Ekonomıka • 26 Qazan, 2021

Ulttyq jobalar ekonomıkany alǵa ozdyrady

159 ret kórsetildi

Ulttyq ekonomıka mınıstri Áset Erǵalıevpen suhbat.

 

– Áset Armanuly, jýyrda Memleket basshysy 10 ulttyq jobanyń tizbesin bekitti. Onyń úsheýin siz basqaryp otyrǵan vedomstvo ázirledi. Bul jobalar nesimen tıimdi?

– Iá, Prezıdent janyndaǵy Reformalar jónindegi joǵa­ry keńestiń tapsyrmasymen múd­deli memlekettik organdar­men birlese otyryp úsh ulttyq joba­ny ázirledik. Olar – «Qazaq­­­stan­dyqtardyń ál-aýqa­tyn art­t­y­rýǵa baǵyttalǵan turaq­ty eko­no­mıkalyq ósý», «Kásip­kerlikti damytý» jáne «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» atty jobalar. Bular elimizdiń 2025 jylǵa deıingi damýynyń ulttyq josparyn jáne Nur Otan partııasynyń «О́zgerister joly: Ár azamatqa laıyqty ómir!» atty saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý maqsatynda ázirlendi. Ulttyq jobalardyń utymdy tusy kóp. Olardyń árqaısysyna jeke-jeke toqtalyp ótken abzal.

– «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baǵyt­talǵan turaqty ekonomıkalyq ósý» ulttyq jobasy 5 baǵytty qamtıdy. Ony iske asyrý úshin 6 mindet, 13 kórsetkish jáne 55 is-shara kózdelgen. Nátıje qandaı bolmaq?

– Siz aıtqan 5 baǵytqa ın­dýstrııalyq-ınnovasııalyq damý, munaı-gaz-hımııa, energetıka keshenderin, geologııa salasyn damytý, sondaı-aq shıkizattyq emes eksportty arttyrý jata­dy. Buǵan 15,9 trln teńge qarastyrylǵan. Onyń 402 mlrd teńgesin – res­pýblıkalyq bıýdjetten, 15,5 trln teńgeni jeke ınvestısııalar esebinen tartý kózdelip otyr.

Nátıjege kelsek, ulttyq joba 2025 jylǵa qaraı turaq­ty eko­nomıkalyq ósýdi 5 paıyz­ǵa qamtamasyz etpek. Bul rette óńdeý ónerkásibi kásiporyn­daryn tehnologııalyq turǵydan jańǵyr­tý úshin sharalar qabyldanady. О́ndiris kólemin ulǵaıtýǵa jáne óńdeý ónerkásibi taýarlarynyń nomenklatýrasyn keńeıtýge yqpal etetin 418 ındýstrııalyq jobany iske qosý josparlanýda. Joba sheńberinde 1 myń belsendi eksporttaýshynyń syrtqy naryq­tarǵa shyǵýy qamtamasyz etilmek. Sondaı-aq 350-ge jýyq eksporttaýshy Alibaba jáne Amazon sııaqty halyqaralyq elektrondy platformalarǵa shyǵady degen jospar bar.

Buǵan qosa óńdeý ónerkásibiniń joǵary tehnologııalyq ónimderin shyǵarý maqsatynda 2025 jylǵa qaraı 5 munaı-gaz-hımııa zaýytyn paıdalanýǵa berý josparlanýda. Energetıkalyq keshendi qarqyndy túrde jańǵyrtý arqyly elektr energııasyn óndirýdiń jalpy kólemindegi jańartylatyn energııa kózderiniń úlesi 6 paıyzǵa jetedi. Qabyldanǵan sharalar nátıjesinde óńdeý ónerkásibi ónimderiniń óndirisi 1,5 ese artady. Shıkizattyq emes eksport 2 ese ulǵaıyp, 2025 jyly 41 mlrd dollardy quraıdy. Shıkizattyq emes sektordyń negizgi kapıtalyna salynatyn ınvestısııalardy 75 paıyzǵa arttyrý josparlanýda. Ekonomıkadaǵy eńbek ónimdiligi 1,2 ese ósedi. Energetıkalyq keshendi jańǵyrtý esebinen 2 myń MegaVatt jańartylatyn energııa kózderiniń qosymsha qýaty iske qosylady. Geologııalyq zertteletin aımaqtyń kólemin 2,3 mln sharshy shaqyrymǵa deıin ulǵaıtý kózdelýde.

– «Kásipkerlikti damytý» ulttyq jobasy kásipkerlik belsendilikti arttyrýǵa, jańa taýashalardy qalyptastyrýǵa, básekelestikti keshendi damy­týǵa baǵyttalatyny ataýy­nan-aq túsinikti. Buǵan qansha qarjy jumsalmaq? 

– Ulttyq jobany qarjylan­dyrýǵa shamamen 8,5 trln teńge kerek. Onyń 1 trln teńgesi respýblıkalyq bıýdjetten, 125 mlrd teńgesi jergilikti bıýdjet­terden alynady. Sondaı-aq 7,3 trln teńge kóleminde jeke ınves­tısııa tartý kózdelgen. Jalpy, bul jobany iske asyrý úshin 10 mindet, 30 kórsetkish jáne 69 is-shara qarastyrylǵan. Ulttyq joba kásipkerlik qurylymyna sapaly ózgerister ákeledi. Oǵan qol jetkizý úshin jeke kásip­kerlikpen aınalysýǵa jaǵ­daı jasaý, kásipkerlerdiń qajet­tilik­terine sáıkes daǵdylardy damytý, sonymen qatar sýb­sı­dııalanatyn jumys oryndaryn uıymdastyrý boıynsha shara­lar qabyldanbaq. Ulttyq joba­nyń basty min­det­­teri­niń biri – kásip­ker­lik sýbek­tileri úshin qar­jylan­dyrý­dyń qoljetimdiligin arttyrý jáne ekonomıkadaǵy memlekettiń úlesin tómendetý. Ulttyq taýar ótkizý jelisin qurý jáne jańǵyrtý josparlanýda.

Kásipkerlik belsendilikti arttyrý maqsatynda 690 myń shaǵyn jáne orta bıznes sýbektisi mem­lekettik qoldaý sharalarymen qamtylmaq. «Bastaý Bıznes» aıasynda jeke isin ashqan kásipkerler sany 2 ese ósedi. Sonyń ishinde 55 myń aýyl kásipkerine naqty qoldaý kórsetiledi. Saýda ınfra­qurylymynyń zamanaýı formattaryn qurý maqsatynda kóp formatty saýda obektileri 6-dan 132-ge deıin ulǵaıtylady. Jekeshelendirýdi damytýǵa baǵyttalǵan sharalar memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin 14 paıyzǵa deıin qysqartýdy kózdeıdi. Qabyldanǵan sharalar shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń ishki jalpy ónimdegi úlesin 2025 jylǵa qaraı 35 paıyzǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.

– «Qýatty óńirler – el damýy­nyń draıveri» jobasynda qandaı salalarǵa basymdyq berilmek?

– Bul joba bazalyq qyzmet­terge teń qoljetimdilikti jáne elimizdiń kóliktik baılanysyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Sondaı-aq óńirler arasyndaǵy qatynasty jáne óńirler ishindegi eldi mekenderdiń bir-birimen baılanysyn retteıdi. Ony iske asyrý úshin 4 mindet, 20 kórsetkish jáne 94 is-shara kózdelgen. Ulttyq jobany qarjylandyrýdyń jalpy kólemi shamamen 7,6 trln teńgege teń. Onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten 4 trln teńge, jergilikti bıýdjetterden 786 mlrd teńge qarastyrylǵan. Buǵan qosa shamamen 2,8 trln teńge bıýdjetten tys jáne jeke ınvestısııa tartý kerek.

«Qýatty óńirler – el damýy­nyń draıveri» ulttyq joba­sy­nyń negizgi sharalary mańyz­dy mindetterge arnalǵan. Máse­len, joba aıasynda turǵyn úı qury­lysyna 13,5 trln teńge ınves­tısııa tartylmaq. 16 myń shaqy­rym sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelileri salynady. Ekinshi – joldardy salý jáne «Dostyq-Moıynty» ýchaskesin elektrlendirý esebinen Qytaı-Eýropa-Qytaı qatynasynyń ótkizý qabiletin 5 ese ulǵaıtý jos­par­lanýda. «Túrkistan-Shym­kent-Tashkent» joǵary jyl­dam­dyqty magıstraliniń qurylysy qamtamasyz etiledi.

Ulttyq jobany iske asyrý nátıjesinde qalalar men aýyldar tolyqtaı sýmen jabdyqtaý jáne sý burý qyzmetterine qosylady. 2025 jyldyń sońyna deıin damý áleýeti bar 3 561 aýyldy jańǵyrtý josparlanýda. Sondaı-aq 103 mln sharshy metr turǵyn úı salynady. Respýblıkalyq avtojoldardyń barlyǵyn jáne jer­gilikti deńgeıdegi avto­jol­dardyń 95 paıyzyn «jaqsy» degen jaǵdaıǵa jetkizý kózdelip otyr. Avtomobıl joldarynyń sapasyn arttyrý tranzıttik júk kólemin 2025 jylǵa qaraı 30 mln tonnaǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.

– Sonda úsh jobanyń eko­nomıkadaǵy jalpy áseri qandaı bolmaq?

– Biz atap ótken úsh joba turaqty ekonomıkalyq ósýdi 5 paıyz deńgeıinde qamtamasyz etýge, halyqtyń tabysyn 27 paıyzǵa arttyrýǵa jáne 450 myń turaqty jumys ornyn qurýǵa jol ashady. Sonymen qatar Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń básekege qabilettilik reıtınginde ınfraqurylym sapasy boıynsha Qazaqstannyń pozısııasyn 40-orynǵa deıin jaqsartý kózdelýde. Biz ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip, ulttyq jobalar sheńberindegi is-sharalardyń ýaqtyly ári sapaly oryndalýyn qamtamasyz etemiz.

Sońǵy jańalyqtar

Jeńilisten keıingi jańa qadam

Kásipqoı boks • Búgin, 16:05

Belarýssııa referendým ótkizedi

Álem • Búgin, 13:05

30 soqqy – 1 gol

Fýtbol • Búgin, 12:51

Mýngııanyń armany – Golovkın

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

QazUÝ-da Táýelsizdiktiń onkúndigi bastaldy

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • Búgin, 09:55

«Qyzyl» aımaqta qalǵan jalǵyz-aq oblys

Koronavırýs • Búgin, 09:50

Qazaqstanda qansha adam vaksına saldyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:45

1137 adam koronavırýs indetinen saýyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Uqsas jańalyqtar