Qazaqstan • 02 Jeltoqsan, 2021

Jerimizdi qorǵaý – ortaq boryshymyz

3630 ret kórsetildi

Elbasy Nursultan Nazarbaev Nur Otan partııasy Saıası keńesiniń keńeıtilgen otyrysynda jarııa etken «Eldiktiń jeti tuǵyry» qaǵıdattary – ultymyzdyń qazir­gi jan-jaqtan qaýip-qater tóndirip turǵan jahandaný syndy jeti basty aıda­­har­dyń óńeshine jutylyp ketpeı, «Máń­­gilik el» bolýy úshin jas urpaqtyń qoly­na ustatqan qýatty jeti qarý ispetti.

Alash arystary ańsap ótken Táýelsizdik, «tórteý túgel bolsa, tóbedegini keltiretin» birlik pen kelisim, ata-babalarymyz aq naızanyń ushymen, aq bilektiń kúshimen qorǵap, urpaqtaryna amanattap ketken ulan-ǵaıyr jerimiz, qasıetti qara shańyraq – otbasymyz ben qasterli salt-dástúrimiz, eshkimge uqsamaıtyn erekshe bolmysymyzdy saqtap, asqaqtata túsetin ulttyq mádenıetimiz, tabys kilti – bilim men eńbek, básekege qabilettilik kepili – pragmatızm eldiktiń eń berik tuǵyrlary ekenine esh shúbá joq.

Sonyń ishinde álemdegi toǵyzynshy terrıtorııa bolyp sanalatyn keń-baı­taq jerimizdiń mańyzy aıryqsha. «Biz Táýelsiz­dikti jarııalaı salysymen shekaramyzdy qujat júzinde bekitip alýǵa kúsh jumsadyq. Adamzat tarıhynda, tipti qazirgi kezeńde de daýly terrıtorııanyń soǵysqa, qantógiske alyp kelgenin kórip otyrmyz (Taýly Qarabaq, Qyrym, Grýzııa jáne t.b). Men óskeleń urpaqty osyndaı qaýipten saqtap qalý úshin barymdy saldym. Endi ata-baba amanatyna adal bolyp, ulan-ǵaıyr jerimizdi qorǵaý, ony bolashaq urpaqqa mıras etý – bizdiń ortaq boryshymyz», dedi Elbasy.

Tuńǵysh Prezıdentimizdiń shekaramyzdy shegendep bergen asa mańyzdy tarıhı eńbeginiń nátıjesinde kórshiles mem­leketterdiń bárimen ózara tıimdi, tatý-tátti qarym-qatynas ornatyp, beıbit ómir súrip otyrǵanymyz aıdan anyq. Bul rette Elbasynyń jastarǵa úndeýinde aıtyl­­maǵan jaıttar da bar. Máselen, Nursul­tan Nazarbaevtyń astanany el shetindegi Almatydan Uly dalanyń júrek tusy – keshegi Aqmolaǵa, búgingi Nur-Sultan qalasyna kóshirgendigi qazaq jeriniń taǵdyryna tikeleı qatysty kóregendik sheshim bolǵanyn eshkim bekerge shyǵara almaıdy. Bul «Reseıdi qalaı kórkeıtý kerek?» degen aty shýly maqalasynda «Qazaqstannyń soltústigindegi bes oblys – orys jeri» dep sandyraqtaǵan jazýshy Aleksandr Soljenısyn sııaqty eski ımperııalyq ambısııadan arylmaǵan keıbir reseılik saıasatkersymaqtardyń ishterin kúıdirip, tuz jalatqan tamasha da teńdessiz jaýap edi. Elorda turǵyndarynyń sany 1997 jyly 275 myń bolsa, bıylǵy jyl basynda, negizinen, eldiń ár óńirinen kóship kelip jatqan aǵaıyndardyń esebinen 1 mıllıon 184 myńnan asty. Onyń 80,3 paıyzy – qazaqtar.

El men jer taǵdyryn oılaǵan Elbasy 1997 jyly jurttyń bárine birdeı unaı qoımaıtyn qıyn sheshimder de qabyldap, óz Jarlyqtarymen Soltústik Qazaqstan oblysyna Kókshetaý oblysyn, Qostanaı oblysyna Torǵaı oblysyn, Shyǵys Qazaqstan oblysyna Semeı oblysyn qosty. Bul teriskeı óńirlerdi birtindep qazaqylandyrýǵa múmkindik berdi. Máselen, 1989 jylǵy halyq sanaǵy boıynsha Soltústik Qazaqstan oblysy turǵyndarynyń ishindegi qazaqtardyń úles salmaǵy 22,5 paıyz bolsa, 1999 jyly 29,5 paıyzǵa jetken, al bıylǵy jyl basynda 35,5 paıyzdy qurady. Kókshetaýda bılik basynda júrgen qazaq azamattarynyń kópshiligi Petropavldaǵy memlekettik bas­qarý organdaryna birinshi-ekinshi basshylar bolyp aýystyrylyp, ákimdiktegi, basqarmalar men ártúrli vedomstvolardaǵy ulttyq kadrlar qatary birden qalyńdap shyǵa kelgeni jadymyzda.

Elbasynyń bastamasymen iske asyrylyp jatqan jumys kúshi artyq ońtústik óńirlerdiń turǵyndaryn jumys kúshi tapshy soltústik óńirlerge erikti qonys aýdarý baǵdarlamasy men «Serpin» áleýmettik jobasy da el men jer taǵdyry úshin óte mańyzdy. Sony durys túsinip, teriskeıge at basyn burǵan jastar qatary jyldan-jylǵa qalyńdaı tússe, quba-qup.

Osy oraıda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy Joldaýynda Úkimetke kóshi-qon saıasatynyń jańa tujy­rym­damasyn ázirleýdi, ońtústikten sol­tústikke kóship jatqan azamattarǵa járdem­aqy tóleý tetigin qaıta qaraýdy jáne bıznespen aınalysqysy keletinderdiń de kóshýine jaǵdaı jasap, olarǵa úı salý ǵana emes, aýyl sharýashylyǵymen aınalysý úshin de jer telimderin berý múmkindigin pysyqtaýdy tapsyrǵany Elbasynyń el men jer tutastyǵyn saqtaýdy kózdegen ıgi bas­tamalary dáıekti jalǵasyn tabatyndyǵyn aıǵaqtaıdy.

Sońǵy jańalyqtar

Tozaq qaqpasy

Rýhanııat • Keshe

Eskilik pen estilik

Ádebıet • Keshe

Polısııa: Kadr hám qadir

Qazaqstan • Keshe

Máńgilik saıahatshylar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar