Tabıǵat synynan súrinbeı ótti

El nazary eginjaıǵa aýǵan shaqta kóńilde úmitten kúdik basym edi. Nátıjesin kórgen soń kúdik seıilip, úmit oty jandy. О́ńirde mamyr-maýsym aıynda nebári 13,1 jáne 19,1 mm sha­ma­synda ǵana ylǵal tústi. Sa­lys­tyryp qaraıtyn bolsaq, ót­ken jyldardaǵy kórsetkishten ál­deneshe ese az. Tanapqa dán sińirip bolǵansha qar sýy keýip ketti. Bilikti dıqandardyń aıtýy­na qaraǵanda, bıyl alqaptaǵy topyraq ta kesh jylynǵan. Dánniń boıyndaǵy nár qýat berip, kóktep shyqqanymen boı salyp óse almady. Saraptap qarasańyz, keı óńirde dándi kesh sepkender táýir ónim alǵan syńaıly. О́ıtkeni alqaptardaǵy dán qara qarǵanyń mıy qaınaıtyn shildeniń ortasynan aýyp baryp jaýǵan jaýynǵa ilikti. Shildeniń 15-i kúni Býrabaı aýdanynda – 17,4, Qorǵaljyn aýdanynda – 15,9, Aqkól aýdanynda 13,3 mm mólsherinde jaýyn jaýdy.

– О́ńirdegi astyq túsimi ala-qula, – deıdi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń bas mamany Valerıı Lıtovchenko. – Der kezinde jaýyn jaýmady. Astyqtyń deniniń sabaǵy qatyp qaldy.

О́zge aýdandarǵa qaraǵanda, topyraǵy qunarly Sandyqtaý aýdanynyń alqaptaryndaǵy bıdaı shyǵymy táýir. Bıyl bul aýdanda gektar berekesi 13 sentnerden aınaldy.

– Aýdan dıqandary 306,4 myń gektar bıdaı tuqymyn sińir­gen bolatyn, – deıdi aýdan ákimi Erbol Júsipbekov. – Qurǵaq­shy­lyq bolǵan jyldyń ózinde eńbek­teri aqtalyp, táp-táýir ónim jınap otyr. Jalpy, egin­niń shyǵym­dylyǵy kóptegen alǵyshart­qa baılanysty. Úzdik tehnologııa­ny tıimdi paıdalanǵan jerde bıylǵydaı ylǵal az bolǵan jyly da tolymdy ónim alýǵa bolatynyn dáleldep otyrǵan ujymdar bar. Máselen, bizdiń aýdandaǵy «Belgradskoe», «USAgro», «Svobodnoe», «Maksımovka» seriktestikteri, «Lıýbımovy» sharýa qojalyǵy gektar berekesin 20 sentnerden asyrdy. Demek, bul aradaǵy barlyq gáp jermen jumys isteı bilýde dep aıtýǵa bolatyn shyǵar.

Tabıǵat synaǵy ońaı bolǵan joq. Máselen, jylda mol ónim jınaıtyn Atbasar aýdanynyń egindik alqaptarynyń – 14,6, Ar­shaly, Bulandy aýdandary egindiginiń 10 paıyzy kóktemeı qal­dy. Jaz ortasynda jaǵdaıy nashar sanalǵan Qorǵaljyn aýdanyndaǵy egindik alqaptyń 34 paıyzyna egin shyqpaı, qalǵan 70 paıyzy qanaǵattanarlyq deńgeıde dep eseptelgenniń ózinde táp-táýir ónim jınap, gektar berekesin 10 sentnerge jetkizdi. Mamandar bul arada jaz ortasy aýa jaýǵan jaýynnyń septigi tıdi desip otyr.

Bıyl astyqty óńirdegi San­dyq­­taý, Zerendi, Býrabaı, Egindi­kól, Selınograd, Shortan­dy, Arshaly, Astrahan aýdandary salystyrmaly túrde alǵanda bir­shama táýir ónim jınady dep aıtýǵa bolady. Bul aýdandardaǵy árqaısysyndaǵy gektar berekesi 10 sentnerden aınaldy.

– Taldap qaraıtyn bolsańyz, gektar berekesin arttyrý úshin alqaptardy parǵa qaldyrýdyń da mańyzy zor, – deıdi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Erkesh Álenov. – Qar toqtatýdyń da septigi bar. Negizinen áleýeti zor iri sharýashylyqtarda gektar berekesiniń artýy jańa tehnıkaǵa baılanysty. Máselen, bul tehnıkalar jerdi jyrtý, topyraqty usatý tárizdi bes-alty prosesti bir-aq atqarady. Al eski tehnıka árqaısysyn jeke-jeke oryndaımyn dep júrgende topyraqty qaıta-qaıta aýdaryp, tóńkerip, ylǵalynan aıyrylyp qalady. Aldaǵy ýaqytta qýańshylyqqa tótep beretin tuqym daıyndaý­dy qolǵa almaqpyz. Bul oraıda, A.I.Baraev atyndaǵy astyq sharýashylyǵy ǵylymı-óndiristik ortalyǵy qazir qýańshylyqqa tótep beretin dán tuqymyn da­ıyn­daýmen shuǵyldanýda. Al­qap­tyń ústindegi jınalǵan qar­dy sy­ǵymdap, nyǵyzdaý tásili de ja­ǵymdy jańalyqtardyń qataryn­da. Syǵymdalǵan qar kesh erıdi de, ylǵal rásýa bolmaıdy. Oblysta mashına-traktor parkin jańǵyrtý qolǵa alyn­ǵan. Máselen, ótken jyly oblys­tyń aýyl sharýashylyǵy qury­lymdary 47 mlrd teńgege tehnıka satyp aldy. Osy arada mem­leket tarapynan aýyl sharýa­shylyǵyna qanshalyqty qol­daý kórsetilip otyrǵanyn ek­pin túsirip aıta ketýge bolady. Máse­len, jańa alynǵan tehnıka­lar­dyń qunynyń 25 paıyzyn memle­ket óteıdi. Bıyl memleket ta­ra­pynan qaıtarymsyz 39 mlrd teńgeniń sýbsıdııasy tólen­di, 31 mlrd teńge nesıe berildi. Osy nesıege dıqandar aýyl sharýa­shylyǵy tehnıkalaryn, tuqymyn, tyńaıtqyshyn satyp aldy.

Bıylǵy astyqtyń baǵasy suranysqa baılanysty. Ár tonnasy 130-150 myń teńge shamasynda satylýda. Bul jerdegi basty kórsetkish – sapasy. Iаǵnı qamyrlylyǵyna baılanysty. Bıyl ónim azdaý bolǵanymen, as­tyq sapasy jaqsy. Qazirgi kún­niń ózinde qamyrlylyǵy – 30 pa­ıyz. О́ńir dıqandary mundaı kór­set­kishke buryn-sońdy qol jetkize almaýshy edi. Bıylǵy ystyqtyń áserinen qamyrlylyq joǵary bolyp otyr. Qatty bıdaıdyń ár ton­nasynyń baǵasy 230 myń teńgege jetti. Qazirdiń ózinde 1 mln 500 myń tonna astyq syrtqa sa­tyl­dy. Aqmola bıdaıyna 30 mem­leketten suranys bar, sonyń ishin­de kóp mólsherde О́zbekstan, Páki­stan, Iran memleketteri alýda.

Endigi bir ózekti másele – mal azyǵy. Mal azyǵymen qamtama­syz etýdi úılestirý úshin arna­ıy shtab qurylǵan bolatyn. Áleý­mettik-turmystyq jaǵdaıy álsiz otbasylar, jalǵyzbasty adam­­dar nazardan tys qalǵan joq. Al­­dyn ala túzilgen josparǵa sáı­kes 1 mln 260 myń tonna shóp da­ıyn­­daý kerek bolsa, 97 paıyzy oryn­­daldy. Qalǵan 3 paıyzynyń ese­sin sabanmen toltyrý kózdelip otyr. Osy oraıda 1 mln 20 myń sa­ban býmalaryn daıyndaý kerek bol­­sa, bul mejelengen jospar bú­gin­­de 50 paıyzǵa oryndalǵan. Qa­zir sha­rýa­shylyqtar egin­jaı­daǵy sa­ban­dy býyp, eldi mekenderge tasy­maldaýda. Mal azy­ǵyna qa­jetti jemniń baǵasyna keletin bolsaq, ár óńirde ártúr­li. Arpanyń bir tonnasy 90 myń teń­geniń tóńireginde, sharýa­shy­lyq­tar turǵyndarǵa paı esebi­nen mal azyǵyn bosatýda. Iri sharýa­­shy­lyqtar basshylaryna malsaq qaýym­nyń mal azyǵynsyz qalmaýy eskertilgen.

– Osy oraıda aýyl sharýashy­lyǵy qurylymdarynyń basshy­lary­na memleket tarapynan qan­­sha­lyqty kómek kórsetilip jat­­qa­nyn túsindire otyryp, en­di óz keze­ginde olardyń da ha­lyq­qa qa­raı­lasýy keregin, paryz­dar eke­nin aıtýdamyz, – deıdi Erkesh Álenov. – Olar túsinikpen qaraýda.

Qazir oblysta nannyń baǵasyn turaqtandyrý barysynda qyrýar sharýa atqarylýda. Áleýmettik nannyń baǵasy 90 teńgeden aspaýy kerek. Taıaýda aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynyń basshylary, dıirmenshiler, naýbaıhana qojaıyndarynyń qatysýymen úlken keńes ótkizildi. Keńes barysynda nan baǵasyn ósirmeýge ýaǵdalasty. Jalpy, qajetti kólem ár sharýashylyqtyń qaýqaryna qaraı bólinip, arnaıy tizim jasaldy. Aýyl sharýashylyǵy qury­lymdary dıirmenge bıdaı­dyń ár tonnasyn 80 myń teńgeden ótkizedi.

– Mysaly, bir aýdanǵa turaq­tan­dyrý qoryna myń tonna astyq jınaý qajet bolsa, bul kólem ár sharýashylyqqa bólgende eshkim de asa kóp zııan shekpeıdi. Bir qýa­nysh­tysy, barlyq sharýa­shy­lyq bas­shylary birden kelisip, memoran­dýmǵa qol qoıdy, – deıdi Erkesh Álenov

Qazir dıqandar aldaǵy kóktem­g­e qajetti 528 myń tonna tuqymdy qambalaryna quıyp, tazalaýda. Astyqty óńirdegi ahýal osyndaı.