Qazaqstan • 20 Qazan, 2021

24 jyl buryn Aqmolany el astanasy dep jarııalaý týraly Jarlyqqa qol qoıyldy

60 ret kórsetildi

24 jyl buryn, 1997 jylǵy 20 qazanda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Aqmolany respýblıkanyń astanasy dep jarııalaý týraly Jarlyqqa qol qoıdy, dep habarlaıdy Egemen.kz qala ákimdiginiń saıtyna silteme jasap.

Bul tarıhı qujat osyndaı qysqa merzim ishinde ózin álemdik arenada geosaıası, áleýmettik-ekonomıkalyq, mádenı úderisterdiń gúldengen ortalyǵy retinde jarııalaǵan shaǵyn qalashyqtyń órkendegen megapolıske aınalýyna jol ashty, dep habarlaıdy qala ákimdiginiń resmı saıty.

Resmı túrde Aqmola qalasy 1997 jyldyń 10 jeltoqsanynda Qazaqstannyń astanasy boldy. Al 1998 jyldyń maýsym aıynda elimizdiń jańa astanasynyń resmı tusaýkeseri ótti.

Nursultan Nazarbaevtyń 2005 jyly jaryq kórgen «Eýrazııa júreginde» atty kitabynda Elbasy astanany kóshirý jáne eldiń bas qalasy retinde Aqmolany tańdaý sebepteri týraly áńgimeledi.

g

«Jańa astanany irikteýdiń barlyq krıterııi negizinde Táýelsiz Qazaqstannyń ákimshilik jáne saıası ortalyǵyn Aqmola qalasyna ornalastyrý múmkindigi basym boldy. 1994 jylǵy shildede elordany 1000 shaqyrymnan astam soltústikke, dalaly Aqmolaǵa aýystyrý týraly sheshim qabyldandy... Aqmola Qazaqstannyń geografııalyq ortalyǵyna, Qazaqstan ekonomıkasynyń jetekshi jáne qarqyndy ósý núkteleri bolyp sanalatyn mańyzdy sharýashylyq óńirlerine jaqyn ornalasqan. Qala iri kólik magıstraldarynyń qıylysynda ornalasqan jáne osyǵan baılanysty elimizdiń barlyq óńirimen baılanysqan. Sonymen qatar, qala Qazaqstan úshin kóptegen shet elderge shyǵýdyń eń ońaı joly bolyp sanalatyn transeýrazııalyq magıstraldardyń janynda ornalasqan», - delingen kitapta.

Elbasynyń aqparaty boıynsha, elordany kóshirý týraly sheshim qabyldanǵan sátte Aqmola turǵyndarynyń sany 290 myń adam bolatyn. Osy jyldar ishinde ósim mıllıonǵa jýyq boldy, al qazirgi Nur-Sultanda 1 mln 200 myńnan astam azamat turady.

Elbasy atap ótkendeı, jańa elorda elimizdiń barlyq óńirine tynys berip, halqymyzdyń ulttyq rýhyn kóterdi.

«Jańa qalanyń, onyń jańa qurylysynyń, jaılastyrylǵan kóshelerdiń, alańdardyń, skverler men saıabaqtardyń kóz aldymyzda bolyp jatqan qarqyndy ózgeristeri qala qonaqtarynyń – buryn Selınograd jáne Aqmolamen tanys bolǵandardyń, jáne bizge alǵash ret kelgenderdiń de shynaıy tańdanysyn týdyrady. Astana – Qazaqstannyń jańarýynyń sımvoly, onyń kópultty halqynyń sarqylmas jasampaz energııasynyń sımvoly. Bul jańa Astanany salý úshin eń qıyn ýaqytta bastalǵan halyqtyń senimi. Bul bostandyqqa qol jetkizgen ulttyń óziniń gúldengen bolashaǵyna, urpaqtarynyń bolashaǵyna degen úmiti men senimdiliginiń sımvoly. Qazaqstannyń jańa astanaǵa ıe bolýy – oılaý men zertteý izdenisteri úshin mol tamaq beretin erekshe, kóp ólshemdi jáne jetkilikti uzaq tarıh», – dep jazdy Nursultan Nazarbaev óz kitabynda.

1999 jyly IýNESKO sheshimimen Qazaqstannyń jańa astanasy «álem qalasy» ataǵyna ıe boldy.

Búginde Elbasynyń tarıhı jáne taǵdyrsheshti jobasy bolyp sanalatyn Nur-Sultan qalasy – álemdegi eń jas astana jáne Ortalyq Azııadaǵy eń jyldam damyp kele jatqan qala.

Jyl saıyn qalada turǵyn úı, áleýmettik ınfraqurylym qurylysynyń qarqyny artyp keledi. «Nur Otan» partııasynyń saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda 2025 jylǵa deıin elordada 50 myń áleýmettik páter, bilim berý, medısına, sport jáne t.b. nysandar salý josparlanǵan.

Sońǵy jańalyqtar

Álimhanuly-Andrade: Toǵyz aı kútken tolǵaqtaı

Kásipqoı boks • Búgin, 20:35

Japon teńizine 8 tonna kómir tógildi

Oqıǵa • Búgin, 19:35

Ýsık aqsha usynsa, Djoshýa kúte turady

Kásipqoı boks • Búgin, 19:20

Jalǵas qarsylasyn jazalaýǵa daıyn

Jekpe-jek • Búgin, 18:30

Almatyda 5G jelisi iske qosyldy

Tehnologııa • Búgin, 18:05

Pavlovtyń kezekti jekpe-jegi Máskeýde ótedi

Kásipqoı boks • Búgin, 16:50

Jeńilisten keıingi jańa qadam

Kásipqoı boks • Búgin, 16:05

Uqsas jańalyqtar