Qoǵam • 03 Sáýir, 2022

Qoǵamdyq keńesterdiń qadirin ketirmeıik

121 ret kórsetildi

«Syn túzelmeı, min túzelmeıdi» deıdi qazekem. Sol syndy túzeýshi – jurtshylyq pen memlekettik organdar arasyndaǵy «altyn kópir» rólin atqarady degen nıetpen qurylǵan qoǵamdyq keńester bolýǵa tıis. 2015 jyly qabyldanǵan «Qoǵamdyq keńester týraly» Zań, mine, osy maqsatty kózdeıdi. Sodan bergi ýaqytta osy qoǵamdyq ınstıtýt ózine júktelgen mańyzdy mindetti oıdaǵydaı atqaryp, kópshilik kóńilinen shyǵa aldy ma?

Bul saýalǵa jaýap izdegende Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bıylǵy «Jańa Qazaqstan: Jańarý men jań­ǵyrý joly» Joldaýynda: «Biz elimizde azamattyq belsen­dilikti jandandyrýymyz kerek. Memleket pen qoǵamnyń sanaly ári syndarly seriktestigine jol ashýymyz qajet. Sol se­bepti ortalyq jáne jergilikti organdardyń, kvazımemlekettik sektordyń janyndaǵy qoǵamdyq keńesterdi damytyp jatyrmyz. Men birneshe ret olardyń qyz­metine qatysty syn aıtqan bola­tynmyn. Degenmen bul keńes­terdiń orasan zor ınstıtýttyq áleýeti bar. Sony tolyǵymen jú­zege asyrý kerek. Bıyl meniń bas­tamam boıynsha osy keńesterdiń quramy jáne jumys jospary túbegeıli jańaratyn bolady», degen tujyrymdy pikiri oıǵa oralady.

Rasynda da qoǵamdyq keńes­terdiń bári birdeı talap deńge­ıinen kórine almaǵany jáne óz áleýetin tolyq paıdalanbaǵany anyq. Muny arnaıy júrgizilgen áleýmettik zertteýler de aıǵaqtap berdi.

Qazir elimizdegi qoǵamdyq keńes­­ter­diń sany 251-ge jetip, 3 801 belsendi azamattyń basyn biriktirip otyr. Qol­danys­taǵy zańnamaǵa sáıkes, osy kon­sýltatıvtik-keńes­shi, baıqaýshy organdar mınıs­trlik­terdiń já­ne oblystardyń, oblys­tyq ma­ńyz­daǵy qalalar men aýdandar ákim­deriniń janynan qu­rylǵan.

Respýblıkalyq jáne jergilikti deńgeılerde sheshimderdi talqylaý men qabyldaý kezinde jurt­shy­lyqtyń pikirin eskerý, qoǵamdyq baqylaýdy uıymdastyrý, ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar qyzmetiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý olardyń basty mindetteri bolyp sanalady. Qoǵamdyq keńester jurtshylyqty tolǵandyratyn máse­le­ler boıynsha qoǵamdyq tyńdaýlar ótkizý, qoǵamdyq monıtorıng júr­gi­zý, qoǵamdyq saraptama jasaý, mem­lekettik organdar jumysynyń nátı­jeleri týraly esepterdi tyńdaý arqyly yqpaldy qoǵamdyq baqylaý ornata alady. Alaıda Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy qoǵamdyq keńes­terdiń 2021 jylǵy qyzmeti týra­ly ulttyq baıandamada atap kór­setilgenindeı, ótken jyly júr­gi­zilgen saýaldamaǵa qatysqan res­pon­dentterdiń 29,5 paıyzy ǵana qoǵam­dyq keńester jumysyn birshama tıimdi dep sanaǵan. Bul rette el óńir­lerindegi jaǵdaı árkelki ekenin aıtqan jón.

Máselen, saýaldama suraqtaryna jaýap bergen Qaraǵandy oblysy tur­ǵyndarynyń 81,9 paıyzy, atyraý­lyqtardyń 79,5 paıyzy, qos­tanaılyqtardyń 76,2 paıyzy jer­gilikti qoǵamdyq keńesterdiń qyz­metinen múldem habarsyz bolyp shyqqan.

Qoǵamdyq keńesterdiń jumysyn tıimdi dep nyq senimmen baǵalaǵan turǵyndar sany Qyzylorda oblysynda – 50 paıyz, Túrkistan obly­synda – 38,2 paıyz, Batys Qazaq­standa 20,5 paıyz bolǵan. Al saýal­da­maǵa qatysqan Qostanaı oblysy turǵyndarynyń birde-bireýi jergilikti qoǵamdyq keńesterdiń ju­mysy tıimdi dep sanamaǵan. Osy jónin­degi kórsetkish Qaraǵandy oblysynda nebári 2,1 paıyzdy, Mańǵystaý oblysynda 2,4 paıyzdy, Aqtóbe oblysynda 3,5 paıyzdy, Jambyl oblysynda 4,5 paıyzdy, Soltústik Qazaqstanda 5,1 paıyzdy, Almaty qalasynda 5,8 paıyzdy quraǵan.

Mine, osy ala-qula málimetterge qaraǵanda, Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń jumysyn júıeli jolǵa qoıyp, jurtshylyq kókeıinde júrgen talaı túıtkildi máseleniń túıinin tarqatqan jáne onyń negizinde Ult­tyq quryltaı uıymdastyrýdy hám qıly zamanda el birliginiń bastaýy bolǵan dala demokratııasyn jań­ǵyr­týdy usynyp otyrǵan Mem­le­ket basshysynyń ıgi bastamasy óńir­ler­diń ákimderiniń bárine birdeı oı sala qoımaǵan sııaqty.

Shyntýaıtynda, ózderin «jarty patsha» sanap, syn aıtqanǵa syzdana qaraıtyn keıbir ákimder qoǵamdyq keńesterge de barynsha ámir júrgizý pıǵylymen olardyń quramyna tek óz yńǵaılaryna jyǵylyp turatyn, tipti jaǵympazdyq dertinen de saý emes adamdardy ótkizýge kúsh salatyny jasyryn emes. Sonyń saldarynan keı aımaqtarda jergilikti bılik pen buqaranyń syndarly dıalog alańdary bolmaı otyr.

Áleýmettanýshylardyń pikirle­ri­ne súıensek, elimizdegi qoǵamdyq keńesterdiń qyzmetin qaıta qaraýdy talap etetin úsh teris úrdiske jol berilip kelgen. Birinshiden, osy kon­sýltasııalyq-keńesshi organ­dar­dyń quramyn qalyptastyrý, olar­dyń derbestigi men táýelsizdigin qam­tamasyz etý úderisi onsha aıqyn emes. Qoǵamdyq keńester quramynyń keminde úshten ekisi azamat­tyq sektor ókilderi bolýǵa tıistigi jónin­de­gi qaǵıda formaldi túrde oryn­dal­ǵanymen, olardyń múshe­li­gine kóbinese óńir basshysynyń aıtqa­nynan shyqpaıtyn burynǵy mem­le­kettik qyzmetshiler men depýtattar, bıýdjettik uıymdardyń bas­­shy­lary qabyldanady. Ádette jer­­gi­likti bıliktiń sheshimine balama nusqa usynýǵa qabiletti, synı piki­rin ashyq aıta alatyn tulǵalarǵa, ózin­dik pikirleri bar sarapshylar men ǵalymdarǵa, oppozısııa ókilderi men qoǵamdyq pikir kóshbasshylaryna jol jabyq. Osyndaı keleńsizdik qoǵamdyq keńesterdiń bedelin túsirip, mańyzyn kemitip keldi.

Ekinshiden, qoǵamda ártúrli sebepterge baılanysty týyndaǵan narazylyqty azaıtýǵa jete kóńil bólinbedi. Jergilikti deńgeıde oppo­zısııalyq jáne synshyldyq kó­ńil kúıdegi azamattar óz talaptaryn aıtyp, kóterilgen máselelerdi sheshý joldaryn bılikpen birlese qarastyratyn alańdar joqtyń qasy boldy. Munyń ózi Prezıdent usynǵan «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyna qaıshy kelip, qoǵamdaǵy turaqsyzdyq qaýpin kúsheıtti.

Úshinshiden, qoǵamdyq keńester qyzmetiniń tıimdiligi shamaly. Jurt­shylyq olardyń músheleri jylyna birneshe ret jınalyp, ákim­der­diń óńirlerdiń áleýmettik-ekono­mıkalyq damýy týraly esepte­rin tyńdaǵanymen, eshqandaı ózekti máseleni kótermeıdi degen pikirde.

Osyǵan oraı, qoǵamdyq keńes­ter­diń qyzmetin jetildirý maq­satynda «Qazaqstan Respýblı­kasynyń keı­bir zańnamalyq aktilerine qoǵam­dyq keńesterdiń qyzmeti máse­le­leri boıynsha ózgerister men tolyq­tyrýlar engizý týraly» Zań ázir­le­nip, Parlamentte jan-jaqty tal­qy­lanǵannan keıin oǵan Memleket basshysy 2021 jylǵy 3 qańtarda qol qoıǵan. Sonymen qatar Prezıdent halyqtyń qoǵamdyq keńesterdiń qyzmetine degen senimin arttyrý jáne azamattardyń synı pikirler aıtyp, balamaly usynystar jasaýy úshin shynaıy alań qalyptastyrý maqsatynda Úkimet pen oblystardyń, Nur-Sultan, Almaty jáne Shym­kent qalalarynyń ákimderine qo­ǵam­dyq keńesterdiń quramyna saıa­sı partııalar, úkimettik emes uıym­dar, azamattyq belsendiler, beı­bit mıtıngilerge qatysýshylar qata­­ryn­daǵy syndarly oppozısııa ókil­­de­rin engizý, sondaı-aq memle­ket­tik organdar ókilderiniń sanyn azaıtý jóninde tapsyrma bergen. Buǵan qosa, Úkimet memlekettik organ­­dar­dyń qoǵam aldyndaǵy ashyq­­tyǵy men eseptiligin arttyrý maq­sa­­tynda ázirlep, Parlament Máji­lisi­niń qaraýyna engizgen «Qoǵam­dyq baqylaý týraly» Zań jobasynda da qo­ǵamdyq keńesterdiń rólin art­ty­rý­ǵa múmkindik beretin jańa­shyl­dyq­tar bar.

Áıtkenmen, óńirlerde qoǵamdyq ke­ńester­diń jańa quramyn qalyp­tasty­rýǵa qatysty daý-damaılar áli tyıylar emes. Mysaly, bıyl Sol­tústik Qazaqstan oblysynyń jáne Petropavl qalasynyń qoǵamdyq keńesterine osy óńirdiń kásipodaqtar ortalyǵy usynǵan 2 kandıdattyń ekeýi de ótkizilmegen. Kásipodaqtar ortalyǵynyń basshylyǵy buǵan «Qoǵamdyq keńester týraly» Zań­dy buzýshylyqtarǵa baılanys­ty, sonyń ishinde qoldanystaǵy zań­namaǵa engizilgen ózgerister eskerilmeı, qoǵamdyq keńesterdi qalyptastyrý jónindegi jumys toptaryn burynǵysha Soltústik Qazaqstan oblystyq jáne Petropavl qalalyq máslıhattarynyń hatshylary basqarǵandyǵy sebepti jol berildi», dep sanap, Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agent­tiginiń Soltústik Qazaqstan oblysy boıynsha departamentine sha­ǵym joldapty. Al osyndaı keri tartýshylyqtardyń kimderge kerektigi aıtpasa da túsinikti...

Sońǵy jańalyqtar

Bıyl mektep formasy ózgermeıdi

Bilim • Búgin, 16:14

Dollar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 15:54

Jetisý oblysynyń TJD basshysy taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 15:08

Aralda jol apatynan bir adam kóz jumdy

Oqıǵa • Búgin, 11:35

Qazaqstannyń eksport kólemi artty

Ekonomıka • Búgin, 09:52

Uqsas jańalyqtar