Qoǵam • 17 Qazan, 2021

Dastarqan mol bolsyn desek...

207 ret kórsetildi

Nur-Sultan qalasyn jergilikti azyq-túlik ónimderimen qamtamasyz etý beldeýinde ıgilikti ister atqarylýda. Degenmen bar múmkindikti paıdalansaq, áli de yrysty molaıtýǵa bolatyn tárizdi.

 

Jaman tumaý jalpaq álemdi bir qaýyzdyń ishine syıǵyzyp jibererdeı bolyp qýsyryp turǵanda, dastarqannyń júde­meýi – mańyzdy másele. Azyq-túlik baǵasynyń mysyqtabandap ósip kele jatqany jasyryn emes. Elimizde ǵana emes, álemniń ár qıyrynda alańdaýshylyq bar. Sońǵy derekterdi súzip shyqsańyz, bar sharýasyna yjdahatty shetelderde de azyq-túlik baǵasynyń ósip kele jatqandyǵy baıqalady. Bıyl tamyz aıynda ǵana azyq-túliktiń keıbir túrleri 33 paıyzǵa qymbattaǵan. Atap aıtqanda, qant – 9,6, ósimdik maıy – 6,7, un baǵasy 8,8 paıyzǵa kóterildi. Bul jaǵdaı elimizdiń ishki naryǵyndaǵy baǵanyń ósýine sebep bolyp otyrǵan syńaıly. Demek zárýlik te, suranys ta bar. Naryqtaǵy baǵany qalyptastyratyn da osy sebepter.

О́ńirdegi sátimen sabaqtalyp jatqan isti tilge tıek etsek, aldymen sút jáne sút ónimderi týraly taratyp aıta ketýge bolady. Astana sórelerine jyl basynan beri 94,3 myń tonna sút ónimderi jetkizilgen. Aýyz toltyryp aıtýǵa laıyqty ósim bar. Bıylǵy 10 aıdyń ishinde jyldyq jospardy oryndap otyr. Solaı bola tura dúken sórelerindegi shetelden jetkizilgen untaq sút áli de samsap tur. Jergilikti ónim básekelestikte bási joǵa­ry­lap, sapasy kúmándi ónimderdi yǵystyra almaı tur.

Bıyl óńirde 4,2 myń bas sıyr saýylatyn 19 taýarly sút fermasyn uıymdastyrý mejelengen bolatyn. Qazir oblysta 11 ferma uıym­dastyrylyp, 1 461 bas súti bulaqtaı asyl tuqymdy sıyr saýylyp, isi alǵa basa bastady. Bul oraıdaǵy jospardy oblys 57,9 paıyzǵa oryndady. Jyl sońyna deıin 1 933 bas saýyn sıyry bar 7 taýarly sút fermasy iske qosylady. Astrahan aýdany jyldyq josparyn 200 paıyzǵa oryndasa, Aqkól, Arshaly, Atbasar, Býrabaı tárizdi aýdandar alǵa qoıǵan maqsat údesinen tabylyp, tapsyrmany tolyq oryndap shyqty. Jekelegen aýdandarda sút jáne sút ónimderin óndirý tabysty salaǵa aınalýda. О́ndirilgen sút kólemi de táp-táýir. Aıtalyq, astrahandyq malsaq qaýym jyl basynan beri 319,9 tonna sút daıyndasa, Nur-Sultan qalasynyń irgesindegi Aqkól aýdanynda 267,8 tonna sút saýylǵan.

– Aldaǵy ýaqytta uıymdasqan sha­r­ýa­­shylyqtarǵa salmaq túsetin bolady, – deıdi oblystyq aýyl sharýashy­lyǵy basqarmasy basshysynyń orynbasary Qasym Itqusov, – óıtkeni tu­tynýshylar sapaǵa aıryqsha mán berip otyr.

Osy arada astanalyqtardyń dastar­qanyna jetkiziletin sút jáne sút ónim­derin molaıtýǵa ábden bolatyn, ázirge tutastaı qolǵa alynbaı jatqan re­zerv­tiń bar ekenin aıta ketelik. Bul – jekemenshiktiń qolyndaǵy sút. Aýyl sharýashylyǵyn damytý sheńberinde oblysta 23 sút qabyldaıtyn modýldik oryndar ashylǵan. Biraq, bir sheti men bir sheti kúnshilik jol bolatyn, aýmaǵy tym úlken óńir úshin bul azdyq etedi. 23 oryn ǵana 17,1 myń tonna sút jınaǵan. Osy bir ǵana mysal kooperatıvterdiń qajet ekenin aıǵaqtaıdy. Tek basynda taýdaı bolyp bastalǵan bastama sońǵy ýaqytta suıylyp ketti. Oblys nemese aýdan ortalyqtaryna jaqyn ornalasqan eldi mekenderdiń turǵyndary bolmasa shalǵaıdaǵy shaǵyn aýyldarda bul máseleniń murty buzylmaı jatyr. Eger árbir aýyldyq okrýgte halyqtyń qolyndaǵy sútti bir ortalyqqa jınap, satyp alýdy uıymdastyrsa, eki jaqqa da tıimdi bolar edi. Birinshiden, mal súmesimen kún kórip otyrǵan qaýym baǵymdaryndaǵy azdy-kópti maldyń sútin satyp, qarajat tapsa, ekinshi jaǵynan sút zaýyttary sapaly ári arzan sútke qaryq bolady. Esesine ónim kólemi de kem degende eki esege jýyq kóbeımek. Sol kezde sút ónimderiniń arzandaýy ábden múmkin. Baǵany naryq belgileıdi emes pe? Taǵy bir tıimdi jeri – eldiń qolyndaǵy mal óz tóli esebinen kóbeımek. Sútin qajetine jaratyp, tıyn-teben tapsa, qystyq jemshóbin de aq arqyly satyp alýǵa múmkindik týady.

Et óndirý baǵytynda da súbeli is atqarylýda. О́tken on aıdyń ishinde 20,8 myń tonna et jáne et ónimderi óndirilip, Nur-Sultan qalasynyń saý­da sórelerine jóneltildi. Bıyl etti 5,9 myń bas qara mal ósiretin 112 ferma uıymdastyrylýǵa tıis edi. Qazirgi kúni 57 fermada 3 466 bas mal baǵylýda. Iаǵnı jospar 58,5 paıyzǵa oryndaldy. Jyl sońyna deıin 827 bas mal baǵatyn 17 ferma óz jumysyn bastamaq. Mine, osy oraıda múmkindiginshe mal basyn kóbeıtýdiń jolyn qarastyrǵan jón ekenin aıtqymyz keledi. Joǵaryda jekemenshik sharýashylyqtar sútterin kádege asyryp, mal basyn kóbeıte­tin bolsa, olardyń tóli bordaqylaý alańdaryn da toltyrmas pa edi. Azyq-túlik molshylyǵyn jasaý úshin myqtap qolǵa alatyn ázirge kádege aspaı jatqan rezervi osy. Árıne, tól tolymdy, asyl tuqymdy bolýy kerek. Ǵalymdardyń esepteýinshe, iri qaranyń 18 aıda tiri­deı salmaǵy 4 sentnerge jetýge tıis­ti. Eger odan asyp ketse, ózindik quny qymbatqa túsedi. О́ıtkeni artyǵy­raq baǵylyp, jemshóp shyǵyn bolady. Al bul kólemge jetý jeke sharýa úshin múlde múmkin emes. Jeke sharýanyń qolynda baıytylǵan jemshóp joq. Bul oraıda uıymdasqan bordaqylaý alańdarynyń qoly uzyn. Endigi bir másele, mal tuqymyn asyldandyrý. Asyl tuqymdy iri qara ǵana 18 aıdyń ishinde joǵaryda aıtqan salmaqty jınaı alady.

Oblystaǵy malsaq qaýymnyń baǵymyndaǵy maldyń 21,2 paıyzy ǵana asyl tuqymdy. Demek bul oraıda da atqarar sharýa shash etekten. Mal tuqymyn jaqsartý úshin 1 107 asyl tuqymdy buqa satyp alynǵan. Keler jyly asyl tuqymdy mal kólemi 34,4 paıyzǵa kóbeıedi degen úmit bar. Eger asyl tuqymdy mal basy kóbeıse, sapaly et jáne et ónimderi molaıa túspek.

О́ńirde kartop pen sábizdi ósirý kólemi artqanymen ónim baǵasy bere­keli kúzde de arzandaı qoıǵan joq. О́zge óńir­lerden jetkiziletin kókónis baǵasy­na ony tasymaldaý men bólshek saýda shyǵyny áser etetini sózsiz. Eger naqty sharalar qolǵa alynbasa, bul ónimderdiń baǵasy odan ári sharyqtaýy ábden múmkin.

– Búginde oblys boıynsha saýda júıelerimen jáne tasymaldaýshylarmen 71,5 myń tonna taýarǵa kelisim jasaldy. Bul jumys jalǵasýda. 1 qarashaǵa deıin turaqtandyrý qoryna 30,4 myń tonna bıdaı jınalýǵa tıisti. Onyń ár tonnasy 90 myń teńge tóńireginde bol­ýy kerek. Áleýmettik nan satatyn 6 dúken bar. Azyq-túlik taýar­larynyń 8 túrine 1,1 mlrd teńge nesıe beril­di. Onyń ishinde sút ónim­deri, qant, qus eti, kartop bar. Turaq­tan­dyrý qorynda 261 tonna kúrish, makaron, qaraqumyq jarmasy, qant, un, ósim­dik maıy tárizdi ónimder bar. Búgingi tańda atalǵan korporasııa turaqtan­dyrý qoryna kúnbaǵys maıyn, un, qyryqqabat, sábiz, pııaz ben kartop satyp alý úshin konkýrs ótkizýde. Bul baǵytqa oblystyq bıýdjetten 500 mln teńge bólinbek. Qarjynyń jalpy somasy 2,8 mlrd teńgeni quraıdy, – deıdi oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń basshysy Erbol Ospanov.

Jyl basynan beri astanaǵa 192 mln dana jumyrtqa tasymaldandy. Azyq-túlik beldeýin damytý aıasynda 46 joba josparlansa, onyń 18-i júzege asyryldy. Byltyr jumyrtqa qyrkúıek aıynan bastap qymbattaı bastady. Oblys jumyrtqa óndirýden elimiz boıynsha ekinshi orynda turǵanymen, qordalanyp qalǵan másele az emes.

– Qus ósirýshiler baǵanyń ósýiniń janama sebepteri kóp dep túsindirýde, – deıdi Qasym Itqusov, – eń aldymen qus azyǵy qymbattady, elektr energııa­sy, gaz baǵasy da ósip keledi. Sharýa­shy­lyqtar shyǵynmen jumys isteı almaıdy ǵoı. Onyń ústine «Ijevsk» óndiristik kooperatıvi júıesin jańǵyrtý úshin birshama ýaqyt turyp qaldy. Qazir «Qazger qus» seriktestigi 42 teńgeden bosatýda. О́nim tutynýshyǵa jetkenshe baǵanyń ósip ketetini belgili.

Áleýmettik azyq-túlik taýarlary tutynýshyǵa óndirýshiniń baǵasymen, eshqandaı deldalsyz jetýi úshin aldaǵy ýaqytta eki ortada kidiris bolmaıtyn jármeńkeler uıymdastyrylmaq. Iаǵnı azyq-túlik taýaryn óndirýshiler óz­deriniń mańdaı termen ósirgen taýa­ryn ózderi satady. Sol kezde halyq úshin taýarlar qoljetimdi bolmaq.

Mamandardyń aıtýyna qaraǵanda, tutynýshylardyń suranysyna ıe kartop kólemin budan da kóbeıtýge bolady. Sýarmaly jer kólemi de áldeqaıda keńeıdi. Bıylǵydaı qurǵaqshylyq jyly óńirdegi kartop ósirýshiler sýar­maly alqaptardyń artyqshylyǵyn ańǵaryp otyr.

– Máselen, kartop ósirýshilerdiń jumysynyń nátıjesin saraptasańyz, – deıdi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń orynbasary Qasym Itqusov, – jaı alqaptardan alynǵan ónimnen sýarmaly alqaptardan alynǵan ónim úsh esege jýyq kóp. Demek taýar óndirýshiler tabıǵat synyna tótep berýi úshin sýarmaly jerlerdiń kólemin kóbeıtkeni jón. Memleket te bul oraıda úlken kómek kórsetýde. Aıtalyq, aýyl sharýashylyǵy tehnıkalary qunynyń 25 paıyzy memleket tarapynan qaıtarylatyn bolsa, sýarmaly jerlerge qajetti qurylǵylardyń 50 paıyzy óteledi. О́te kóp kómek emes pe?!

Mamandardyń saraptaýyna qaraǵan­da, oblystyń ishki qajettiligi men Nur-Sultan qalasynyń tutynýshy­laryn qamtamasyz etýge tolyq jetkenimen, saqtaý qıyn eken. Kartop ósirýshilerdiń barlyǵynda birdeı kókónis qoımasy joq. Sondyqtan olar óndirgen ónim­derin jańa jylǵa deıin satyp jiberýge múddeli. Kóktemde baǵanyń kúrt ósýi osyndaı keleńsizdikke baılanysty. Aldaǵy ýaqytta azyq-túlik baǵasynyń turaqtanýyna áser etetin osy jaıt sheshimin tabýǵa tıisti. Sonda eki jaqqa da tıimdi bolmaq. Kartop ósirýshiler ónimderin kúzde amalsyzdan arzan baǵaǵa ótkizbeı, jyl boıy saýdalaryn sátimen sabaqtamaq. Al, tutynýshylar bolsa turaqty baǵamen satyp alady.

Áleýmettik mańyzǵa ıe 17 túrli azyq-túlik taýarymen tolyqtaı Nur-Sultan qalasynyń saýda sórelerin qamtamasyz etýge qaýqarly óńirdiń ishki múmkindigi áli de bar. Tek sony ilkimdi paıdalana bilsek qana utymdy bolmaq.

 

Aqmola oblysy

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar