Qazaqstan • 11 Naýryz, 2021

«Búgingi pomeshıkter» «Jastardyń jumys istegileri kelmeıdi» dep «jylaıdy»...

226 ret kórsetildi

Osydan on shaqty jyl buryn Petropavl qalasyndaǵy Soltústik Qazaqstan oblystyq orys drama teatrynyń ǵımaratynda aýyl sharýashylyǵyn damytý taqyrybynda óńir aktıviniń jınalysy ótkeni jadymda.

Minberge alǵashqylardyń biri bolyp shyqqan jasy úlken, tájirıbesi mol, bedeli zor sharýashylyq basshysy: «Qazir aýylda mehanızator tabý problemaǵa aınaldy. Zeınet dema­lysyna shyqqandardyń ornyn basatyn kadr izdep áýremiz. Jastar trak­torǵa jolaǵylary kelmeıdi. Kóp­shiligi ońaı jumys izdep, qalaǵa qashyp jatyr. Aýylda qalǵandary seleń­dep bos júredi. Ata-analarynyń zeınet­aqy­syna tamaq asyraıdy. Bul qal­py­myzben aýyl sharýashylyǵyn qalaı kóteremiz? Úkimet osyny nege oılamaıdy?!» dep, qara aspandy tóndirdi. Osy saryndaǵy áńgimeni taǵy birneshe «shtat­taǵy sheshen» jalǵastyryp, «Bálen­shekeń durys aıtady, aýyldaǵy jas­tar­dyń jumys istegileri kelmeıdi» dep jarysa «jylap» jatty. Sodan soń sóz kezegi Taıynsha aýdanyndaǵy keıin­gi kezde jaqsy jetistikterimen aty shy­ǵa bastaǵan «STEM» jaýapkershiligi shek­teýli seriktestiginiń dırektory Sergeı Zvolskııge tıdi.

«Men jastar jumys istegileri kel­meı­di degen pikir aıtqan áriptes­terim­men kelise almaımyn. Sizder óz sharýa­shylyqtaryńyzdaǵy mehanızatorlarǵa qansha jalaqy tóleıtinderińizdi nege aıtpaısyzdar? Árıne, ýaqtyly jer jyrtý, tuqym sebý, egindi aramshópterge qarsy óńdeý, astyqty jaýyn-shashynǵa uryndyrmaı jınap alý úshin jantalasatyn kúrdeli jumysty 30-45 myń teńgege (ol kezde 200-300 AQSh dollary – K.M.) kim istegisi keledi?! Al qazirgiden bes-alty ese kóp jalaqy tóleseńizder, dıqan bolamyn deıtin jas jigitter tabylatyndyǵyna kepildik beremin. Mysaly, biz óz sharýashylyǵymyzda máseleni osylaı sheshtik. Sondyqtan bizde eshqandaı kadr tapshylyǵy joq. Jastarymyzdyń kóbi eshqaıda ketpeı, týyp-ósken aýyldarynda qalyp, jermen jumys istep, tabys taýyp, otbasy quryp, baqýatty ómir súrip jatyr», dedi Sergeı Adamovıch.

Keıin kezdesip, sol jıyndy eske túsir­genimizde ol: «Bul áńgimeniń siz bil­meıtin jalǵasy bar, – dep kúldi. – Jı­na­lys aıaqtalǵan soń «jastar jumys iste­gisi kelmeıdi» dep keıingi urpaqqa kiná taqqan qadirmendi aǵamyz meni ózi izdep kelip, kózin ejireıtip: «Balaqaı, sen endigári meniń sózimdi bekerge shy­ǵarýshy bolma! Sen meniń qasymda kim­siń? Túsindiń be?» dep jekidi. Mine, osy­laı qoǵamdaǵy «aýa raıyn» jasaıtyn, ıaǵnı teris pikir týǵyzatyn «kókemiz» bar...».

Ol «kókeni» men jaqsy bilýshi edim. Keıingi kezde keýdesine «nan pisip»: «Men – búgingi pomeshıkpin» dep, maq­tanýdy unatatyndyǵyn baıqaǵanmyn...

Arada qyrýar ýaqyt ótip, sáti tús­ken­de oblys ákimi Qumar Aqsaqalov­qa «Aýyldyq jerlerde jalaqy nege tómen? Jastardyń aýylda turaqta­maýynyń bir sebebi osy emes pe?» degen saýal qoıdyq. Ol: «Jalǵyz bizdiń óńirde ǵana emes, respýblıka boıynsha da aýyl sharýashylyǵyndaǵy ortasha jalaqy deńgeıi tómen bolyp tur ǵoı. Munyń sebebi – bizdiń, ıaǵnı barlyq deń­geıdegi ákimderdiń qolynda aýyl sharýashylyǵy qurylymdaryndaǵy jalaqyny kóterýge yqpal etetin zańdy tetik joq. Qolymyzdan keletini – sharýashylyq basshylaryn jınap alyp, osy jóninde úgit-nasıhat júrgizý ǵana. Menińshe, qoldanystaǵy zańnamaǵa túzetý engizip, eń tómengi jalaqy mól­sherin kóbeıtý qajet. Áıtpese, memleketten ondaǵan mıllıondaǵan teńge sýbsıdııa alyp otyrǵan keıbir iri sha­rýashylyq basshylarynyń ózderi de jumyskerlerge 28 myń teńgeden kem emes jalaqy tólesek boldy degen pikirdi ustanady. Árıne, salyqty kóp tólemeý úshin býhgalterııa arqyly osyndaı mardymsyz jalaqy mólsherin ǵana kórsetip, jumyskerlerine qosymsha jalaqyny konvertke salyp beretin qýlar da tabylady. Qalaı degenmen de, eldegi eń tómengi jalaqy mólsherin qaıta qaramaı bolmaıdy», degen edi.

Elbasynyń tapsyrmasymen eń tó­mengi jalaqy mólsheri 2019 jyldan bas­tap 1,5 ese ulǵaıtylyp, 42 500 teńge bolyp belgilendi. Sonyń nátı­je­sinde aýyl sharýashylyǵyndaǵy ortasha jalaqy deńgeıi de birshama ósti. Alaıda eldegi ınflıasııa toqtamaı, taýar baǵasy da udaıy ósip otyrǵan qazirgi kezde bul somanyń da quny kemigendigi, ıaǵnı jetkiliksiz ekendigi anyq. Sol sebepti jýyrda Parlament Májilisiniń bir top depýtaty Úkimetke depýtattyq saýal joldap, onda byltyr eń tómengi jalaqy mólsheri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq elderiniń ishinde Belarýste – 6,7 paıyzǵa, Reseıde 5,5 pa­ıyzǵa óskendigin atap kórsetken. Úki­mettiń depýtattarǵa bergen resmı ja­ýabynda jalaqynyń tómengi mól­sherin arttyrý maqsatynda arna­ıy Jol kartasy ázirlenetindigi, bul máse­le eldegi ekonomıkalyq jaǵdaıǵa jáne mem­lekettik bıýdjettiń naqty múm­kin­dik­terine qaraı qaralatyndyǵy aıtylǵan.

 Degenmen, ótken jyly elimizdegi ortasha aılyq jalaqy deńgeıi jeltoqsan aıynda 233 myń teńgeden asqanyn, al aýyl sharýashylyǵy salasynda 147 myń teńgege áreń jetkendigin eskersek, osy kókeıkesti másele tóńireginde myqtap oılaný kerek sııaqty. Eń tómen­gi jalaqy mólsherin arttyrý úshin el qazynasynyń molaıýyn kútip, qol qýsy­ryp otyra bersek, aýyl eńbek­ker­­leriniń ál-aýqaty jaqyn arada jaq­sara qoıýy ekitalaı. Sondyqtan da halyq­ty asyraýshy salada qalyptasqan kem­shin jaǵdaıdy jan-jaqty zerttep, ony jaqsartýdyń sony tásilderi men utym­dy joldaryn oılastyrǵan abzal.

О́ıtkeni, qazir aýyldardaǵy ártúrli menshik nysanyndaǵy sharýashylyq­tardyń basshylarynyń ishinde ózderin «búgingi pomeshıktermiz» dep sanaıtyndar az emes. Ondaılar «Men – baımyn, men – Qudaımyn» degendeı syńaı tanytyp, meımanasy tasyp, jurtqa murnyn shúıire qaraıtyn, tipti bıýdjetindegi qarjysy shamaly bolǵandyqtan, irili-usaqty máse­le­lerdi sheshý úshin jergilikti kásip­ker­lerge jalynyp-jalpaıyp jú­retin aýyl ákimi túgil, qoldarynda qyrýar bılik bar aýdan men oblys ákim­deriniń sóz­derine de onsha qulaq asa qoı­maı­tyn jaǵdaıǵa jetken. «Búgingi pome­shık­ter» óndirilgen ónimdi satýdan tús­ken tabystyń qansha ekendigin serik­testikke múliktik paılary men jer úlesterin bergen turǵyndarǵa jáne sharýashylyqtyń ár salasynda eńbek etip júrgen jumyskerlerge jarııalap, ádil bóliske salýdy umytqaly qashan?! Esesine ózderi «arystannyń úlesin» alyp, talaıy dollarlyq mıllıonerge aınalǵan. Ondaılar kúzde aýyldaǵy ár otbasyǵa bir-eki qap un nemese mal jem­deıtin shamaly astyq berip, «ja­ryl­qaǵan» keıip tanytady. Jyl qory­tyndysy boıynsha jumyskerlerge – syıaqy, paı men jer úlesi ıelerine dıvıdend tóleıtin sharýashylyq basshylary neken-saıaq.

Osy oraıda elimizdegi demokratııa­landyrý prosesi bılikke ǵana emes, qoǵamdyq ómirdiń barlyq salasyna, sonyń ishinde aýyl sharýashylyǵy qury­lym­daryna da qatysty bolýǵa tıis­tiligin esten shyǵaryp alǵan sııaqtymyz. Aýyldyq eldi mekenderdegi aksıonerlik qoǵamdar men ártúrli seriktestikterdiń jarǵylarynda jazylǵan talaptardyń, jumyskerlermen jasalǵan sharttardyń, eńbek ujymdarymen jáne kásipodaq uıymdarymen jasalǵan kelisimderdiń oryndalýyna júıeli baqylaý jasap otyrǵan kim bar? Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ádiletti qoǵam qurý maq­satyn alǵa qoıyp otyrǵan qazirgi ýaqytta Parlament depýtattary men Úkimet músheleri altyn besik – aýyl­daǵy osyndaı ózekti máselelerge jete nazar aýdaryp, óńirlerdegi aýyl sharýa­shylyǵy qurylymdarynyń qolynda bar­da qonyshynan basyp júrgen basshy­larynyń júgensizdikterin tyıý, aýyl eńbekkerlerine – laıyqty jalaqy, turǵyndarǵa jer úlesteri men múliktik paılaryna sáıkes ádil dıvıdend tóleý máselelerin sheshýge baǵyttalǵan pár­­mendi sharalar men zańnamalyq óz­geris­terdi qarastyrǵany jón emes pe?

Jalpy, bizdegi kóptegen kásipker­­diń, sonyń ishinde «búgingi pomeshık­terdiń» de jumyskerlerge mardymdy jalaqy tólemeıtindiginiń bir sebebi – olar­dyń ekonomıkalyq jaǵdaıy Qazaq­stannan áldeqaıda tómen elderden jyl saıyn kúnkóris kózin izdep keletin ondaǵan myń, al táýelsiz sarap­shylardyń aıtýynsha, tipti júzdegen myń eńbek mıgranttaryn arzanǵa jaldaıtyndyǵynda. О́z elinde aıyna ári salǵanda 100 AQSh dollaryna teń somadaǵy jalaqyny áreń tabatyn olar úshin bizdiń kásipkerler usynatyn 200-250 dollar mólsherindegi tabys – aıtarlyqtaı nápaqa. Demek, óz elimizdiń azamattarynyń ál-aýqatyn arttyrýdy oılasaq, shetelderden aǵylyp kelip jatqan eńbek mıgranttarynyń sanyn barynsha shekteýdi jáne jumys­syz júrgen óz elimizdiń azamattaryn, ásirese, jastarymyzdy jumysqa orna­lastyrýdyń tıimdi tetikterin oılasty­ra­tyn kez jetken sııaqty. О́ıtkeni, qazir elimizdegi jumyssyzdar sany 450 myń­nan asyp otyr.

Ras, jastarymyzdyń bir bóligi jer­gi­likti kásipkerler usynatyn jala­qy­ny azsynatyndyǵy belgili. Biraq olardy sol úshin «Jastar ju­mys istegisi kelmeıdi» dep sógýge bola ma? О́ıtkeni, búginde bir ǵana Ońtús­tik Koreıada 10 myńnan astam qazaq­standyq jas jigitter men qyz-kelinshekter zańsyz jolmen jumys istep júrgendigi belgili. Olar «Azııa jolbarysy» atanǵan, ekonomıkasy joǵary damyǵan elde jergilikti turǵyndar istegisi kelmeıtin eń qıyn qara jumystarǵa jaldanyp, aı saıyn orta eseppen 2 myń dollardaı jalaqy alady. Aralarynda táýligine 8 saǵat emes, 12 saǵat jumys istep, qosymsha 1 myń dollar tabys tabýdy uıǵarǵan jankesh­tiler de bar kórinedi. Mine, osylaısha óz jaǵdaıyn ǵana emes, elde qaldyryp ketken otbasysynyń qamyn da oılap júrgen jastarymyzdy jumys istegisi kelmeıtin jalqaý, aramtamaq dep kinálaýǵa bolady ma?!

Sońǵy jańalyqtar

Prezıdent Almaty ákimin qabyldady

Prezıdent • Búgin, 14:07

Iranda 6 baldyq jer silkinisi boldy

Álem • Búgin, 11:20

О́tken táýlikte 187 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 10:40

Búgin aqyn Muhtar Shahanov 80 jasqa toldy

Qazaqstan • Búgin, 09:02

Dollar arzandady

Qarjy • Keshe

Uqsas jańalyqtar