Eń áýeli Qadyr ortalyǵynda belgili etnomýzykatanýshy, epık jyrshy Berik Júsiptiń «Syr súleıin surasań…» atty kezdesý keshi ótti. Keshti ortalyq dırektory Baýyrjan Halıolla alǵysózben ashyp, qonaqtyń keýdesine Syrym Datuly atyndaǵy tósbelgi taǵyp, Alǵyshat tabystady.
Sodan keıin sahna tórin jeke-dara bılegen jyrshy úsh saǵat boıy kórermendi syrly saz, ǵıbratty ǵazaldarmen baýrap aldy. Syr súleıleriniń túrli maqamyn quıqyljytyp, ár jyraýdyń ózgeshe qyrlaryn sóz etken ónerpaz qazaqy jyrshylyq ónerdiń ótkeni men bolashaǵyna da boılady. Átteń, dástúrli jyr tyńdaý daǵdysy umytyla bastaǵan zamanda tańdy tańǵa uryp jyrlaıtyn jyrshylyq óner men zamanaýı sahnanyń basy birikpeıtini ras. «Jyrshyny tolyq tyńdaǵylaryńyz kelse, qarapaıym qazaqy ortada, ýaqytqa shek qoıylmaıtyn jaımashýaq jaǵdaıda kezdesý kerek», degen Berik Júsiptiń usynysy batysqazaqstandyq jyrsúıer azamattardyń, mádenıet salasy basshylarynyń qulaǵynda qaldy dep oılaımyz.
Kelesi kúni Qadyrsaraıda Qazaqstan Jazýshylar odaǵy BQO fılıalynyń uıymdastyrýymen Aqjaıyq qalamgerleriniń ádebı jyl qorytyndysy ótti.
Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Ǵalı Esqalıev qonaqtardy, qalamgerlerdi el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵymen quttyqtap, qazaq rýhanııatyna óńir ádebıetshileriniń de sińirgen eńbegi zor ekendigin aıtty. Sóıtip, Juban Moldaǵalıev atyndaǵy syılyqty aqyn Baýyrjan Babajanuly men Úzildik Eleýbaıqyzyna, Qadyr Myrza Áli atyndaǵy syılyqty aqyn Uldaı Sarıeva men Talǵat Myqıǵa, aqyn Janǵalı Nábıýllın atyndaǵy syılyqty jazýshy Alpamys Bekturǵanov pen aqyn Talap Taımasulyna, jazýshy Baqtyǵul Oıshybaev atyndaǵy syılyqty jympıtylyq qalamgerler Músirbek Aıtashev pen Engels Shyńǵalıevke tapsyrdy.
Shara barysynda sóz alǵan Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń basqarma tóraǵasy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Ulyqbek Esdáýlet qalamdas áriptesterin quttyqtap, 2021 jyl qorytyndysy boıynsha Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵyn jergilikti aqyndar Aıtqalı Nárikov pen Qazbek Quttymuratulyna tabystady. Sondaı-aq bul kúni batysqazaqstandyq 8 qalamger – aqyn Zakarııa Sısenǵalıev, Mahmet Qajıahmet, Saǵyntaı Bısenǵalıev, Darıǵa Nurasheva, Asantemir Qarshyǵa, Ertaı Bımuhanov, Baýyrjan Shırmedınuly, Márlen Ǵılymhan Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna múshelikke qabyldanyp, kýálikke ıe boldy. Bıyl 85 jyldyǵy atalyp ótken Aqjaıyqtyń aqıyq aqyny Janǵalı Nábıýllındi ulyqtaý maqsatynda jasalǵan mereıtoılyq tósbelgi aqynnyń jary Aǵıba Ǵınaıatqyzyna jáne barsha qalamgerge tabystaldy. Dál osy keshte aqyndar Mahmet Qajıahmettiń «Dala demi» jáne Baýyrjan Shırmedınulynyń «Qalaǵa hat» atty jańa kitaptarynyń tusaýy kesildi.
Aıta keteıik, osy jıynǵa shaqyrylǵan óńir qalamgerleriniń eshqaısysy da marapattan tys qalǵan joq.
Jeltoqsannyń 25-inde Oral qalasynda ótken halyqaralyq aqyndar aıtysy úshkúndik óner toıynyń núktesin qoıdy. Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy men Bókeı ordasynyń 220 jyldyǵyna arnalǵan «Táýelsizdik tolǵaýy» atty halyqaralyq dodaǵa Qazaqstannyń ár óńirinen bólek Qyrǵyzstan, Qytaı jáne Mońǵolııadan aqyndar kelipti. Aıtysty quttyqtaý sózimen ashqan óńir basshysy Ǵalı Esqalıev Júrsin Ermandy 70 jasymen quttyqtap, ıyǵyna shapan japty.
Shara barysynda jergilikti on aqynǵa Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulovanyń Alǵyshatyn osy salanyń vıse-mınıstri Nurǵısa Dáýeshov tabys etti.
Aıtys arasynda Qyrǵyzstannan arnaıy kelgen qurmetti qonaq, manasshy Azız Bıımyrza ýýlý Manas jyrynan úzindi oryndap, Jaıyq jurtynyń delebesin qozdyrdy. Sondaı-aq qazylar alqasynyń múshesi, Syr súleıleriniń sarqyty Berik Júsip te jıylǵan jurtqa jyrdan sybaǵa tartty.
Úsh kúnge sozylǵan mádenıet pen óner toıynyń qorytyndy keshinde dala reformatory, dańqty batyr, bı-sheshen Syrym Datuly atyndaǵy tósbelgi men aqshalaı syılyqtardy aqyndarǵa Asanáli Áshimov tabystady. Osynaý keremet sharany joǵary dárejede uıymdastyrǵany úshin barsha meımandardyń atynan shymkenttik aqyn Nurlan Esenqulov Baýyrjan Halıollanyń ıyǵyna shapan jaýyp, qurmet kórsetti. Al jergilikti kásipker azamattar aıtys sońynda qyrǵyz elinen kelgen qos qonaqqa at mingizdi.
Batys Qazaqstan oblysy
