Ekologııa • 21 Sáýir, 2021

Qazaqstandyqtar ekologııany lastaıtyn otyn túrlerin tutynady

24 ret kórsetildi

«TDM pikirtalas platformasy jáne Bıznes» kezekti onlaın-konferensııasy sheńberinde Qazaqstandaǵy TDM-2030 7-baǵyty – «Barshaǵa arnalǵan arzan, senimdi, turaqty jáne zamanaýı energııa kózderine qoljetimdilikti qamtamasyz etý» máselesi talqylandy, dep habarlaıdy Egemen.kz

Turaqty damý máseleleri boıynsha pikirtalas alańynda arzan, senimdi, turaqty jáne zamanaýı energııa kózderine jalpyǵa birdeı qoljetimdilikti qamtamasyz etýdiń máseleleri men jańa múmkindikteri qaraldy.

Qazaqstan 7-shi Turaqty damý maqsatyna sáıkes energetıkalyq qyzmetterge jalpyǵa birdeı qol jetkizýdi qamtamasyz etýdegi kóshbasshylardyń qataryna kiredi. Degenmen, elde energııamen úzdiksiz jabdyqtaýdy qamtamasyz etý jáne taza otyn túrleri men tehnologııalardy paıdalaný máseleleri áli rettelmegen. Búginde kóptegen aýyldarda elektrmen jabdyqtaý júıesi senimsiz bolyp keledi.

DDU-nyń 2016 jylǵy «Jaǵý múmkindikteri: áıelder men balalardyń densaýlyǵy, turaqty damýy jáne ál-aýqaty úshin taza turmystyq energııa» baıandamasynda qamtylǵan derekterge sáıkes, Qazaqstan halqynyń 92 paıyzy tamaq daıyndaý úshin negizinen taza otyn túrlerin paıdalansa, 1 400 000-nan astamy otynnyń lastaýshy túrlerin, al 5 paıyz shamasynda kómirdi tutynady. Otynnyń taza túrlerine jahandyq kóshý úshin elimizde eldiń gaz ınfraqurylymyn damytý ózekti máseleniń biri bolyp otyr.

Energetıka mınıstrliginiń derekteri boıynsha 2019 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha halyqty gazdandyrý deńgeıi 49,68 paıyzǵa jetken. Iаǵnı shamamen 9 mln.adam gaz tutynsa byltyrǵy jyly gazdandyrýdyń 60-tan astam jańa jobasy iske asyryldy. Gaz generasııasyn damytý sheńberinde kómir JEO-ny tabıǵı gazǵa uzaq merzimdi aýystyrý josparlanýda. Kómirdi gaz otynymen almastyrý qorshaǵan ortaǵa áser etý deńgeıin ǵana emes, parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn da tómendetýge múmkindik beredi.

Bul rette iri kompanııalardyń úlesi de mańyzdy. «Fılıp Morrıs Qazaqstan» tehnıkalyq bóliminiń basqarýshysy Artýr Baıbolatov turaqty damý qaǵıdattary jahandyq jáne jergilikti deńgeıdegi bıznes-strategııanyń negizinde jatqanyn atap ótti. «Biz basqa ekologııalyq bastamalarmen qatar kompanııanyń energııa tıimdiligin arttyrý úshin únemi jumys isteımiz: árbir jeke sektor men jabdyqtyń energııa tutynýy týraly bilemiz, «qyzyl» aımaqtardy anyqtaımyz jáne olar úshin ońtaıly sheshim tabamyz. Bastamalar óndiristiń tehnologııalyq prosesterin de, jylý oqshaýlaǵyshy, «aqyldy» jaryǵy bar turmystyq sheshimderdi de qamtıdy. Sońǵy 4 jylda elektr energııasyn tutynýdy orta eseppen 16 paıyzǵa deıin qysqarta aldyq», dep atap ótti spıker.

Energetıka mınıstrliginiń JEK departamentiniń basqarma basshysy Baltýǵan Tájmaqınanyń aıtýynsha, Energetıka mınıstrliginiń birinshi kezektegi sharalarynyń  biri jańartylatyn energııa kózderin (JEK) belsendi damytý. 2030 jylǵa qaraı Qazaqstandaǵy taza energııa úlesin 6 paıyzǵa deıin arttyrý josparlanýda.

Qazaqstanda JEK – endi damyp kele jatqan saly. Qazirgi ýaqytta respýblıkada 116 JEK 116 obektisi jumys isteıdi. 2050 jylǵa qaraı jahandyq energetıkalyq teńgerimdegi JEK jobalarynyń úlesi 35 paıyzǵa jetedi dep kútilýde. «Alaıda, bul jerde JEK-tiń shaǵyn obektileri ortaq bazaǵa engizilmeıtinin eskergen jón (fermerlik sharýashylyqtar, shaǵyn bıznes sııaqty), - dep túsindirdi Parlament Májilisiniń depýtaty Eldos Abaqanov. Onyń aıtýynsha, bul máseleni keńinen talqylaý qajet.

Energetıka mınıstrligi BUUDB-men birlesip, 2017 jyldyń sońynda Qazaqstanda kún energetıkasyn josparlaý jáne engizý úshin ınteraktıvti kún atlasyn iske qosty. Sondaı-aq, «jasyl» qarjylandyrý baǵdarlamasy jumys isteıdi, onyń sheńberinde Qazaqstanǵa $30 mln bólindi. Nur-Sultan qalasynda EQDB «jasyl» ekonomıka jobalary boıynsha jetekshi bankır Maıra Qarasaevanyń aıtýynsha: «EQDB-nyń Jasyl qalalar baǵdarlamasy iske qosyldy jáne byltyr qyrkúıekte Almaty óńiri jobany iske asyrýǵa kiristi».

Konferensııada «Turaqty damýǵa járdemdes» ortalyǵynyń atqarýshy dırektory Vera Mýstafına KTQ–da bıogaz qondyrǵylaryn salý máselesin qozǵady. Onyń aıtýynsha, bıogaz-áleýeti jetkilikti baǵalanbaǵan, tómen balamaly energııa kózderiniń biri. Sonymen qatar, mundaı elektr energııasyn óndirý kásiporyndardyń energııa tutynýyn edáýir únemdeýge múmkindik beredi.

Jańartylatyn energııa kózderiniń energetıkasyndaǵy bıogazdyń róli úlken, jáne ol tek iri ónerkásipte ǵana emes. Coca-Cola kompanııasy «Jasyl ekonomıka jáne G-Global-dy damytý koalısııasy» ZTB-men birlesip 2 jyl buryn aýyldaǵy agrobızneste bıogazdy paıdalaný jónindegi pılottyq jobany iske qosty. Joba ekonomıkalyq jáne ekologııalyq baǵytty  kózdeıdi.

Konferensııada sóz sóılegen ZTB Atqarýshy dırektory Ashat Súleımenov kompanııa jobasynyń tıimdiligin atap ótti. Ekologııalyq maqsat qysqy kezeńde Aqmola oblysynyń «Arnasaı» aýyly turǵyndarynyń Esil ózenine kóńdi ruqsatsyz tastaýyn joıý boldy. Ekonomıkalyq maqsat bıogaz qondyrǵysyn paıdalaný arqyly satýǵa arnalǵan jylyjaılarda ekologııalyq taza ónim ósirý boıynsha aýylda óz agrobıznesin qurý múmkindigin kórsete otyryp, jergilikti halyqty qoldaý boldy. Nátıjesinde bıogaz qondyrǵysy eki úlken jylyjaıdy jylytyp, sátti jumys isteıdi. Qysta kóń otyn retinde qoldanylady. Jylyjaılarda ósiriletin ekologııalyq taza qııar kórshi aýyldarǵa satylady, al «Arnasaı» aýylynyń turǵyndary qosymsha tabys tabýǵa múmkindik aldy.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Boryshymdy abyroımen ótesem deımin

Rýhanııat • Búgin, 07:43

Ardagerler azaıyp bara jatyr...

Qazaqstan • Búgin, 07:38

Elbasy jáne Qazaqstan armııasy

Elbasy • Búgin, 07:36

Tarıhı shyndyqty moıyndaǵan jazba

Tarıh • Búgin, 07:35

«Tumardyń» jeńimpazdary anyqtaldy

Oqıǵa • Búgin, 07:33

О́zekti máselelerge nazar aýdaryldy

Parlament • Búgin, 07:26

Toǵanas batyr týraly tolǵanys

Tarıh • Búgin, 07:21

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar