Qoǵam • 16 Naýryz, 2022

Kókónis pen jemis ósirýge kóńil bólsek...

395 ret kórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy 11 qańtarda Parlament Májilisiniń otyrysynda sóılegen sózinde: «Aldaǵy úsh jylda azyq-túlik qaýipsizdigi máselesin túbegeıli sheshý qajet. Bul Úkimet pen ákimderdiń aldynda turǵan negizgi basymdyq ekenine aıryqsha nazar aýdaramyn. Eger naryqta azyq-túlik taýarlary mol bolmasa, ınflıasııany ustap turýǵa eshqandaı shara kómektespeıdi», degen bolatyn. Bul mindetti iske asyrý Prezıdent tapsyrmasyna sáıkes qazir Úkimet ázirlep jatqan halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasynyń bir mańyzdy baǵyty bolýǵa tıis. Sonyń ishinde elimizde damýy kenjelep qalǵan kókónis pen baý-baqsha sharýashylyǵyna jete mán berilse, quba-qup.

Túgin tartsa maıy shyǵa­tyn topyraǵy qunarly, keń-baıtaq jerge ıe bola otyryp, jemis-jıdek túgil, kartopqa da ja­rymaı júrgenimiz jasyryn emes. Byltyr kúzge qaraı «ekin­shi nannyń» bazardaǵy baǵa­sy as­panǵa sharyqtap, kılosy 300-den 500 teńgege deıin saýda­lan­ǵan­da aılyǵy shaılyǵyna áreń jete­­tin qarapaıym halyq qatty nara­zy­lyq bildirgeni – sonyń aıǵaǵy.

Bir qaıran qalarlyǵy, Aýyl sharýa­shy­lyǵy mınıstrliginiń málimetine qara­ǵanda, otandyq kartop óndirisi eli­miz­diń ishki suranysyn 108 paıyz qam­ta­masyz etetin kórinedi. Endeshe, osy ónimniń tapshy bolýynyń sebebi nede? Sheneýnikterdiń sózine sensek, jı­nal­ǵan kartoptyń nebári 47 paıyzy nemese 1,9 mln tonnasy ǵana taýar­lyq ónimge jatqyzylady eken. Qal­ǵan 53 paıyzy, ıaǵnı 2,1 mln ton­nadan astamy turǵyndardyń jeke qosalqy sharýashylyqtarynda óndi­ril­gendikten, taýar aınalymyna qosyl­maıdy-mys. Saýda jáne ıntegrasııa mınıstrliginiń málimeti boıynsha 2020 jyly eksportqa shyǵarylǵan kartop kólemi rekordtyq kórsetkish  360 myń tonnaǵa deıin jetken. Sonyń saldarynan elde «ekinshi nan» tapshylyǵy týyn­daǵan. Tek kartopty eksportqa shyǵa­rýǵa tyıym salynǵannan keıin baǵa turaq­tan­dyrylǵan. Al jetispeıtin 28 myń tonna ónimdi Qazaqstan Iran men Pák­istannan úsh ese qymbat baǵamen satyp alýǵa májbúr bolǵan.

Sábiz ósirýde qalyptasqan jaǵdaı tipti kúrdeli bolyp shyqty. Bul kók­ónis­tiń jyl saıynǵy jetispeýshiligi suranystyń 5-6 paıyzyn quraıdy eken. Negizgi tapshylyq sáýirden shildege deıin bolatyndyqtan, osy kezde sábizdi О́zbek­stannan qymbat baǵaǵa satyp alýǵa týra kelip júr.

Shyntýaıtyna kelsek, Aýyl sharýa­shy­lyǵy mınıstrliginiń respýblıkamyzda ósiriletin kartoptyń 53 paıyzy aýyldaǵy aǵaıyndardyń jeke qosalqy sharýashylyqtaryna tıesili degenine sený qıyn. Bul sheneý­nik­terdiń statıstıka boıynsha jalpy ishki ónimdi jyl­dan-jyl­ǵa ulǵaıtyp kórsetip, joǵary jaq­qa «Biz qatyryp jatyrmyz» degenge saıatyn jalǵan esep berýi­niń bir qıturqy amaly táriz­di. Áıtpese, aýyl­daǵylar qala­lardaǵy bazarlar men saý­da or­talyqtarynda kartoptyń baǵa­sy bu­ryn­ǵy 100-150 teńgeden bir­den 300-500 teńgege deıin óske­nin bilse, qoımasyna úıgen «ekin­shi nanynyń» otbasynan artylatyn bóligin jaqyn mańdaǵy shaharǵa ózi-aq aparyp satýǵa asyq­pas pa edi? Aýyl men qala aras­ynda árili-berili shapqylap júr­gen «deldaldar» da mundaı «maı­shelpekti» múlt jiberer me edi?

Álbette, elimizde, ásirese bos jatqan qunarly jeri kóp teris­keı óńirlerde kartop pen sábiz ósirýge qolaıly múm­kindik mol. Alaıda kókónis ósirýmen aınalysatyn sharýashylyqtar sany saýsaqpen sanarlyqtaı ǵana. Aýyl turǵyn­darynyń ishinde de jeke qosalqy sharýa­shylyǵynda kartop pen sábiz ósire­tinder kóp emes. Olardyń úı irgesindegi sha­ǵyn baqshasynda ósirgen ónim­deri óz otbasylarynan artylmaı­dy. Al qazaq aýyldarynyń tur­ǵyn­dary bolsa, baıa­ǵysha tórt túlik maldy kóbirek ustaǵan­men, kókónis ósirýge asa mán bermeıdi.

Osy oraıda belgili memleket qaırat­keri Erkin Áýelbekov zeınetkerlikke shyq­qannan keıin qazirgi Soltústik Qazaq­stan obly­sy­nyń Ǵabıt Músirepov atyn­daǵy aýdanyna qaraıtyn týǵan aýyly – Jańasýǵa ádeıilep kelip, aǵaıyndarynyń basyn qosyp, jınalys ótkizip, baqshalarynda kókónis pen jemis ósirýge úgit­tegeni oıǵa oralady. Úgittep qana qoımaı, aıtqan sózin ár otbasynyń qalaı tyńdaǵanyn ózi aýyl ishin aralap júrip qadaǵalaǵan eken. Nátıjesinde, elge tanymal úlken kisiden uıalǵan aýyldastarynyń bári úıleriniń irgesine kókónis pen jemis-jıdek egip, ájeptáýir ónim jınap, dastarqan berekesin molaıtypty. Osy mysaldan kórin­genindeı, jergilikti ákimder jolyn taýyp uıymdastyra bilse, aýyldaǵylardyń jeke qosalqy sharýa­shylyqtarynda ósiriletin kókónis pen jemis kólemin eselep arttyrýǵa bolatyny anyq. Bul iske, eń aldymen, jer tyrmalap ósken qandastar men ońtústik óńirlerden qonys aýdarýshylardy tartyp, ózgelerge úlgi etýge nege bolmasqa?! О́kinishke qaraı, qazir olardyń arasynda jergilik­ti ákimdikterden suraǵan jer telim­derin ala almaı, jigerleri qum bolyp júrgender bar.

Demek kókónis pen baý-baqsha sharýa­shy­lyǵyn damytýǵa Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi men óńirlerdiń ákimdikteri jete mán berip, shyndap qolǵa alsa, ázirge qaǵaz júzinde bar bolǵanymen, aýyl turǵyndarynyń qoımasyn­da joq mıllıondaǵan tonna kartop pen sábizdi bazar men dú­ken sórelerine túsirýge ábden bolar edi. Bul – aýyldaǵy­lar úshin qosymsha tabys kózi, al qala­daǵylar úshin baǵasy qolje­timdi kókónis pen jemis molshy­lyǵynyń senimdi negizi emes pe?

Aıtpaqshy, jýyrda Senat depýtaty Álı Bektaev Úkimet­ke elimizdegi baý-baqsha sharýa­shylyǵyn damytý jóninde depý­tattyq saýal joldapty.

«Qazaqstanda jemis-jıdek óndi­risi­niń keleshegi óte zor. Eli­mizde jylyna 420 myń tonna­daı jemis-jıdek ón­di­ril­geni­men, álemdegi tamaqtaný stan­dart­taryna saı ár adamǵa qajetti jyl­dyq normany esepteıtin bolsaq, ha­l­qy­myzǵa 2,5 mln tonnadan astam ónim qajet. Biz onyń 17 paıy­zyn da qamta­ma­syz ete almaı otyr­myz. Al baý-baq­shanyń gektary­nan túsetin taza tabys maıly daqyldarmen salystyrǵanda 16 ese, astyq sharýashylyǵyna qara­ǵanda 25 ese joǵary.

О́kinishke qaraı, bul salanyń elimiz úshin asa mańyzdylyǵy, densaýlyq úshin paı­dalylyǵy, ekonomıkalyq tıim­diligi quzyrly organdar tarapynan eskerile bermeıdi. Biz áli de ımportqa táýel­dimiz. Elimizge jylyna 230 myń tonna­dan astam baý-baqsha ónimderi shetten ákelinedi. Bizdiń naryqqa kórshiles О́zbekstan men Qyrǵyzstandy aıtpaǵanda, Túrkııa, Polsha, Belarýs, Moldova, Ázerbaıjan, Qytaı, Iran mem­leketterinen jemis-jıdek tasymaldanady. Tipti Aýǵanstannan jylyna 2 myń tonna júzim satyp alamyz.

Elimizdegi baý-baqsha daqyl­darynyń ónimdiligi óte tómen, gektaryna 7-8 tonnadan aspaı­dy. Al bul kórsetkish Reseıde – 12, О́z­­bek­standa – 15, Polshada 25-30 tonnany quraıdy. Elimizdegi bar bolǵany 8 alma óńdeý kásip­or­nynyń qýattylyǵy 37 paıyz ǵana qamtylǵan.

Bizde baý-baqsha jáne júzim sharýa­shy­lyǵyn memlekettik qoldaý nashar. Sońǵy 15 jylda osy óndirispen aınalysatyn 1500 sharýashylyqtyń 2,5 paıyzy ǵana jeńildetilgen nesıe alǵan, al ekinshi deńgeıli bankter 2 jobany ǵana qarjylandyrǵan. Osy aralyqta ósim­dik sharýashylyǵyna bólingen sýbsı­dııanyń 0,02 pa­ıyzy ǵana baý-baqshaǵa bólingen. Aýyl sharýashylyǵyn damytýdyń tujyrymdamasynda da, óńirlik baǵdarlamalarda da baý-baq­sha­ny ıntensıvti damytý, ónimdi saqtaý, naryqqa deldalsyz shyǵarý sharalary qamtylmaǵan. Baý basynan ár kılogramy 150 teńgege satyl­ǵan almalar deldaldar ar­qyly bólshek saýdada 480-500 teńge­ge satylyp jatyr. Iаǵnı baý men bazar arasyndaǵy baǵa­nyń aıyrmashylyǵy 3,5 ese», deı kelip, senator elimizdiń aýyl sha­rýashylyǵy salasyn árta­rap­tandyrýdyń negizgi baǵyttary­nyń biri retinde baý-baq­sha sha­rýashylyǵyn ınten­sıvti damy­tý­dyń naqty salalyq baǵ­dar­lamasyn ázirlep qabyldaýdy, sonyń ishinde baý-baqshamen aınalysýǵa qajetti jer telimderin alýdyń ońtaıly joldaryn jáne basqa da tıimdi sharalardy qarastyrýdy usynypty.

Úkimet baý-baqsha sharýa­shylyǵyn damytýǵa ǵana emes, kókónis ósirýge de tıisinshe kóńil bólip, bul ózekti máseleni keshendi turǵyda sheshkeni jón.

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar