Elorda týrızminiń endikteri

Sheteldikter týrızmdi damytý arqyly memleket qazynasyn qampaıtýǵa ál­de­qashan kóshken. Qazaq­stannyń týrıstik salasy da aqyryndap el bıýdjetiniń qambasyn toltyrýǵa úles qosyp kele jatyr. Ási­rese, az ǵana ýaqyttyń ishin­de dúnıejúziniń nazaryn ózine aýdara alǵan elordamyz – Nur-Sultan qalasy. Týrızmniń barlyq salasyn qamtyǵan Qazaqstannyń astanasy osylaısha el týrızminiń ortalyǵyna aınalyp keledi.

2017 jyldyń kúzinde Astana týrızmin damytýdyń 2020 jylǵa deıingi jol kartasynyń jobasy bekitilgeni esimizde. Bir jyldan asa ýaqyt talqylanǵan qujat sol jyldyń 8 qarashasynan bastap kúshine enip, joba úsh jylda óz mıssııasyn tabysty aıaqtady dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Bir aıta keterligi, atalǵan jol kartasy qo­symsha qarjylandyrýdy talap etpeıtin. Tıisti sharalardyń bar­lyǵy ákimdik pen salalyq mınıs­trliktiń bıýdjetinen júzege asyryldy.

Atalǵan jol kartasyna sáı­kes, osy ýaqyt aralyǵynda As­tanada isker­lik, qalalyq demalys túrleri jáne medı­sınalyq týrızm baǵyttaryn damytýǵa ba­symdyq berildi. Nátıjesinde, bas qala­myzǵa týrısterdi barynsha kóptep tartý maqsatynda ǵarysh mýzeıi, botanıkalyq baq, jabyq gúlzarlar, akvaparkter jáne basqa buqaralyq mádenı demalys oryndary ashyldy.

Iskerlik týrızmdegi

iri jetistik

Qaı jaǵynan alyp qarasańyz da, astananyń iskerlik týrızmdi damytýǵa qajetti áleýeti bar. Oǵan adamzat aqyl-oıynyń tamasha tabystarynyń biri sanalatyn búkilálemdik jetistikter kórmesiniń Halyqaralyq kórmeler bıýrosy Bas hatshysynyń bergen baǵasy boıynsha «sońǵy jıyrma bes jyl ishindegi eń tamasha kórme» retinde úlken tabys­pen ótkizilgen EKSPO-2017 ha­lyqaralyq kór­mesiniń ózi-aq búkil astananyń iskerlik týrızm­degi júgin arqalap tur. EKSPO-2017-niń elorda tý­rızmin damytýǵa ba­rynsha yqpal etetin mol mura qaldyrǵany da daýsyz. EKSPO-2017 kórmesiniń bire­geı ny­sany – «Nur Álem» mýzeı-pa­vılo­ny. Sarapshylar Parıjdegi Eı­fel munarasy, Londondaǵy Hrýstal saraıy sııaq­ty «Nur Álem» ǵımaraty EKSPO mu­ra­larynyń álemdik úlgileriniń qa­ta­ry­nan oryn alady degen pikirdi alǵa tartýda.

Sondaı-aq Eýropada 80 jyldary paıda bolǵan oqıǵalyq týrızm de elordada keń qanat jaıyp keledi. Oqıǵalyq týrızm – saıahat barysynda bir is-sharaǵa baǵyt­tal­ǵan týrızm túri. Ol oqıǵa má­de­nıetke, sportqa, bızneske qa­tys­ty bolýy múmkin. Mysaly, oqı­ǵalyq týrızmde kóp mánge ıe olımpıadalar, chempıonattar, rok-festıvalder, kınofestıvalder, karnavaldar, ekonomıkalyq forýmdar jatady. Tipti jyl saıyn atalyp ótetin Elorda kúniniń ózi oqıǵalyq týrızm sanalady. Osy mereke úshin Qazaqstannyń jáne shet­eldiń burysh-buryshynan myń­daǵan týrıster aǵylady. Árı­ne, jyl saıyn dúrkirep óte­tin Astana kúni keıingi eki jyl­da álemge qaýip tóndirgen pande­mııa­nyń saldarynan onlaın ótkizilýde.

2018 jyly Astana TMD-daǵy eń úzdik iskerlik jáne oqıǵaly týrızm qalasy dep tanyldy. Jyl saıyn uıymdastyrylatyn Business Traveller Russia & CIS Awards baıqaýynda «Jyldyń úzdik bıznes-destınasııasy» jáne «Reseı men TMD-daǵy iskerlik jáne oqıǵaly týrızmniń úzdik qalasy» degen júldeni jeńip alǵan bolatyn. Aıta keteıik, Business Traveller Awards júldesi jyl sa­ıy­n iskerlik týrızm salasyndaǵy kórnekti jetistikter men ınnovasııalar úshin tartý etiledi.

Business Traveller Awards óziniń obektıvtiligi arqasynda bedeldi marapat bolyp esepteledi. Sebebi jeńimpazdardy qazylar nemese sarapshylar komıteti emes, oqyrmandar daýys berý arqy­ly anyqtaıdy. Jýrnaldyń jazylýshylary men oqyrmandary – eń iri MICE-agenttikter, qaýym­dastyqtar, korporasııalar men iskerlik jáne týrıstik týrızm naryǵynyń basqa da qa­tysý­shy­lary, sondaı-aq isker adamdar, jetekshi ha­lyq­ara­lyq jáne reseılik bıznes mek­tep­teriniń biti­rýshileri, iri reseı­lik jáne ha­lyqaralyq kompa­nııa­lardyń bas­shylary, bankter, memlekettik korporasııalar jáne jeke saıahatshylar.

Medısınalyq

týrızmge basa

mán berilýde

Elorda zamanaýı medısınalyq or­talyqtarǵa ǵana baı emes, mun­da kardıo, onko jáne neıro­hı­rýrgııalyq kó­mek kórsetý isi qar­­qyndy damyp kele­di. 2016 jylǵy derek boıynsha Qazaq­stan me­dısınalyq týrızm boıyn­sha TMD elderi arasynda Reseı men Ýkraı­nany alǵa jiberip, úzdik úshtikten kórindi. Sarapshylardyń baǵalaýynsha, medısınalyq tý­rızm­niń álemdik na­ryǵy 2022 jylǵa qaraı 143,8 mlrd dol­lar­ǵa jetedi. 2015 jyldyń ózin­de bul kórsetkish 43 mlrd dollar­dy quraǵan. Osy naryqtan ár el óz úlesin alýda. Máselen, medı­sı­nalyq týrızmniń dástúrli kósh­basshylary Germanııa jylyna 70 myńǵa, Izraıl 30 myńǵa jýyq emdelýshini qabyldasa, bul na­ryqqa keıin qosylǵan Úndistan me­dısınalyq týrızmnen 1 jylda 3 mlrd, Taıland 2 mlrd dollar tabys tapqan eken.

Densaýlyq saqtaýdyń halyq­aralyq ǵylymı-zertteý orta­lyǵy (International Healthcare Research Center, IHRC), Medical Tourism Index (MTI) halyq­ara­­lyq qoǵamdyq uıymy jáne halyq­aralyq medısınalyq týrızm (MTA) qaýym­das­tyǵynyń ókilderiniń aıtýynsha, al­daǵy 10 jylda álem halqynyń 3-4%-dan astamy medısınalyq qyzmet alý úshin saıahatqa shyqpaq. Demek, Qazaqstannyń da bul baǵytta baq synap kórer múmkindigi bar. Sonymen qatar 2018 jyly elimiz­diń bas qalasy medısınalyq týrızm boıynsha WMTA aıasynda uıymdastyrylatyn halyqaralyq konferensııany qabyldap, qajetti tájirıbe jınady.

Nur-Sultandaǵy Respýblı­kalyq dıagnostıkalyq ortalyq, Ana men bala ult­tyq ǵylymı ortalyǵy, Balalardy ońal­týdyń ulttyq ortalyǵy, Onkologııa jáne transplantologııa ulttyq ǵy­lymı ortalyǵynyń basyn qosa­tyn University Medical Center korporatıvtik qory­nyń Me­dısınalyq kómekti uıymdastyrý departamentiniń dırektory Bek­baı Haırýlınniń aıtýynsha, Ana men bala ult­tyq ǵylymı ortalyǵynda medısı­nalyq týrıster úshin bosaný jáne kesar otalary barynsha kóp suranysqa ıe bolyp otyr.

«Qazaqstanǵa ózge de maqsat­tarmen keletin shetel azamattary bizdiń dáriger­lerdiń kómegine jıi júginip jatady. Onyń ishinde júkti áıelderge túrli asqynýlar, ýaqytynan buryn tolǵaǵy kelý sııaqty sebeptermen medısınalyq qyzmet túrleri kórsetiledi. 2017 jyly Ana men bala ulttyq ǵy­lymı ortalyǵynda álemniń 27 mem­leketiniń 111 azamatyna túrli medı­sına­lyq qyzmet kórsetildi. Olardyń basym kópshiligi, atap aıtqanda 59%-y – Reseı, Túrkııa jáne О́zbekstan sııaqty elder­diń azamattary.

Respýblıkalyq dıagnostıka­lyq orta­lyqta radıofarmpreparattar shyǵara­tyn óziniń jelisi bar Qazaqstandaǵy jalǵyz PET ortalyq jumys isteıdi. Bul Qa­zaqstandaǵy ıadrolyq medısınany jańǵyrtý barysynda asa mańyzdy shara bolǵanyn aıta ketý kerek. Ortalyqta 50-den astam túrli ma­mandyq ıeleri qyz­met kórsetedi. Qazaqstandaǵy eń iri medısınalyq zerthana da osynda. Onda 700-ge tarta túrli zertteýler jasalady. Respýblıkalyq dıagnostıkalyq ortalyq ambýlatorııalyq uıym bolǵandyqtan, munda negizinen elimizge saparlap kelgen nemese osynda jumys istep jatqan shet­eldikter de qyzmet alady.

Balalardy ońaltý ulttyq orta­lyǵynda keshendi túrde medı­sınalyq, áleýmettik jáne peda­go­gıkalyq ońaltý qyzmetteri usynylady. Bul emdeý ortalyǵyna negi­zinen Reseı, О́zbekstan, Ýkraına, Qytaı, Tájikstan jáne Túr­kııadan medısınalyq týrıster keledi. 2017 jyly 50-den astam sheteldik osy ortalyqta emdelip, ońaltý sharalarynan ótti».

Bas qalanyń

demalys oryndary

Qazirgi kezde elordada jalpy aýdany 396,4 ga 9 park, aýdany 30 ga 4 jelekjol, sondaı-aq 131,9 ga 90 gúlbaq bar. Mundaǵy 9 park­tiń árqaısysynyń ózindik erek­shelikteri bar. Máselen, elor­dada eń keıingi ashylǵan Bota­nıkalyq baq «ǵylymı jańalyqtar ashylatyn ári qalalyqtar demalatyn oryn» qyzmetin atqarýda. Munda ǵylymı-zertteý, aǵartý jumystarymen aı­nalysýǵa múm­kindik týady. Ásirese, oqýshylar men bolashaq ǵalymdar ósimdikter álemimen kitap ne ekran betinen emes, tikeleı tanysa alady. Son­daı-aq bul týrısterdi de tartatyn kórneki oryndar qataryna qosylmaq. Kelýshiler elimizde, tipti qurlyǵymyzda kezdespeıtin keıbir ekzotıkalyq gúl túrlerin qyzyqtap, kishigirim kól janyn­da tynyǵyp, kór­kem músin-skýlp­týralardy tama­shalap, sýretke túsip, ıreleń­degen joldar­men sa­ǵattar boıy serýendeý múm­kin­digine ıe bolady.

Al 2016 jyly paıdalanýǵa berilgen Astana-Trıatlon par­kinde qala turǵyn­dary men qonaqtary salamatty ómir saltyn ustanyp, dene tárbıesimen bel­sendi aınalysa alady. 2018 jylǵa deıin «Araı» parki atanǵan saıabaq Astananyń 20 jyl­dyǵyna oraı Almaty oblysy ony qaıta jóndeýden ótkizip, jańa formatta túzip, «Jetisý» degen ataý­men el ıgi­ligine qaıta tapsyrdy. «Kerýen», «Aport», «Qorjynnan tógilgen almalar», «Sharyn shat­qaly», WI-FI aǵashy – osynyń bárin Araı men Saraıshyq kóshe­leriniń qıylysynda ornalasqan osy «Jetisý» saıabaǵynda kórýge bolady. Onyń kireberisinde Jetisýdi beı­neleıtin jeti arka, sýburqaqtary bar basty alleıa ornalasqan. Sondaı-aq taý silemderiniń kórinisi jáne kıiz úıge uqsas oryn-jaılary bar «Aport» alańy, túrli jastaǵy bala­­larǵa arnalǵan «Táńiri» alańy, Shaǵan alleıasy, «Tamǵaly tas» petroglıfteri beınelengen tas­tar jáne Sharyn shatqalynyń úl­gisi bar. Park landshaftyq serýe­n, kireberis jáne ortalyq alleıa, oıyn, kólik qoıý jáne tamaqtaný aımaq­tarynan turady. Demalý aıma­ǵynda sýburqaqtary bar bas alleıa, Almaty oblysynyń sımvoly – Aport alańy, taýǵa uqsas quzdar ornalastyrylǵan.

Sonymen qatar Nur-Sultanda týrıster úshin qashan da paıdaly ári kóńildi ýaqyt ótkizýge bolatyn kórnekti oryndar kóp. Sonyń ishinde sheteldik saıahatshylardyń erekshe yqylasyna myna nysandar ıe boldy:

«Báıterek» ulttyq monýmenti  – kindik qalamyzǵa kelgen árbir qonaqtyń «barýym kerek» degen tiziminde eń birinshi tura­tyn nysan desek qatelespeımiz. Úki­mettik ǵımarattardyń keshenine jaqyn or­nalasqan «Báıterek» («О́mir aǵashy») ata-babamyzdyń dúnıetanym túsini­gimen tyǵyz baılanysty. Oǵan arnalǵan kóp­tegen ańyz-áńgimeler bar, olar jaı­ly ekskýrsovodtar tolyq baıan­dap beredi.

Beıbitshilik pen Kelisim saraıy – Qazaqstanǵa kelgen árbir sheteldik týrıst elimizdegi ult­tyq sana men tanym deń­geıine, júz­degen ult pen ulystyń bir Qazaq shańyraǵy astynda tatý-tátti ómir súrip jatqanyna qashan da ta­ńyr­qaı qa­raıdy. Buǵan aıqyn úlgi retinde pıramıda túrinde salyn­ǵan nysandy ataı alamyz.

Ailand otbasylyq demalys ortalyǵy – 2017 jylǵa deıin «Dýman» ataýymen belgili bolǵan demalys ornyn keń daladaǵy muhıt­tyń bir tamshysy desek te bolady. Osynaý sý asty álemi­niń jer ústindegi bólsheginde teńiz-muhıttardy mekendeıtin tirshilik ıesiniń 100-ge tarta túrin kezdestirýge bolady.

Gastrotýrızmdi tańdaǵan týrıster úshin de Nur-Sultannyń usynary kóp. Elordamyzda máziri eýropalyq jáne azııalyq joǵary talǵamdy taǵamdardan turatyn sándi meıramhanalar, úıdegideı jaılylyq pen nárli taǵamdar usynatyn kishigirim dámhanalar men túrli tamaqtaný oryndary jetip artylady.

«Astana Opera» – teatrynyń ishki-syrtqy kórkemdigi, reper­týaryndaǵy tań­daýly qoıy­lymdar, minsiz dybystalýy óner­súıer qaýymǵa qazaqstandyq tal­ǵam men ónerdiń jańa deńgeıin tanytady.

Bul – elordadaǵy týrıster tamashalaı alatyn qyzyqty ári tartymdy oryn­dardyń bir parasy ǵana. Bul qatarǵa álemdik deńgeıde ótetin jarys­tardy qabyldaı alatyn sport nysandaryn da qosýǵa bolady. San-salaly týrızmniń basyn biriktirgen Nur-Sultan jaqyn bolashaqta Qazaqstannyń týrızm ortalyǵyna aınalatyny sózsiz.