Qoǵam • 26 Sáýir, 2021

«Jany ashymastyń qasynda basyń aýyrmasyn»

169 ret kórsetildi

Bireýdiń tasbaýyrlyǵynan túńilgende aıtylǵan bul sóz halyqtyń kókeıindegisin dóp basqan soń, mátelge aınalyp ketken. Ony qazir kóbine úlkendi-kishili sheneýnikterge qarata aıtatyn boldyq.

Úkimet bekitken «Nurly kósh» baǵdar­la­masy aıasynda 2010 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynyń Qyzyljar aýdanynda jańadan Báıterek aýyly boı kóterip, oǵan shet memleketterden kóship kelgen qandastar qonystandyryldy. Mundaǵy 140 úıden shyqqan 320 oqýshyny úsh sha­qy­rym­daı jerdegi aýdan ortalyǵy – Beskól aýylyn­daǵy mektepterge avtobýspen tasy­mal­dap oqytý uıymdastyryldy. Biraq munyń ózi de Qyzyljar óńiriniń qatty aıazdy kún­de­rin­de buǵanasy bekimegen baldyrǵandardyń densaýlyǵyna teris áserin tıgizbeı qoımasy anyq edi. Sol sebepti ata-analar Báıterekte orta mektep salý qajettigin aıtyp, aýdan men oblys basshylaryna talaı ret shaǵynǵan. Alaıda olar jergilikti bıýdjette qarjy jetispeıtindigine baılanysty máseleni el qazynasy esebinen sheshýge ýáde bergenimen, is júzinde dármensizdik tanytqan.

Arada ótken bes jyl ishinde óńirdiń eki ákimi aýysyp, úshinshisi bolyp Erik Sultanov (qazir Parlament Senatynyń depýtaty) kelgen-di. Báıterektikter óz muqtajdyǵyn oǵan da jetkizgen. Ol da áýeli máseleni respýblıkalyq bıýdjet esebinen sheshýge kúsh salyp kórgenimen, onysynan esh nátıje shyqpaǵan soń, oılana kele, 300 oqýshyǵa arnalǵan orta mektepti oblystyq bıýdjet qarjysy esebinen salýdy uıǵardy. Sóıtip sýbvensııalyq óńirdiń ár salaǵa bólingen sanaýly qarjysyn barynsha ońtaılandyrý arqyly 900 mıllıon teńgedeı qarjy ta­ýyp, bas-aıaǵy bir jyldyń ishinde báıterektik oqýshylarǵa tamasha bilim ordasyn salǵyzyp berdi.

 Osyǵan uqsas jaıt Qyzylorda oblysynda boldy. Aral aýdanynyń Sekseýil kentindegi úsh mekteptiń úsheýi de temir jol qaq jaryp ótetin osy eldi mekenniń bir-aq jaǵynda ornalasqandyqtan, ekinshi jaǵynda turatyn 360 oqýshy sabaqqa barý úshin kún saıyn bastaryn báıgege tigip, poıyzdar árli-berli júıtkip júrgen 13 relsti basyp ótedi eken. Ata-analardyń osy­ǵan alańdaýshylyǵyn eskergen
aýdan­ basshylary kenttiń ekinshi bóliginde tu­ratyn oqýshylarǵa arnap 300 oryndyq mektep salý úshin qajetti jobalyq-smetalyq qujattamany daıyndatqan. Biraq ony qarjylandyrý máselesin sheshý sozbaqqa salynǵan. Tipti sekseýildik saılaýshylardyń ótinishine qaraı Parlament depýtattary óńir basshysyna jazǵan hatqa «Sekseýil kentinde jańa mektep salý máselesi aldaǵy ýaqytta oblystyq bıýdjettiń múmkindigine qaraı qarastyrylady» degen «syrǵytpa» jaýap qaıtarylǵan. Tek sekseýildikterdiń janaıqaıy jaıly «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazetinde jarııalanǵan synı maqalaǵa Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev nazar aýdaryp, Qyzylorda oblysynyń burynǵy ákimine tıisti tapsyrma bergen soń ǵana másele oń sheshimin tapty.

Taǵy bir mysal: elimiz táýelsizdik alǵa­ly shekara mańyndaǵy kóptegen eldi meken turǵyndary Qazaq radıosynyń habarla­ryn tyńdaı almaı, kórshiles elderdiń radıo­arnalaryna qulaq túrýge májbúr eken­dik­terin aıtyp, shaǵymdanyp keldi. Osy jóninde Parlament depýtattary Úkimet pen tıisti memlekettik organǵa talaı márte depýtattyq saýal joldaǵany da málim. Olarǵa berilgen jaýaptardyń toqeteri mynadaı edi: «Qorǵanys vedomstvosy Qazaq radıosynyń habar taratý aýmaǵyn keńeıtý úshin bos radıojıilik joqtyǵyn málimdeýine baılanysty bul máseleni sheshý ázirge múmkin emes». Al osy, elimizdiń aqparattyq qaýip­sizdigine qatysty problemaǵa Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva aıryqsha mán berip, tabandylyqpen aına­lys­qandyqtan, «joq» delinip kelgen radıo­jıi­likter aıaq astynan «tabylǵan» bolyp shyqty. Nátıjesinde, bıyldan bastap 2024 jylǵa deıin Túrkistan, Jambyl jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń shekara mańyn­daǵy 400-den astam eldi mekeninde turatyn 630 myńnan astam adam otandyq radıoarnalardyń habarlaryn tyńdaýǵa múmkindik alyp otyr.

Osyndaı mysaldarǵa qarap: «Kez kelgen azamatty bıik laýazymǵa taǵaıyndaǵanda eń aldymen onyń boıynda halyqqa shynaıy janashyrlyq bar-joǵyn bilý qajet-aý», degen oı túıesiń. Jalpy, memlekettik qyzmetshi ataýlyǵa qoıylatyn basty talap ta osy bolýǵa tıis-aý. О́ıtkeni, ondaı adamı qasıet darymaǵan sheneýnik ózine jurt amanattaǵan máseleni sheshýde tabandylyq tanytyp jarytpasy anyq. Memlekettik organdardaǵy bıýrokrattyq bezbúırektik «dertiniń» túp-tamyry da osynda shyǵar.

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda alty óńir «qyzyl» aımaqta tur

Koronavırýs • Búgin, 09:57

13 mamyrǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Qazaqstan • Búgin, 09:39

Batys Qazaqstanda jańa qaýly shyqty

Aımaqtar • Búgin, 09:16

Balýan Sholaqtyń dombyrasy

О́ner • Búgin, 09:00

Jazǵa sálem joldaıyq

О́ner • Búgin, 08:55

Jylqyshy aýyldyń jaqsylyǵy

Aımaqtar • Búgin, 08:54

Sýdy únemdeý el úmitin aqtaı ma?

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Stýdentterdiń sóz saıysy

О́ner • Búgin, 08:41

Halyq únine qulaq asatyn ortalyq

Qoǵam • Búgin, 08:39

Egilgen tal-terektiń obalyna qalmaıyq

Ekologııa • Búgin, 08:37

Ońtaıly onlaın aýksıon

Tehnologııa • Búgin, 08:35

Qoldy bolyp jatqan qaraýsyz mal

Aımaqtar • Búgin, 08:30

Brakonerge buǵaý bolmaı ma?

Aımaqtar • Búgin, 08:28

2021 jyl – qalpyna kelý kezeńi

Koronavırýs • Búgin, 08:25

Kıik kúıik pe?

Ekologııa • Búgin, 08:18

Qaýiptiń betin vaksına qaıtarady

Medısına • Búgin, 08:15

Halyqpen 200-den astam kezdesý ótkizdi

Parlament • Búgin, 08:14

«Osyǵan deıin nege birikpedi?»

Medısına • Búgin, 08:13

Qorqynyshty seıiltý quraly

Medısına • Búgin, 08:11

«Qazaqstanym!» dep, qalamy júıtkip tur

Qazaqstan • Búgin, 08:10

Hantáńirden qanat qaqqan qaıratker

Qoǵam • Búgin, 08:08

8 raýndta – 8 mıllıon dollar

Boks • Búgin, 08:07

Úı salǵanǵa – úlken kómek

Qoǵam • Búgin, 08:05

Bartımen sheberlik baıqasty

Tennıs • Búgin, 08:05

«Jigitter bar narqasqa...»

Sport • Búgin, 07:59

Ekonomıka damý jolaǵyna shyqty

Ekonomıka • Búgin, 07:58

Uqsas jańalyqtar