Qazaqstan • 18 Mamyr, 2021

Jańa jobalardy tanystyrdy

61 ret kórsetildi

Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń kezekti eseptik kezdesýinde byltyrǵy jáne 2021 jyldyń alǵashqy toqsany boıynsha atqarylǵan jumystar legi men aldaǵy mindetter barysy baıandaldy. Mınıstr Aqtoty Raıymqulova el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyn merekeleý jónindegi is-sharalar josparyna basa nazar aýdardy. Kınematografııa týraly zań jobasy, arhıv isi salasyndaǵy oń ózgeristerdi baıandaı kele, ulttyq mádenıet pen dástúrdi jańǵyrtýǵa, buqaralyq sport túrlerin damytýǵa, sondaı-aq eldiń týrıstik tartymdylyǵyn arttyrýǵa baǵyttalǵan birqatar jańa jobany tanystyrdy.

Tý tikken qazaqstandyqtar

Mınıstrlik qyzmeti Memleket basshysynyń Joldaýlaryna, «Rý­hanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdar­la­malaryna, Nur Otan partııasynyń saılaýaldy tuǵyrnamasyna, stra­te­gııalyq jáne baǵdarlamalyq qujattaryna negizdelgenin jet­kizgen mınıstr, jalpyulttyq is-sharalar josparyna sáıkes «Qazaqstan – sporttyq ult» ataýymen jarııalanǵan aqpan
aıynda 150-den astam sporttyq-buqaralyq jıyn ótkenin habarlady. Eń tanymaly #Meniń­Táýel­sizdikke ­úlesim aksııasy men «Meniń jetistigim – elimniń jetis­tigi» chellendji iske qosylyp,  elimizdiń ataqty sportshylary týraly «Sporttaǵy 30 ataqty esim» jobasy uıymdastyryldy. «Qa­zaqstandyqtardyń óz jetis­tikterin Táýelsizdiktiń 30 jyl­dyǵyna arnaýy jalǵasýda. Olar­dyń arasynda Marııa Aýezo­vany erekshe atap ótkim keledi. Ol Everest taýynyń Kala-Pat­har shyńyna (5364 metr) shyq­qan álemdegi eń alǵashqy múm­kin­digi shekteýli qyz bolyp, aty ańyzǵa aınaldy. Kúni keshe ǵana Qazaqstanǵa eńbegi siń­gen sport sheberi Maqsut Ju­maev jer betindegi eń bıik taý júıesi – Gımalaıdaǵy Shyǵys Lobýche shyńyn baǵyndyryp, ózi­niń jetistigin Qazaqstan Táýel­sizdiginiń 30 jyldyǵyna arnap, 6119 metr bıiktikke tý tikti», degen mınıstr A.Raıymqulova bu­qa­ralyq sportty damytýǵa, onyń ishinde balalarǵa basymdyq berý kerektigin erekshe atap ótti.  2025 jyly sportpen shuǵyldanatyn balalar men jasóspirimderdiń sany 20%-ǵa deıin, al sport seksııalary sany 128 100-ǵa arttyrý kózdelgen.

 

Jazǵy maýsym jańalyqtary

21 mamyr – mádenıet jáne óner qyzmetkerleri kúni. Kásibı mereke qarsańynda kitaphanalar, mýzeıler, mádenı-demalys salasy qyzmetkerleriniń kásibı sheberligin odan ári qoldaý, óńirlik mádenıet uıymdarynyń ımıdjin arttyrý maqsatynda bas­taý alǵan «Rýhanı qazyna-2021» IV festıvali nátıjesinde jeńim­pazdar anyqtalyp, máde­nıet uıymdarynyń úzdik qyz­met­kerleri aqshalaı syılyqtarmen marapattalady. Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy aıasynda atqary­latyn is-sharalar legi jaz aıynda jańa qarqynmen bastalmaq. Má­selen shildede «Elim meniń»  jáne «Táýelsizdik tolǵaýy» respýb­lıkalyq konkýrstary óte­di dep josparlansa, «Táýel­siz­diktiń 30 jyldyǵyna arnal­ǵan 30 kınotýyndy» jobasy aıasynda ıdeologııalyq jáne tár­bıelik sıpattaǵy tarıhı, kórkem jáne anımasııalyq fılm­der ázirlenbek. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵyna sáıkes shildeniń birinshi jeksenbisinde dástúrge aınalǵan «Ulttyq dombyra kúni», sonymen qatar Elorda kúni qarsańynda mádenıet jáne óner qaıratkerleri qatysýymen ótetin «Sálem, elorda!» fes­tı­valimen jalǵasady. El táýel­siz­diginiń 30 jyldyǵyn la­ıyqty deńgeıde merekeleýdiń sońǵy kezeńi «Uly dala eli – Táýel­sizdiktiń 30 negizi» atty aý­qymdy jobamen jalǵasyp, máde­nıet uıymdarynyń otyz kún­digi aıasynda kún saıyn jańa týyn­dylardyń tusaýkeserleri ótip otyrady. Sondaı-aq Táýelsizdik kúni qarsańynda kóp nazaryna usynylatyn ulttyq kınojoba – «Uly dala tańy» tarıhı kórkem fılminiń tusaýkeseri talaı kórermendi qýantary anyq.

 

«Uly dala murasy» jármeńkesi

Mınıstrdiń aıtýynsha, sport pen ishki týrızmdi damytýǵa jáne olardy odan ári ilgeriletýge ba­ǵyttalǵan ıdeologııalyq-maz­mundy jáne sapaly sharalardy ótkizý jyl boıyna josparlanǵan. El Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy aıa­synda týrızm salasynda mınıstrlik respýblıkalyq já­ne óńirlik deńgeıde 100-den astam is-shara uıymdastyrylmaq. «Tý­rızmdi damytý boıynsha jan-jaqty jumys jalǵasýda. Búgingi kúni týrıstik naryqtyń qyzmetin odan ári yntalandyrý boıynsha zańnamalyq aktiler qabyldanyp, ishki týrızmmen tanysý úshin jańa múmkindikter ashylyp, kór­setiletin qyzmetter jelisi ulǵaı­tyldy. Infraqurylymdy damytý men ınvestısııalyq tar­tymdylyqty arttyrý úshin barlyq jaǵdaılar jasalýda. Búginde etnotýrızm erekshe ózek­tilik pen tanymaldylyqqa ıe. Osy baǵytta maýsym-qyrkúıek aılarynda Almaty qalasynyń týrıstik tartylys oryndarynda qolónershilerdiń qatysýymen «Uly dala murasy» jármeńkesin ótkizý josparlanýda», dedi mınıstr A.Raıymqulova. Sondaı-aq jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip, 1 trln teńgeden astam jeke jáne memlekettik ınvestısııalar tartý arqyly 22 myń jańa jumys orny qurylatyndyǵyn atap ótti. Al Túrki elderiniń astanasy atanǵan Túrkistannyń tarıhı ortalyǵyn qalpyna keltirý boıynsha belsendi jumystar jal­ǵasa beredi. 2020 jyly Túrkistan qalashyǵyn restavrasııalaý, kon­servasııalaý jáne qalpyna keltirý jumystarymen 88,7 ga aýmaqtaǵy 17 nysan qamtylyp, onyń ishinde 8 tarıhı-mádenı nysanda jumystar aıaqtalǵan.

 

Saıası qýǵyn-súrgin qurbandary aqtalady

Mınıstrlik qyzmetiniń kelesi baǵyty arhıv isi salasy boıynsha da birqatar jaǵymdy ózgeriske basymdyq berilmek. Atap aıt­qanda, bıyl 4 respýblıkalyq ar­hıv úshin arhıvtik qujattardy qalpyna keltirý jáne mıkrofılmdeý zerthanalaryn satyp alý kózdelgen. Sondaı-aq saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn to­lyq aqtaý jónindegi memlekettik ko­mıs­sııanyń jumysyn súıemeldeý maqsatynda mınıstrliktiń qu­zyreti sheńberinde tıisti ju­mys­tar júrgizilýde. «Qazirgi tańda Ortalyq memlekettik arhıvte mekemeler men uıymdardyń arhıvte saqtalǵan qujattarynyń zańdy ıeleriniń qatysýymen  saıası qýǵyn-súrginderge baılanysty qujattardy qupııasyzdandyrý jumystaryn júrgizý qolǵa alyndy. Jergilikti atqarýshy organdarmen ózara yqpaldastyqta olardyń qaraýyndaǵy memlekettik arhıvterdegi jabyq qorlar bo­ıynsha aqparat jınaqtaldy», dedi mınıstr. Memlekettik bas­qarýdy odan ári jetildirý maq­satynda mádenıet jáne arhıv isteri jáne qujattamany basqarý ko­mıtetterin qurý boıynsha naq­ty qadamdar qolǵa alynǵan.

 

Kınematografııa týraly zań jobasy

Eseptik kezdesý barysynda aı­tylǵandaı, qazir mınıstrlik kınematografııa týraly zań jobasyna 2021 jylǵa arnalǵan zań shyǵarý jumysynyń josparyna sáıkes ózgerister engizý boıynsha jumystar júrgizýde. «Jumys toby quryldy, onyń quramyna múddeli memlekettik organ­dardyń, qoǵamdyq uıym­dardyń, sýretshilerdiń, kıne­ma­tografııanyń ókilderi kiredi. Qazirgi ýaqytta jumys toby­nyń 10-nan astam otyrysy ót­kizildi, onyń barysynda kı­nematografııanyń problemalyq máse­leleri talqylandy», degen mınıstr munda kınokomıssııa­lardy qurý mehanızmi, qazaq tili boıynsha fılmder dýblıa­jy jáne basqa da ózekti máse­leler qaralatyndyǵyn jetkizdi. Sonymen qatar Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń aýmaǵynda fılm­derdi júıeleý men esepke alýdy qamtamasyz etý, fılmderdi prokattaý jáne kórsetý boıyn­sha senimdi derekterdi usyný bo­ıynsha «Biryńǵaı monıtorıng Qazaqstan aýmaǵyndaǵy fılmder» aqparattyq júıesi ázirlenýde. Al 2021 jyly bas­talǵan Sháken Aımanov atyn­daǵy «Qazaqfılm» AQ modernı­za­sııasy úsh jylǵa deıin jal­ǵas­paq. Joba kınostýdııa­ny teh­nıkalyq qaıta jaraq­tandy­rýdy, ınjenerlik jeliler men ǵımarattardy kúrdeli jón­deýden ótkizýdi, sondaı-aq kınofılmder jıyntyǵyn salýdy kózdeıdi.

«Mereıtoılyq is-shara­lardyń tujyrymdamalyq kún tár­tibin ıdeologııalyq jáne aǵar­týshylyq mazmunda ótkizýdi maqsat etip otyrmyz. Jambyl Jabaev­tyń 175-jyldyq mereı­toıy­na arnap aqyn ómiri­nen fılm túsirý, jańa jınaq­taryn shyǵarý, kitap kórmelerin uıym­dastyrý, mereıtoılyq mone­ta men posh­ta markasyn ázir­leý syndy josparlar bar. Sony­men qatar Qazaqstannyń halyq Qaharmany – Erkeǵalı Rah­ma­dıevtiń 90 jyl­dyǵy, belgi­li qoǵam qaıratkeri Ol­jas Súleı­me­novtiń 85 jyldyǵy, KSRO-nyń Halyq ártisi Álibek Dini­shevtiń 70 jyldyǵy, Qazaq­­stannyń Eńbek sińirgen qaırat­ker Batyrhan Shúkenovtiń 60 jyl­dyǵy atap ótiledi», degen mınıstr Abaı jáne Ál-Farabı jy­lynyń tujyrymdamasy sııaq­ty aldaǵy jyldyń jasampaz qundylyq baǵdarlaryn qalyp­tastyrý negizine arnalatyndyǵyn aıtty. Balalar ádebıetin da­mytýǵa jáne óskeleń urpaqqa ult­tyq qundylyqtardy darytý maq­satynda mınıstrlik res­pýb­lıka boıynsha 2021 jyldy «Balalar ádebıeti jyly» dep ja­rııalǵan-dy. Bul baǵytta bıýd­­jettik baǵdarlamalar sheń­be­rinde oqý saýattylyǵyn arttyrý, qoǵamdyq mańyzy bar ádebıetterdi basyp shyǵarý, balalar ádebıetiniń avtorlaryn jańa shyǵarmalarǵa yntalandyrý, konkýrstar uıymdastyrý boıynsha bastalǵan jumys aldaǵy 4-5 jyl arasynda júıeli jalǵasa bermek. BUU Bas Assam­bleıasy 2021 jyldy Halyq­aralyq tu­raqty damý úshin krea­tıvti ekonomıka jyly dep ata­ǵany belgili. Memleket basshy­synyń tapsyrmasyna sáıkes kreatıvti ekonomıkany damytý tujyrymdamasyn ázirleý boıyn­sha birqatar jumystar bas­taldy. Kreatıvti ındýstrııanyń negizgi baǵyttary mádenıet jáne óner salasyn qamtıtynyn eske­re otyryp, mınıstrlik tujy­rym­damalyq tásilderdi ázirleýge belsendi atsalysýda.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar