Qoǵam • 10 Qyrkúıek, 2021

Kúı qonǵan kıeli shańyraq

58 ret kórsetildi

«Mýzykalyq tárbıe – bul mýzykantty tárbıeleý emes, eń aldymen adamdy tárbıeleý» deıtuǵyn qanatty sóz bar. Kókshetaýlyq dáýlesker dombyrashy Sáken Birjanov sheshen dombyrasynyń shanaǵ­ynan quıylyp túsken maz­mun­dy kúılerimen zamandas­tary­myzdyń rýhanı álemin baıytyp kele jatqan óner ıesi.

...Shurqyraǵan qalyń jylqy bolat tuıaqtarymen dala tósin jańǵyrtyp jibergen. Jol tappaı qınalatyn tárizdi. Tus-tustan andaǵaılap shapqan kezde uıysa uılyǵyp, teńizdiń aqbas tolqynyndaı býyrqana shıyrshyq atyp jóńkiledi. Basqynshy jaý tún ortasynda shapqan. Shyrt uıqyda jatqan aýyl jigitteri jylqyǵa jetip úlgermedi. Bes qarýyn asynyp kelgen qaraqshylar támam jylqyny soıyldap qýǵanymen, jylqynyń quty Bozaıǵyr bóline qashyp, týǵan jerine tartady. Barymtashylar aýzymen qus tistegen júırikterimen ile qýǵanymen qara shaldyrmaı ketedi. Arqyraı kisinep, týǵan jeriniń órtengen, búlingen, dúnıe-múlki shashylyp jatqan, soıylǵa jyǵylǵan jurtyna kelip kúńirene kisinedi deıdi. Kúı tili oqıǵany aına-qatesiz, dál osylaı baıandaıdy. «Bozaıǵyr» kúıiniń jelisi tórt túlik maldyń tóresi – jylqynyń boıyndaǵy osynaý asyl qasıetti pash etedi. Qos ishek kúńirene bozdap, Bozaıǵyrdyń shybyn jany shyrqyraǵan, jer tarpyp alasurǵan sátin aınytpaı baıandaıdy. Onyń arǵy jaǵynda tilsiz mal bolsa da kókireginde tunyq sýyn iship, jasyl shalǵynyna jaıylǵan týǵan topyraqty qımaıtyn bir sezimniń bebeýlep jatqanyn ańǵarýǵa bolady. Al adam she? Kózi ashyq, kókiregi oıaý jan óz Otanyn, óz jurtyn basqynshy jaýǵa bastyryp qoımaýǵa tıis. Kúıdiń aıtary da sol. Tyńdaǵan jannyń alpys eki tamyryn týlatyp, tula boıyn qor­ǵasyndaı balqytyp, estigen esti qu­laq­qa naǵyz patrıottyq, ultjandylyq, eljandylyq dánin sińiredi.

Sahnadaǵy dáýlesker dombyrashy Sáken Birjanov kúı lebimen yrǵalatyn­daı. Ol burynǵy Chkalov aýdanynyń Tal­dykól aýylynyń týmasy. О́neri óristegen shańyraqta dúnıege kelgen. Án qusha­ǵynda terbelip er jetken. Ákesi Kók­sheni ánmen qyrǵan Erkin Birjanov otbasyna qaraılap, alysqa uzap shyǵa almady. Tabıǵı talanty tolaıym edi, múmkindigi de qaptal jetetin. Úlken ónerdiń jaryq juldyzy bolýǵa jaratqan ıe syılaǵan tabıǵı daryny jetip turǵanymen, ata-anasynyń jaıyna qaraılaǵan. Sol sebepti de aýylda qarapaıym júrgizýshi bo­lyp eńbek etti. Adal júrdi, adal tur­dy, ónerge de adal boldy. Oblys orta­ly­­ǵyn­da kún qurǵatpaı ótip jatatyn baı­qaý­larǵa qatysyp, talaı ret top jardy. 1981 jyly Máskeýde Kremlde án salǵan. Zııaly qaýym kókshetaýlyq qazaqtyń tabıǵı talantyna tánti bolypty. Respýblıkalyq sahnalarda da án-jyrdyń altyn besigi – Kóksheniń namysyn qorǵady, shetelderge de sapar shekti. Osylaısha talaı jetistikke qol jetkizdi. Eń bastysy, baýyr eti balalary da áke jolyn qýyp, ónerdegi tanymal tulǵalarǵa aınaldy.

1988 jyly Almaty qalasyndaǵy Qurman­ǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konser­va­torııasyn aıaqtaǵan Sáken Erkin­uly­nyń ónerdiń úlken ortasynda irge teýip qalýǵa múmkindigi bar edi. Bola­shaǵynan úlken úmit kútken ustazdary konser­vatorııada qalyp ǵylymmen aınalysýǵa usynys jasaǵan. Áıtse de ónerpaz ulannyń bir búıirinde týǵan jerge degen saǵynysh, perzenttik mahabbat móldirep jatqan bolatyn. Sol sezimd­er qolynan jetektep ákesi ánmen áldı­legen Kókshetaýǵa alyp keldi. Oblys orta­ly­ǵyndaǵy Úkili Ybyraı atyndaǵy fılar­monııaǵa 1993 jyly ornalasty, osy bir kezden bastap dombyrashy Sákenniń aty dúrkirep shyǵa bastady. Aqsary óńi alaýlap, únemi emen-jarqyn kúlimdep júretin dombyrashynyń boıyndaǵy shynaıy qarapaıymdylyq, úlkenge degen izet, ishki mádenıetiniń moldyǵy ónerimen ush­tasqan soń kórermen yqylasyna ıe boldy. ­1998 jyldan beri ónerge umtylǵan ulan­dardyń tálimdi tárbıe mektebine aınal­ǵan mádenıet kolledjinde ustazdyq etýde.

– Kóne kúıler – elimizdiń asyl, qym­bat qazynasy, – deıdi kúıshiniń ózi, – bul kúılerdiń ishki maǵynasynda úlken tár­bıelik mán jatyr. Tek sanamen sal­maq­tap, túsine bilgen lázim. Kez kelgen kúı áldebir tarıhı oqıǵaǵa baılanysty shyqqan. Eń aldymen kúı tilinde óriletin, kóne dáýirdegi aıtýly oqıǵany beıne­leıtin mýzyka sózin qapysyz ańǵaryp, sezine bilý qajet. Yqylym zamannan beri jeli tartqan júz san kúıdiń bári de ejelgi el tarıhyn quraıdy. Osy kúılerge qarap-aq biz halqymyzdyń qandaı surapyl jyldardy, zapyran zamandy basynan keshirgenin ańǵarar edik. Bul týraly tarıhı tulǵalarymyzdyń aıtqan, jazǵan derekteri de az emes.

Ánshi Erkin aǵamyzdyń Sákennen keıingi uly Dáýren Kókshetaýdaǵy mýzy­ka kolledjin támamdaǵan soń, Qurman­ǵa­zy atyndaǵy qazaq ulttyq konservato­rııa­synda bilimin jalǵastyrdy. Qazir oblystyq fılarmonııada qyzmet etedi. Prıma aspabynyń has sheberi. О́z bilgenin Birjan sal atyndaǵy mýzyka kolledjiniń bilim alýshylaryna úıretýde. Dáýrenniń uly Arsenniń kóńili fleıtaǵa qulaǵan. Taıaýda Grýzııada ótken halyqaralyq baı­qaýda jeńimpaz bolyp oraldy. Qyzdary Aıarý men Ádına da mýzyka álemine yn­tyq. Ekeýi de pıanınoda oınaıdy. Al kishi uly Hasen bolsa atasynan sabaq­ta­lyp kele jatqan ádemi ónerdiń kishken­taı ókili. Kúısandyqtyń qulaǵynda oınaıdy.

Mádenıet salasynyń úzdigi Sákenniń uly Máden Nur-Sultan qalasyndaǵy medı­sına ýnıversıtetiniń stýdenti. О́neri óristegen shańyraqta ómirge kelip, qun­daq­ta jat­qan shaǵynda kúımen terbelgen. Máden ja­synan sáýleli mýzyka álemine ǵashyq. Kúı­sandyqta klassıkalyq mýzykalardy náshi­ne keltire oryndaıdy. Ekinshi uly Ǵalı Kókshetaý qalasyndaǵy Sh.Ýálıhanov atyn­daǵy ýnıversıtetiniń kompıýterli gra­fıka fakýltetinde oqyp, bilim alyp júr­genimen, qolynan dom­byra túsken emes. Alǵashqy ustazy – ákesi. Mýzyka mek­­te­binde de ákesinen dáris alǵan. Sáken Bir­janov tárbıelegen jastar da qaýlap ósip ke­ledi. О́z áýletinen taraǵan ónerpaz ul-qyz­darmen birge shákirtteri de mereıin ósirýde.

Sahna tórinde taǵy da kúı shalqydy. Saltanatty ráýishtegi kúı. El bolashaǵy­nyń jarqyn ekendigin kókirekke quıyp turǵandaı. Bul dáýlesker dombyrashy, óner shýaǵy shalqyǵan shańyraqtyń bir ókili Sáken Birjanovtyń shabytty shaǵynyń shaǵyn bir kórinisi.

 

Aqmola oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

12 tamyzǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 10:30

Birqatar óńirde aýa sapasy nasharlady

Ekologııa • Búgin, 09:45

2186 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke saılandy

Taǵaıyndaý • Búgin, 09:22

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:13

Bir kúnde 1643 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

1/16 fınalǵa shyǵa almady

Tennıs • Búgin, 08:45

«Real» – Sýperkýbok ıegeri

Fýtbol • Búgin, 08:40

Anderkardta kúsh synasady

Sport • Búgin, 08:37

Shilde aıyndaǵy úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 08:35

Shahmatshylardyń tarıhı jetistigi

Sport • Búgin, 08:34

«Altyn taı» Aıagózdiń enshisinde

Aımaqtar • Búgin, 08:32

Uqsas jańalyqtar