Bilim • 22 Shilde, 2021

Tárbıe negizi – ulttyq qundylyqtarda

551 ret kórsetildi

«Biz búgingi beıbit tirligimiz úshin, Qazaqstan dep atalatyn respýblıkanyń jer betin­de barlyǵy úshin, tarıhtyń ár tusynda osy eldi, osy jerdi qorǵaǵan qaısar jan­­dardyń arýaǵynyń aldynda qashanda qaryzdarmyz», dep Elbasy Nursultan Nazar­baev aıtqandaı, bizdiń aldymyzda babalarynyń ıgi dás­túrin saqtaıtyn, kúlli álem­ge áıgili ári syıly óz eliniń patrıottary bolatyn urpaq tárbıeleý mindeti tur. Otan­shyldyq sezim – ult rýhy deńgeıiniń aınasy, ólshemi. «Balańdy óz tárbıeńmen emes, óz ultyńnyń tárbıesimen tárbıele» degen eken dana halqymyz. Sondyqtan da san ǵasyr­­lar boıy suryptalǵan ulttyq qundylyqtarymyzdy oqý-tárbıe prosesine en­gizý arqyly ulttyń tunyp turǵan rýhanı baılyǵymen óskeleń urpaqty sýsyndatý – basty paryzymyz.

Ulttyq qundylyqtardyń árbir halyq­tyń ómirinde alatyn orny ózgeshe. Qazaqtyń salt-sanasyn jańǵyrtý elimizdiń ishki jáne syrtqy saıasatyn ulttyq sıpatta júr­gizýdi talap etedi. Qazaqı rýhy bıik ult­tyq ıdeıanyń qalyptasýynda ulttyq qun­dylyqtardyń mańyzy zor. Ulttyq tárbıe týraly ıdeıa búgingi kún talaby  men ómirlik qajet­tilikten týyndap otyr. Ulttyq sana-sezimi qalyptasqan, tól qundylyqtar men jal­py­adamzattyq qundylyqtardy ózara ushtas­­tyra alatyn tolyq kemeldi, ult­jandy tul­ǵany tárbıeleý – ulttyq ıdeıa­nyń negizgi baǵyty. Ulttyq ıdeıa – qazaq hal­qy týdyrǵan moraldyq nor­ma­larda jáne ulttyq qundylyqtarda beki­tilgen patrıot­tyq tájirıbeni meńgerý, ulttyq etno­­mádenı dástúrler men ádet-ǵuryptardy taný, tarıh­ty qurmetteý arqyly iske asyrylady.

Qazaq aqyny Maǵjan Jumabaev «Jas bala – jas bir shybyq, jas kúnde qaı túrde ıip tastasań, eseıgende sol ıilgen kúıinde qalmaq» dep tujy­rym jasaǵan eken. Búgingi jas urpaqty bala shaq­tan, ıaǵnı erte jas­tan ulttyq qundylyqtarǵa súıe­ne otyryp tárbıeleý kerek. Búgingi durys tárbıe alǵan jastar – bolashaq jaqsy azamattar. Sol sebepten de Tuńǵysh Prezıdentimiz rýhanı jańǵy­rý týraly baǵdar­lamalyq maqalasynda: «Ult­tyq salt-dástúrimiz, tilimiz ben mýzykamyz, ádebıetimiz, joral­ǵylarymyz, bir sózben aıtqan­da, ult­tyq rýhymyz boıymyzda máńgi qalýy tıis»,  dep oı qorytady.

Búgingi kún turǵysynan qaraıtyn bolsaq, egemen eldiń beıbitshiligi men birligin saq­taıtyn jas urpaqtyń boıyna erlik rýhty, otan­shyldyq sezimdi sińirý – mańyzdy máse­leler­diń biri. Eldiń týyn kóterip, táýelsizdik talaptaryn oryndaý isine batyl betburys jasaǵan búgingi tańda adam­zattyq ıgilikterdi, hal­qymyzdyń ǵasyrlar boıy armandaǵan máde­nı-rýhanı murasy men ulttyq tár­bıe salasynda jumys jasaý – bas­ty mindetimiz.

Ulttyq qundylyqtar – ulttyq ıdeıanyń negizgi ózegi, ult qalyptasýynyń basty faktorlarynyń biri. Ulttyq ıdeıa – týǵan jer, ósken orta áser­lerinen qalyptasyp, halyq­tyń tili, aýyz ádebıeti, salt-sanasy, ádet-ǵurpy, yrymdary men tyıymdary arqy­ly júıelengen sezim. Ol – ulttyń bolmysy, psı­hologııalyq ózindik ereksheligi. Al osy ult­­tyq ıdeologııamyz álsiz bolsa, bar­lyq salaǵa óziniń teris áserin tıgizetini shúbásiz.

Baýyrjan Momyshuly: «Bizdiń tarıhymyz batyrǵa baı tarıh, halqymyz batyrlyqty bıik dáriptep, azamattyq pen kisiliktiń sımvoly sanaǵan. Batyrlyq, erlik urpaqtan-urpaqqa ata dástúr bolyp qala bermek. О́tkenin bilmegen, tálim-tárbıe, ǵıbrat almaǵan halyqtyń urpaǵy – tul, keleshegi – turlaýsyz. Bizdiń qazaq halqy – batyr halyq», degen eken. Rasynda, keń baıtaq aty­rapty jaýǵa bermeı, qasyq qany qalǵansha kúresken, jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı, elim dep eńi­rep ótken has batyr­lar qanshama deseńizshi! Olar­dyń er­ligi keıingi urpaqqa qashanda ónege bolmaq.

Otansúıgishtik rýh – Táýelsiz  elimizdiń álem­dik órkenıet kóshine qosylyp, dúnıe­júzilik qaýymdastyqtan laıyqty ornyn alýyna múmkindik beretin birden-bir kúsh. Osy jerde jas urpaq eń bastysy – otbasynda as­qaq otansúıgishtik sezimde tárbıelenýi tıis. Uly Abaı: «Balaǵa minez úsh alýan adamnan juǵady: birinshisi – ata-anasynan, ekinshisi – usta­zynan, úshinshisi – qurbysynan», deıdi. Otan­súıgish­tik sezimniń qalyptasýyna ata-ana, aýyl-aımaǵynyń yqpaly zor. Otandy súıý otba­synan bastalatyny ras. Sondyqtan da bala tárbıesiniń sheshýshi faktory – otbasy. Bala­nyń er jetip ósýi, boıyndaǵy alǵash­­qy adam­gershilik belgi­leri otbasynda qalyp­tasady.

Bala tárbıesi – barshamyzǵa ortaq ma­ńyzdy is. Sondyqtan da qoǵam bul jumysqa parasattylyq tanytyp, baısaldylyqpen jumylýy kerek. Urpaq tárbıesinde ejelden qalyp­tasqan halqymyzdyń jaqsy dástúri men taǵylymdaryn, mádenıetin, tarıhyn, burynǵy-sońǵy uly oıshyl pedagogterdiń eńbekterin oqyp, jetik bilmeı, ony jaqsy meńger­meı turyp, keler býynǵa durys tárbıe-taǵyly­myn sińirý múmkin emes. Jas urpaqqa ata-babamyzdan kele jatqan ulttyq tárbıe úlgisin uǵyndyryp, olardy mádenıetti, adamı qasıeti mol, shyǵarmashylyq tulǵa etip tárbıe­leý – qazirgi tańdaǵy ómir talaby jáne qoǵam qajettiligi.

Uly aǵartýshy Ahmet Baıtursynov: «Balam» degen jurt bolmasa, «jurtym» deı­tin bala qaıdan shyǵady» degen. Sondyqtan el bolyp, jurt bolyp urpaq tárbıesin qolǵa alý – basty sharýa. Tárbıe barysynda ulttyq qun­dy­lyqtarymyz arqyly jol kórseter bolsaq, jastarymyz elimizdiń áleýmettik-mádenı ózgeris­terine joǵary mádenıetti deńgeıde beıim­dele alady dep senimmen aıta alamyn.

 

Aıdarhan BINAZAROV,

Abaı atyndaǵy Jambyl gýmanıtarlyq joǵary kolledjiniń dırektory

Sońǵy jańalyqtar

Almatynyń 199 turǵyny koronavırýs juqtyrǵan

Koronavırýs • Búgin, 16:43

Úkimette KQK-daǵy jaǵdaı talqylandy

Úkimet • Búgin, 14:40

Nur-Sultan «sary» aımaqqa ótýi múmkin

Koronavırýs • Búgin, 14:10

OPEK-tiń bas hatshysy kóz jumdy

Álem • Búgin, 13:59

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Uqsas jańalyqtar