Rýhanııat • 25 Aqpan, 2021

Áýlıe ata hám uly jyraý

251 ret kórsetildi

Jyr alyby Jambyl babamyzdyń «Atyńnan aınalaıyn Áýlıe ata, atyńdy men aldy dep bolma qapa», degen jyr joldary búginde búkil qazaqqa málim.

Tarıhtan belgili, kezinde Áýlıeata atalǵan búgingi Taraz, jalpy Jambyl oblysy uly jyraýdyń atyna berilgende tolqynystan týǵan jyr joldary kúni búginge deıin halyqtyń jadynda. Máskeýden kele jatqan aqyn bul habardy estip, poıyz qazirgi Taraz qalasyndaǵy beketke toqtaǵanda, jyr alyby Áýlıe ata rýhynan keshirim surap, oǵan táý etken deıdi. Ańyzǵa bergisiz bul áńgime uly tarıhtyń paraqtarynda altyn árippen jazylyp qaldy.

Dál osy sátti aqyn Asqar Toqmaǵam­betov «Jadymda qalǵandar» atty este­liginde baıandaıdy. Ol Máskeýge Jambyl aqynmen birge barǵanyn, Muhtar Áýezov bastaǵan birqatar qalamgermen sol jaqta bolǵanyn aıta kelip, el aýzyndaǵy osy bir áńgimeni naqtylaı túsedi. «Poıyz Jambyl stansııasyna toqtaǵanda, odeıalyn jamylyp jatyp aldy. «Jaryqtyq Áýlıe ata, atyńdy men tartyp alǵanym joq, halyq solaı atady», dep Áýlıe atanyń aldynda aıypty adamdaı jatyp qaldy. Tek Almatyǵa jaqyndaǵanda baryp ornynan kóterildi», deıdi. Osy oqıǵa bolǵan sol 1939 jyly qazirgi Jambyl oblysy quryldy. Al kóne shahar Tarazdan da Mırzoıan aty aly­nyp, oblys ortalyǵyna da jyr alybynyń esimi berildi. Tek 1997 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen ejelgi Taraz ataýy qaıtarylyp, Jambyl oblysynyń ortalyǵy Taraz qalasy bolyp bekitilgeni tarıhtan belgili.
Tarıhı Taraz qalasy HVIII jáne HH ǵasyrlardyń aralyǵynda Áýlıeata dep atalǵan. Talaı qıyn-qystaý kezeńdi bastan keshirgen shahar 1864 jylǵa deıin Qoqan handyǵyna qaraǵan. Qazaq halqynyń basyndaǵy osy bir aýyr hal Jambyl shyǵarmashylyǵynda da kórinis tapty.
Kóz ashtym, sorǵalaǵan qandy kórdim,
Qamyqqan, qandy jasty
jandy kórdim.
El kórdim – eńirep bosqan
ańdy kórdim,
Qoınynda Alataýdyń zardy kórdim, – degen óleń joldarynda da halyqtyń sol kezdegi zary, qaıǵy-qasireti jatyr. Jambyl shyǵarmalaryndaǵy Qoqan handyǵynyń ezgisi, 1916 jylǵy patsha jarlyǵy, ashtyq qasireti, soǵys zardaby da aınalyp kelgende adamnyń, ulttyń taǵdyryn jyrlaǵan týyndylar bolatyn. Jasynan týǵan topyraǵynyń qasıeti men kıesin sanasyna sińirip, bolmysyna jınap ósken aqynnyń qazaqtyń uly dalasynda ómir súrgen alyptarmen rýhtas bolýy da zańdylyq edi. Ol ózi arýaǵynan keshirim suraǵan Áýlıe atanyń kim ekenin bildi ma, joq pa, áńgime onda emes. Biraq «Atyńnan aınalaıyn Áýlıeata» dep tebirengenin qazaq dalasyndaǵy ulylyqqa, tektilikke táý etken, rýhanı qubylystaryna duǵa jasaǵan alǵaýsyz kóńili dep túsinýge bolady. Bul oraıda, kóptiń kókeıinde negizinen Áýlıe ata kim bolǵan degen saýaldyń turatyny túsinikti. Tasqa basylǵan, zerdelengen derekter negizinde elimizdegi ǵalymdar bul saýaldarǵa da jaýap berip keledi. Negizinen tarıhı derekterde de, ǵalymdardyń eńbekterinde de Áýlıe atanyń Qarahan handyǵynyń negizin qa­laýshy Satuq Buǵra Qarahan ekeni aıty­lady. Al ejelgi Taraz qalasynyń Qarahan dáýirinde ózgeshe órnek alyp, bólek qalypqa túskeni tarıhtan belgili. Jamal Qarshıdiń derekterine súıensek, Satuq Qarahan ákesinen jastaı jetim qalyp, balalyq shaǵyn Qashqarda ótki­zedi. Ańyz boıynsha ol tús kórip, túsine bir abyz aqsaqal kirip, oǵan «Islam dinin qabylda, sonda muratyńa jetesiń», dep aıan bergen desedi. Qalaı bolǵanda da jurt jadynda danalyqtyń, izgiliktiń sımvoly bolyp qalǵan Áýlıe atanyń elge qadirli, jurtqa syıly kisi bolǵany daýsyz. Al naqty onyń kim bolǵanyn anyqtaý, bolmasa dáleldi ǵylymı pikirler keltirý – zertteýshi ǵalymdardyń enshisindegi dúnıe. Bul kúnde Taraz qalasynyń or­talyǵynda ornalasqan Qarahan kesenesi qazaq dalasyndaǵy teńdesi joq sáýlet óneriniń birinen sanalady. Jurtshylyq ony áýlıe sanap, rýhyna táý etip, esimin qadir tutyp keledi.
Uly tulǵanyń bári ultqa ortaq. Jambyl Jabaev sııaqty jyr alybyn bir óńirge ǵana telýge bolmaıdy. Uly jyraýdyń ózi «Meniń ómirim» degen óleńinde:
Qaqaǵan qar aralas soǵyp boran,
El úreı, kók naızaly jaý toryǵan.
Baıǵara, Jambyl,
Handa men týyppyn,
Jambyl dep qoıylypty atym sonan,
– dep jyrlaıdy. Áýlıeata óńirinde Han jáne Jambyl degen taýlar bar. Bul jerler Moıynqum aýdanynyń aýmaǵynda ornalasqan. Tasyn túrtseń tarıhy tógilip qoıa beretin taýlardyń boıyndaǵy bula kúsh, taǵylymdy syr yqylymnan beri talaıdy tańyrqatyp keledi. Ǵalym Sáıden Joldasbaev óziniń «Jetisý tarıhy» degen eńbeginde osy Han taýyn zertteıdi. Nátıjesinde, «Han satysy», «Han qorasy», «Han ory» degen tarıhı oryndardy ashyp, ǵylymı aınalymǵa engizedi. Ǵalym óz baılamynda bul ataýlardyń barlyǵyn da búgingi Shý jáne Moıynqum aýdandarynyń alqabyndaǵy Qozybasy dalasynda qazaq handyǵyn qurǵan Kereı jáne Jánibek handarmen baılanystyrady. Tipti el ishinde Kereı han osy Han taýynda jerlengen degen de ańyz bar. Tarıhshylardyń aıtýynsha, Han taýyndaǵy ejelgi oryndardyń barlyǵy da ár zamandarda jaýdy baqylap otyrý úshin paıda bolǵan delinedi. Al Qoqan handyǵynyń qyspaǵyna shydamaı, jaý­ǵa qarsy shapqan batyrlardyń biri – Er­nazaruly han Jambyl ekeni aıtyla­dy. Zamanynda han Jambyl men Baıǵara Qoqanǵa alym-salyq tóleýden bas tartady. Sóıtip, Qoqanmen qyrqysyp, aqyry elmen birge qart Qarataýdyń boıynan qazaqtyń ejelgi ataqonysynyń biri – Shý, Moıynqum aýmaǵyna qaraı kóshken eken. El ishindegi áńgimeler boıynsha Jambyl babamyz aıtyp otyrǵan Baıǵara, Jambyl taýlary osy kisilerdiń atymen atalǵan deıdi. Endi bir derekterde taýdyń tóbesinde jamby tektes tastar bolǵandyqtan, taý solaı atalǵan desedi. Ertede qazaqtar jambyny asa qadirli qonaqqa syıǵa tartqan nemese jarysta ozyp kelgen tulpardyń báıgesine tikken eken. Sondaı-aq, qarsylasyn jeńgen balýanǵa da, alamanda aty ozǵan aqynǵa da jamby tartylǵan desedi. Báribir jyr alybynyń kindik qany tamǵan, ózi jyrǵa qosqan ólkeniń tegin emestigi ańǵaryla­dy. Kezinde Jambyl Jabaevtyń ádebı hatshysy bolǵan aqyn Taıyr Jarokov «Daryn tabıǵaty» degen esteliginde: «1937 jyldyń kúzinde biz Moskvaǵa bara jattyq. Jákeń poıyzdyń ústinde, doń­­ǵa­laqtyń birqalypty tyqyldaǵanyn tyń­daı otyryp, áńgimesin jol-jónekeı sherte berdi», dep jaza kelip, odan ary aqynnyń «Men 1846 jyly Shý óze­niniń mańyndaǵy Jambyl degen taýdyń eteginde qarly qysta, qaqaǵan aıazda týyppyn», degenin keltiredi. Sol Shý ózeniniń mańy kórshi Moıynqum aýdanyndaǵy Han, Jambyl, Baıǵara taý­larymen jap­sarlas jatqan aımaq. Bul da qazaq dala­syndaǵy qasıetti, kıeli jerlerdiń biri.
Jambyl Jabaevtyń qazaq jyryn­daǵy eleýli qubylys ekeni daýsyz. Qa­zaqtyń qanyna sińgen, rýhynda atoı sal­ǵan qara óleńniń qudiretin óz zamanynda elge tanytty, nasıhattady. Degenmen, uly jyraýdyń talantyn paıdalanyp, sol kezdegi júıeniń soıylyn soqtyryp, sózin sóıletken kezderdiń bolǵany da tarıhtan belgili. Muny aqynnyń keıbir óleńderiniń ózi aıtyp tur. Jazýshy Ǵabıt Músirepov keıinnen «Fenomen-Fenıks» degen esteliginde de osy bir jaıǵa toq­talyp ótedi. «Árbir bastamanyń jaryq jaǵy da, kóleńke jaǵy da bolady. Jam­bylmen jumys istesýlerimizde de kem­shilikter bolýy múmkin. Kóbinese orta­lyq gazetterdiń tapsyrysymen aıtyl­ǵan óleń­derden Jákeńniń sharshaǵan kezderi de boldy. Jasy ábden jetken qarttyń azdap tynyǵýyna da mursha bermegen shyǵarmyz. Onyń burynǵy óz betimen, el aralap júrip aıtatyn jyrlaryna ýaqyt tarylǵan shyǵar. Kóptegen eski jyrlaryn túgel alyp qala almaǵan shy­ǵarmyz», degen ókinishin jetkizedi. Biraq, bul jerde Jambyl tek sol kezdegi júıeniń aıtqanyn ǵana jyrlady degen oı týmaýy kerek. Onyń kenen daryny qazaq dalasyndaǵy árbir oqıǵaǵa ún qosyp otyrdy. Halyqtyń teńdik, bostandyq máselelerin kóterdi. Degenmen, ýaqyt bir ornynda turmaıdy. Ýaqyt ótken saıyn uly jyraýdyń rýhanı bolmysy tolysyp, óleńderindegi órlik pen erlik qaıta jańǵyrady. Árbir býynmen birge Jambyldyń jańa dáýiri týady. Jyraýdyń ózi «Qaıta kelgen jastyq» degen óleńinde:
Jambyldyń ardaqtalyp bulbul sózi,
Gaýhardaı nuryn tókken eki kózi.
Toqsanda qaıtyp alyp
jıyrma besti,
Jasaryp qart babańnyń turǵan kezi! – degen joq pa?!. Jyr alybynyń jańa dáýiri aqyndy jańa shyǵarmashylyq qy­rynan tanytýda. Kezinde ózi «Atyńnan aınalaıyn Áýlıe ata» dep rýhyna bas ıgen Jambyl babamyz da búginde áýlıe­liktiń, kemeldiktiń kórkem keńistigi retinde urpaq jadynda saqtaldy. О́zi de Áýlıe ataǵa aınalyp, abyz dárejesine kóterildi.

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda qar kóshkini bolýy múmkin

Aımaqtar • Búgin, 17:22

Elordada dámhanadan órt shyqty

Elorda • Búgin, 16:21

Aldaǵy apta kún jylynady

Aýa raıy • Búgin, 12:57

Kósh basynda – «Manchester Sıtı»

Fýtbol • Búgin, 12:21

Súıispenshilik sabaǵy

Aımaqtar • Búgin, 12:15

Almatyda aıaldamadan náreste tabyldy

Qoǵam • Búgin, 11:34

It asyraýdyń da óz erejesi bar

Qoǵam • Búgin, 11:00

Elordada kún jylyna bastaıdy

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Túrmege kitap syılady

Aımaqtar • Búgin, 10:10

Jetisý dıqandary jer ıgerip jatyr

Aımaqtar • Búgin, 10:07

Qostanaıda aýa sapasy nasharlaıdy

Aýa raıy • Búgin, 09:05

Jaqsynyń aty ólmeıdi...

Rýhanııat • Búgin, 08:31

Otandyq vaksınany qoldaný josparda bar

Medısına • Búgin, 08:20

Teńdik túbi – birlik

Elbasy • Búgin, 08:03

Aıaq kıimdi sıfrly tańbalaý engiziledi

Tehnologııa • Búgin, 07:49

Jeke kýáliktiń qajeti bolmaıdy

Saıasat • Búgin, 07:47

Kólik quralynyń elektrondy pasporty

Tehnologııa • Búgin, 07:45

Taldynyń mańyn tazartty

Rýhanııat • Búgin, 07:38

Uqsas jańalyqtar