǵyn­dary óz erikterimen qonys aýdarylyp jatqan jumys kúshi tapshy óńirlerdi – Aqmola, Shyǵys Qazaqstan, Qaraǵandy, Qostanaı, Sol­tústik Qazaqstan, Pavlodar oblys­ta­ryn jatqyzyp, olar úshin arna­ıy ólshemsharttar belgilegen jón sııaq­ty. Mysaly, asa kórnekti jazýshy Ǵabıt Músirepov dúnıege kelgen Soltústik Qazaqstan oblysynyń Jam­byl aýdanyndaǵy áleýmettik-eko­nomıkalyq áleýeti ájeptáýir Jańa­jol aýyly jaqyn tirek aýyldan 65 shaqyrym qashyqtyqta ornalasýy sebepti ǵana seriktes eldi meken sanatyna da qosylmapty. О́ıt­keni atalǵan ólshemsharttar bo­ıynsha seriktes aýyl jaqyn tirek aýyldan 15 shaqyrymnan artyq qashyqtyqta ornalaspaýǵa tıis­ti eken. Sol ólshemsharttardy ózger­tip, Jańajol aýylyn tirek eldi meken retinde aıqyndap, oǵan kórshiles ornalasqan birneshe aýyldy seriktes eldi mekender etip nege belgilemeske?! Áıtpese, jol jaǵdaıy nashar osy aýyl­dar memlekettik qoldaýdan múldem qa­ǵys qalyp, birtindep tarap, joıylyp ketýi yqtımal. Munyń ózi aýdan ortalyǵynan 50-70 shaqyrym qashyq­tyq­taǵy ondaǵan myń gektar qunarly jerdiń ıesiz qalýyna ákep soqtyrýy múmkin.

Jalpy, sol­­tús­tik­­qa­zaqstan­dyq­­tardyń sany sońǵy 20 jyl ishin­de 160 myń adamǵa azaıyp, Qy­zyl­jar óńirinde qazir nebári 547,7 myń adam ómir súrip jatyr. Al shy­ǵys­qa­zaqstandyqtardyń sany 20 jylda 139 myń adamǵa kemip, búginde 1369,1 myń adam bolyp otyr. Bul eki óńirde kóship kelýshilerden kóship ketýshiler sany kóp.

Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy demografııalyq ahýaldyń aıryqsha kúrdeliligine oraı atalǵan óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıy 2018 jyly Elbasy Nursultan Na­zar­­baevtyń tóraǵalyǵymen ótken Qaýip­sizdik Keńesiniń otyrysynda ar­naıy qa­ralyp, Úkimetke tıisti tapsyr­ma­lar berilgen bolatyn. Sonyń ná­tı­jesinde Soltústik Qazaqstan obly­syn áleýmettik-ekonomıkalyq damytýdyń 2019-2021 jyldarǵa ar­nal­ǵan keshendi jospary jasalyp, iske asyrylý ús­tin­de. Sonyń ishinde qonys aýdarýshylardy turǵyn úımen qam­tamasyz etý jónindegi qanatqaqty joba da bar.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Táýelsizdik bá­rinen qymbat» baǵdarlamalyq ma­­qa­lasynda: «Halyqtyń qalalyq jer­lerge jappaı kóshýi saldarynan kóptegen aýyl­da, ásirese, shekara mańyndaǵy eldi mekende turǵyndar sany kúrt azaıdy. Biz eńbek kúshi kóp ońtústik óńir tur­ǵyn­­darynyń soltústik jáne shyǵys aı­maqtarǵa qonystanýyna qolaıly jaǵ­daı jasap, osy jumysty nazar­da ustaımyz. Bul – óte ózekti ári eli­­mizdiń qaýipsizdigine qatysty má­­sele», dep qadap aıtty. Osyǵan oraı, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Pre­­zı­dent alǵa qoıǵan mańyzdy min­detti or­yn­dap, soltústik jáne shyǵys óńir­­lerdegi demografııalyq ahýaldy jaqsartý maqsatynda olar­da­ǵy damý áleýeti bar aýyldardy saq­tap, kór­keıtýge jete mán berip, bi­rinshi ke­zekte tirek jáne seriktes aýyl­dyq eldi mekenderdi anyqtaý ólshem­shart­taryna tıisti ózgerister engizse, quba-qup.