Aımaqtar • 12 Qazan, 2021

Taspadaǵy Túrkistan tarıhy

88 ret kórsetildi

Úsh myń jyldyq tarıh, ondaǵan iri ımperııalar taǵdyry, uly handar erligi, batyrlar men bıler taǵylymy, bilim men ǵylym salasyndaǵy teńdessiz tóńkerister hám erekshe fılosofııa men mazmundy mádenıet – munyń barlyǵy túrki álemi jáne onyń ǵalamat tarıhyn aıqyndaıtyn aıryqsha baǵyttar.

Al túrki álemi jaıly sóz bolǵanda áste Túrkistan shaharynyń tarıh qatparyndaǵy hám jańa zaman bederindegi ornyn aıtpaı ketý ádiletsizdik. Demek kóne men jańany óz endiginde sátti toǵystyrǵan tarıhı shahar Túrkistannyń túrki áleminiń saıası-ekonomıkalyq qana emes, mádenı-rýhanı ómirinde de alatyn orny erek. «Habar» arnasynyń arnaıy tapsyrysymen túsirilgen telejýrnalıst Maııa Bekbaevanyń «Túrkistan – túrki áleminiń rýhanı astanasy» derekti fılminiń basty ıdeıasy men konsepsııasy da negizinen osy tujyrymmen toqaılasady.

Jaqynda «Habar» arnasy arqyly kórermenine jol tartqan aıtýly derekti fılm kórýshisin eń áýeli mazmundyq mániniń tereńdigi hám óziniń qurylymdyq ereksheligimen baýrap alady. Tamyry tereńnen tarqatylatyn kóne shahardyń baı tarıhyn beıneli til, sheber órilgen dramatýrgııalyq formada utqyr jetkize bilgen túsirilim tobynyń izdenisi kóńilge qurmet sezimin ornyqtyrdy. Olaı deıtinimiz, birneshe myńjyldyq tarıhy bar qalanyń tek baı shejiresine boılap qana qoımaı, ony búgingi el Táýelsizdiginiń 30 jyldyq syndarly tarıhymen egiz órip, taǵylymyn tereńnen tarqata otyryp, túrki álemi bıiginde baıypty baǵdarlaýy derekti týyndynyń beınelilik boıaýyn baıytyp, mazmundyq mánin ózektendire túsken. Muny fılm avtory Maııa Bekbaevanyń ózi bylaı baıandady:

– «Túrkistan – túrki áleminiń rýhanı astanasy» derekti fılmi – Qazaq­stannyń rýhanı brendine aınalǵan qala týraly ımıdjdik joba. Atalmysh týyndyda biz kóne shahardyń negizi qalanǵan kúnnen bastap búginge deıingi qalyptasý tarıhyn jan-jaqty qyrynan kórsetip, onyń túrki álemine tıgizgen yqpalyna toqtalǵymyz keldi. Túrkistan – tarıhshylar men arheologter úshin qazynanyń keni. Qaladaǵy kóneden jetken tarıhı eskertkishter men onyń rýhanı qundylyǵy zertteýshilermen qatar týrısterdiń de qyzyǵýshylyǵyn týdyrýda. Kóne shahardyń jańa zaman stılinde qaıta jasaqtalyp, kún-tún demeı júrip jatqan tamasha arhtektýralyq týyndylary túrki álemi memleketteriniń ortaq maqtanyshyna aınaldy. Jyl sa­ıyn Túrkistanǵa alys-jaqyn shetelden myńdaǵan týrıst kelip, kóne qalanyń baı tarıhymen tanysady. Oǵan túsirilim kezinde ózimiz de anyq kóz jetkizdik. Qala tek sheteldik týrıster úshin ǵana emes, tarıhyn tanyǵysy kelgen kez kelgen otandasymyz úshin de qyzyq. Onyń qundylyǵy, ásirese, búginde tipti arta túskendeı, degen jýrnalıst ári qaraı pikirin naqty faktilermen tarqata tujyrymdady: – Túrkistan ataýy nebir uly tulǵalardyń esimimen baılanys­ty. Sonyń ishinde, ásirese, Arystan bab pen Qoja Ahmet Iаsaýı taǵylymy aıryqsha. Tarıhı qa­lanyń qundylyǵyn ústep turǵan da osy – Áziret Sultan kese­nesi. Bul ańyzǵa bergisiz qurylys nysany HIV ǵasyrda Ámir Temirdiń buı­ryǵymen salynǵan. Endi mine, 600 jyl­dan asa ýaqytty artqa tastap, kıeli shahar tórine sán bergen ásem kesene ma­ńaıy jańa qurylys nysandarymen tolyǵyp, tarıhı qala qaıta túledi. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bas­tamasymen Túrkistan búginde kúlli túr­kiniń bet túzer ortaq qubylasy­na aınal­dy desek, artyq aıtqandyǵy­myz emes. Meniń baıqaǵanym – búgingi Túrkis­tanda kóne tarıhı eskertkishter men zamanaýı qurylys nysandarynyń tamasha úılesimi bar. Túrkistan týraly túsirilgen fılmder kóp emes, saýsaqpen sanarlyq qana. Sondyqtan da «Habar» arnasynyń kórermenderi bul týyndyny asyǵa kútti. Áleýmettik jelide jazylyp jatqan pikirlerge qaraǵanda jasaǵan jumysymyz jyly qabyldanǵan sııaqty.

«Árbir halyq, árbir táýelsiz memleket óziniń rýhanı ortalyǵyn naqtylap alýy kerek. Qazaqstannyń rýhanı orta­lyǵy – Túrkistan. Ol qazaq eliniń rýhanı júregi» degen Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń pikirin negizge alar bol­saq, kıeli Túrkistannyń Qazaqstan ǵana emes, kúlli túrki álemindegi orny aıqyn­dalyp shyǵa keletindeı. Mine, osy ıdeıany basty tirek etken fılm ón boıyna negizinen qundy aqparat­tar men ony berýshi mamandar, qoǵam qaıratkerleriniń oılaryn sátti sa­baq­tap, tushymdy tujyrym túıedi: Túrkis­tan – túrki áleminiń rýhanı astanasy!

Iá, shamshyraǵy qaıta janǵan sha­hardyń jańa myńjyldyqtaǵy sheji­resi de qaıta jazylyp, jańa zaman jastarynyń kózqarasy negizinde qaıta jandandy. Osynaý jaýapty qadamnyń bir parasyn atalǵan týyndydaǵy tu­shym­dy talpynystardan da aıqyn sezin­gendeı boldyq. Ásirese, uly aqyn, Alash arysy Maǵjan Jumabaevtyń:

«Túrkistan – eki dúnıe esigi ǵoı,

Túrkistan – er túriktiń besigi ǵoı.

Tamasha Túrkistandaı

jerde týǵan,

Túriktiń Táńiri bergen nesibi ǵoı» degen rýhty ıdeıasy búginde Táýelsiz Qazaqstannyń erkin oıly jastarynyń baǵyt burar baǵdaryna aınalǵanyna tamasha aıǵaq bolatyndaı. Osy oraıda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı bastamasymen 2018 jyldyń 19 maýsymynda Túrkistanǵa oblys már­tebesiniń berilýi shyn máninde tarıhı oqıǵa boldy. Kúlli túrkige kıe bolǵan qasıetti mekenniń sol kúnnen bastap jańa tynysy ashylyp, shejire tunǵan shamshyraǵy qaıta jandy. Al Túrkistan degen ataý-uǵymnyń ózi jaı ǵana qala aty emes, Alashtyń, qazaq­tyń rýhanı túleýi, jańarýy, alǵa umty­lýy degen maǵynany beretinin eskersek, Túrkistannyń túleýi – táýelsiz Qazaq­stannyń, qala berdi kúlli túrkiniń tarı­hynan oıyp oryn alatyn eleýli oqı­ǵa ekeni daýsyz. «Túrkistan – túrki álemi­niń rýhanı astanasy» derekti fıl­mi kórermenine osyny uǵyndyrdy.

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar