Tárbıe negizi – ulttyq qundylyqtarda

Ulttyq qundylyqtardyń árbir halyq­tyń ómirinde alatyn orny ózgeshe. Qazaqtyń salt-sanasyn jańǵyrtý elimizdiń ishki jáne syrtqy saıasatyn ulttyq sıpatta júr­gizýdi talap etedi. Qazaqı rýhy bıik ult­tyq ıdeıanyń qalyptasýynda ulttyq qun­dylyqtardyń mańyzy zor. Ulttyq tárbıe týraly ıdeıa búgingi kún talaby  men ómirlik qajet­tilikten týyndap otyr. Ulttyq sana-sezimi qalyptasqan, tól qundylyqtar men jal­py­adamzattyq qundylyqtardy ózara ushtas­­tyra alatyn tolyq kemeldi, ult­jandy tul­ǵany tárbıeleý – ulttyq ıdeıa­nyń negizgi baǵyty. Ulttyq ıdeıa – qazaq hal­qy týdyrǵan moraldyq nor­ma­larda jáne ulttyq qundylyqtarda beki­tilgen patrıot­tyq tájirıbeni meńgerý, ulttyq etno­­mádenı dástúrler men ádet-ǵuryptardy taný, tarıh­ty qurmetteý arqyly iske asyrylady.

Qazaq aqyny Maǵjan Jumabaev «Jas bala – jas bir shybyq, jas kúnde qaı túrde ıip tastasań, eseıgende sol ıilgen kúıinde qalmaq» dep tujy­rym jasaǵan eken. Búgingi jas urpaqty bala shaq­tan, ıaǵnı erte jas­tan ulttyq qundylyqtarǵa súıe­ne otyryp tárbıeleý kerek. Búgingi durys tárbıe alǵan jastar – bolashaq jaqsy azamattar. Sol sebepten de Tuńǵysh Prezıdentimiz rýhanı jańǵy­rý týraly baǵdar­lamalyq maqalasynda: «Ult­tyq salt-dástúrimiz, tilimiz ben mýzykamyz, ádebıetimiz, joral­ǵylarymyz, bir sózben aıtqan­da, ult­tyq rýhymyz boıymyzda máńgi qalýy tıis»,  dep oı qorytady.

Búgingi kún turǵysynan qaraıtyn bolsaq, egemen eldiń beıbitshiligi men birligin saq­taıtyn jas urpaqtyń boıyna erlik rýhty, otan­shyldyq sezimdi sińirý – mańyzdy máse­leler­diń biri. Eldiń týyn kóterip, táýelsizdik talaptaryn oryndaý isine batyl betburys jasaǵan búgingi tańda adam­zattyq ıgilikterdi, hal­qymyzdyń ǵasyrlar boıy armandaǵan máde­nı-rýhanı murasy men ulttyq tár­bıe salasynda jumys jasaý – bas­ty mindetimiz.

Ulttyq qundylyqtar – ulttyq ıdeıanyń negizgi ózegi, ult qalyptasýynyń basty faktorlarynyń biri. Ulttyq ıdeıa – týǵan jer, ósken orta áser­lerinen qalyptasyp, halyq­tyń tili, aýyz ádebıeti, salt-sanasy, ádet-ǵurpy, yrymdary men tyıymdary arqy­ly júıelengen sezim. Ol – ulttyń bolmysy, psı­hologııalyq ózindik ereksheligi. Al osy ult­­tyq ıdeologııamyz álsiz bolsa, bar­lyq salaǵa óziniń teris áserin tıgizetini shúbásiz.

Baýyrjan Momyshuly: «Bizdiń tarıhymyz batyrǵa baı tarıh, halqymyz batyrlyqty bıik dáriptep, azamattyq pen kisiliktiń sımvoly sanaǵan. Batyrlyq, erlik urpaqtan-urpaqqa ata dástúr bolyp qala bermek. О́tkenin bilmegen, tálim-tárbıe, ǵıbrat almaǵan halyqtyń urpaǵy – tul, keleshegi – turlaýsyz. Bizdiń qazaq halqy – batyr halyq», degen eken. Rasynda, keń baıtaq aty­rapty jaýǵa bermeı, qasyq qany qalǵansha kúresken, jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı, elim dep eńi­rep ótken has batyr­lar qanshama deseńizshi! Olar­dyń er­ligi keıingi urpaqqa qashanda ónege bolmaq.

Otansúıgishtik rýh – Táýelsiz  elimizdiń álem­dik órkenıet kóshine qosylyp, dúnıe­júzilik qaýymdastyqtan laıyqty ornyn alýyna múmkindik beretin birden-bir kúsh. Osy jerde jas urpaq eń bastysy – otbasynda as­qaq otansúıgishtik sezimde tárbıelenýi tıis. Uly Abaı: «Balaǵa minez úsh alýan adamnan juǵady: birinshisi – ata-anasynan, ekinshisi – usta­zynan, úshinshisi – qurbysynan», deıdi. Otan­súıgish­tik sezimniń qalyptasýyna ata-ana, aýyl-aımaǵynyń yqpaly zor. Otandy súıý otba­synan bastalatyny ras. Sondyqtan da bala tárbıesiniń sheshýshi faktory – otbasy. Bala­nyń er jetip ósýi, boıyndaǵy alǵash­­qy adam­gershilik belgi­leri otbasynda qalyp­tasady.

Bala tárbıesi – barshamyzǵa ortaq ma­ńyzdy is. Sondyqtan da qoǵam bul jumysqa parasattylyq tanytyp, baısaldylyqpen jumylýy kerek. Urpaq tárbıesinde ejelden qalyp­tasqan halqymyzdyń jaqsy dástúri men taǵylymdaryn, mádenıetin, tarıhyn, burynǵy-sońǵy uly oıshyl pedagogterdiń eńbekterin oqyp, jetik bilmeı, ony jaqsy meńger­meı turyp, keler býynǵa durys tárbıe-taǵyly­myn sińirý múmkin emes. Jas urpaqqa ata-babamyzdan kele jatqan ulttyq tárbıe úlgisin uǵyndyryp, olardy mádenıetti, adamı qasıeti mol, shyǵarmashylyq tulǵa etip tárbıe­leý – qazirgi tańdaǵy ómir talaby jáne qoǵam qajettiligi.

Uly aǵartýshy Ahmet Baıtursynov: «Balam» degen jurt bolmasa, «jurtym» deı­tin bala qaıdan shyǵady» degen. Sondyqtan el bolyp, jurt bolyp urpaq tárbıesin qolǵa alý – basty sharýa. Tárbıe barysynda ulttyq qun­dy­lyqtarymyz arqyly jol kórseter bolsaq, jastarymyz elimizdiń áleýmettik-mádenı ózgeris­terine joǵary mádenıetti deńgeıde beıim­dele alady dep senimmen aıta alamyn.

Aıdarhan BINAZAROV,

Abaı atyndaǵy Jambyl gýmanıtarlyq joǵary kolledjiniń dırektory