Prezıdent • 03 Mamyr, 2022

Tatýlyq – Táýelsizdik jyldaryndaǵy úlken jetistigimiz

691 ret kórsetildi

Memleket bas­shysy Qazaq­stan halqy Assam­bleıa­sy­nyń «El birligi – ja­ńar­ǵan Qa­zaq­stannyń tiregi» atty XXXI sessııasynyń jumy­syna qatysty.

 

 «Birligimiz – áralýandyqta»

Qasym-Jomart Toqaev óz só­zinde Assambleıa sessııasyn Qazaq­stan halqynyń birligi kúni qar­sańynda ótkizý ıgi dástúrge aınalǵanyn jáne munyń zor sım­voldyq máni bar ekenin atap ótti.

– Birlik, tatýlyq jáne beı­bitshilik – bizdiń myzǵymas qun­dylyqtarymyz. Onyń aıryqsha mańyzdy ekenin qańtar oqıǵalary kezinde aıqyn sezindik. Qazir qaterli kúnder artta qaldy. Sol kezde qandaı qaýippen betpe-bet kelgenimizdi ýaqyt ótken saıyn uǵyna túsemiz. Shyn máninde, biz memlekettiligimizdi joǵaltyp ala jazdadyq. Halqymyz qańtar qasiretinen sabaq ala bilýi kerek. Endi ondaı jaǵdaı qaıtalanbaýy úshin qoldan kelgenniń bárin jasaýǵa tıispiz, – dedi Prezıdent.

Memleket basshysy jańa syn-qaterlerdiń týyndaýyna yqpal etetin geosaıası ahýaldyń ýshyǵyp turǵanyna toqtaldy. Onyń pikirinshe, mundaı jaǵdaıda elimizdiń azamattyq biregeıligin nyǵaıtyp, otanshyldyq rýhty kóterýge basa mán berý kerek.

– «Birligimiz – áralýandyqta» degen basty qaǵıdatymyz eshqa­shan ózgermeıdi. Biz jas urpaq­ty naǵyz otanshyl azamat etip tár­bıeleýimiz kerek. Osy rette saıası jáne qoǵamdyq plıýralızmniń radıkaldy sıpat alýyna jol berilmeıdi. Ásirese azamattardy kemsitýge, olardyń ary men namysyn taptaýǵa bolmaıdy, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdenttiń pikirinshe, As­sam­bleıa qurylǵan ýaqyttan beri azamattyq birlikti nyǵaıtýǵa eleýli eńbek sińirdi.

– Qazaqstan halqy Assam­bleıa­sy jańa jaǵdaıda bizdiń beı­bitshilik pen kelisim jónindegi saıasatymyzdyń berik ári ınstıtýsıonaldy tiregi qyzmetin atqaratynyna senimdimin. Búgingi sessııanyń mindeti – Assambleıanyń saıası júıeni reformalaý isindegi orny men rólin anyqtaý, ony ári qaraı damytýdyń baǵytyn bel­gileý. «Biz ártúrlimiz – biz teńbiz» qaǵı­daty saıası jańǵyrýdyń irgeli komponenti degen pikirdi usta­namyz, – dedi Memleket basshysy.

Negizgi basymdyqtar

Qasym-Jomart Toqaev óz sózinde Qazaqstan halqy Assambleıasy qyzmetiniń úsh negizgi qu­raýshy basymdyǵyn aıqyn­dap berdi. Birinshisi – saıası refor­malardy júzege asyrý isindegi Qazaqstan halqy Assambleıasynyń rólin kúsheıtý.

– Qazaqstan halqy Assam­bleıa­synyń Májilistegi kvotasynyń joıylýy demokratııalyq saılaý standarttarynyń saqtalýyna qatysty birqatar máseleniń kún tár­tibinen alynýyna sep­tigin tıgizedi. Osy rette Assam­bleıa­dan usynylǵan senatorlar jal­pyulttyq ıntegrasııa men etno­mádenı áralýandylyq negizinde Qazaqstandaǵy etnostyq top­tardyń barlyq múddesin tıimdi qarastyratyn bolady. Mun­daı model Qazaqstannyń parla­menttik júıesiniń halyqaralyq tájirıbesi men ereksheligine saı keledi, – dedi Prezıdent

Memleket basshysy Qazaqstan halqy Assambleıasynan Senat de­pýtattyǵyna usynylatyn úmit­kerlerdi tańdaýdyń tıimdi ári ashyq rásimderin ázirleý qajet eke­nin atap ótti. Bul máseleniń bári «Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly» jańartylǵan zańda kóri­nis tabýǵa tıis.

– Partııalyq jáne saılaý jú­­ıe­leriniń reformasy barlyq aza­mattyń saılaý úderisterine qatysýy úshin jańa múmkindikter ashady. Is júzinde tutas saılaý landshaftyn qamtıtyn jańa partııalar paıda bolady dep boljanýda. Partııalyq tizim, sondaı-aq bir mandatty okrýgter boıynsha úmitkerlerdi saılaý Qazaqstannyń etnostyq áralýandyǵyn shynaıy túrde kórsetedi. Sonymen qa­tar etnosaralyq faktordy saıası­lan­dyrýǵa jáne bul taqyryp bo­ıynsha arandatýshylyq sıpattaǵy tal­qylaýlarǵa da múlde jol berýge bolmaıdy, – dedi Qasym-Jo­mart Toqaev.

Prezıdent bul baǵytta Assam­b­leıa tarapynan túsindirý ju­mys­tary keń kólemde júrgizilýi qajet dep sanaıdy.

– Elimizde turatyn barlyq etnos ókilderiniń jalpyazamattyq qundylyqtardy qurmetteýi jáne ózderin Qazaqstanmen baı­la­nys­tyrýy asa mańyzdy. Bul – Táýel­sizdik jyldaryndaǵy bizdiń úlken jetistigimiz. Ony jan-jaq­­ty nyǵaıtýǵa mindettimiz. Jańa saıası jaǵdaıda beıbitshilik pen kelisimdi jáne halyqtyń bir­ligin asa mańyzdy sanaıtyn aza­mat­tar­dyń partııa ishindegi daýy­sy­na basymdyq beriledi, – dedi Memleket basshysy.

Aqparattyq jumystardy kú­sheıtý jáne Qazaqstan halqy As­sambleıasynyń qoǵamdaǵy áleýetin arttyrý máselesi ekinshi basymdyq retinde ataldy. Qasym-Jomart Toqaevtyń pikirinshe, elimizdiń árbir azamaty jurtshylyqtyń aldyna shyqqanda ulttyq múdde men qazaqstandyq patrıotızm qaǵıdattaryn basshylyqqa alýy kerek. Bul – asa mańyzdy.

– Bolǵan jáne bolatyn syrtqy qaqtyǵystar azamattarymyzdyń arasynda ultaralyq janjal týdyryp, jikke bólinýge paı­da­lanylmaýy kerek. Oǵan jol be­rýge bolmaıdy. Mundaı arandatý­shylyqtar bolyp jatyr. Ony kórip otyrmyz. Biraq aran­datý­shylar qaıda tursa da, qandaı qujat­tarmen tulǵasyn jasyrsa da, qalaı qubylsa da bizdiń birligi­mizge nuqsan keltirip, memleke­timizdiń derbes saıasat júrgizý qu­qyǵyn buza almaıdy. Beıbit­­shilik pen tutastyq – basty qundy­ly­ǵymyz, onsyz bolashaq joq eke­­­nin bári este ustaýy kerek. Biz­d­iń Qazaqstannan basqa Ota­nymyz joq, bolmaıdy da, – dedi Prezıdent.

Memleket basshysy alýan túr­­­li mádenıetimizdi tany­ta­tyn biregeı aqparatty keńinen tara­tý­ǵa, aýqymy keńeıip kele jatqan qazaqtildi aýdıtorııamen tyǵyz jumys isteýge shaqyrdy. Onyń pikirinshe, Qazaqstannyń damýyna ózge etnostardyń qosyp jatqan úlesi týraly memlekettik tilde aıtý óte mańyzdy. Osy baǵytta jumys isteıtin BAQ-qa qoldaý kórsetiledi. 

Jalpyulttyq dıalogtyń ámbebap modeli

Qasym-Jomart Toqaev ke­lesi aıda jańa dıalog alańy – Ult­tyq quryltaıdyń alǵashqy oty­rysy ótetinin habarlady. Bul jıyn elimizdi damytýdyń ózek­ti máselelerin talqylaý úshin qo­ǵamdy jumyldyrýǵa baǵyttalǵan.

– Bul jalpyulttyq dıalogtyń ámbebap modeline aınalady. Quryl­taıdyń quramyna depýtattar, QHA músheleri, sarapshylar men quqyq qorǵaýshylar, barlyq óńirdiń, sondaı-aq Azamattyq alıanstyń, qoǵamdyq keńesterdiń, beıresmı uıymdardyń, bıznes qaýymdastyqtar men óndiris sala­synyń ókilderi kiredi. Assambleıa Ulttyq quryltaımen birlesip, tıimdi jumys isteýi kerek. Sebebi túp­tep kelgende, ekeýiniń maqsaty – ortaq. Aýqymdy ózgeristerge jas­tardyń da belsene qatysqany abzal. Keshe tuńǵysh ret Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Jastar sessııasy ótti. Onyń usynymdaryn muqııat zerdeleý qajet, – dedi Memleket basshysy.

Úshinshi basymdyq – quqyq qorǵaý qyzmetin kúsheıtý. Osy baǵytta Assambleıa medıasııaǵa ne­giz­delgen kásibı kelissóz júr­gizý­shi­lerdiń biregeı ınstıtý­tyn qalyptastyrýǵa kiristi.

– Etnomedıasııa oqý ortalyǵyn qurý kerek. Onda turaqty oqý kýrs­taryn uıymdastyryp, aýdan­­dyq deńgeıdegi memleket­tik qyz­met­shilerdiń basym bóligi daıar­lyqtan ótýge tıis. Aqpa­rat jáne qoǵamdyq damý, Bilim jáne ǵylym mınıstr­lik­terine Mem­lekettik basqarý aka­de­mııasymen, QHA Hatshylyǵymen jáne basqa da ýákiletti organ­dar­men birlesip, osy másele jóninde júıeli usy­nystar engizýdi tapsy­ramyn, – dedi Qasym-Jomart Toqaev. 

Respýblıkalyq referendým ótkizý usynyldy

Prezıdent Qazaqstan qoǵam­nyń barlyq salasy batyl ózge­ris­ter jolyna túskenin atap ótti. Osyǵan baılanysty Kons­tı­tý­sııaǵa eldiń saıası júıesin túbe­geı­li ózgertetin tolyq­ty­rý­lar engizý týraly bastama kóterildi.

– Biz jańa memlekettik modelge, memleket pen qoǵamnyń ózara is-qımylynyń jańa for­ma­tyna kóshemiz. Bul sapaly túrde ózgerýdi Ekinshi Respýblıka dep ataýǵa bolady. Jumys toby Ata Zańnyń 33 babyna túze­tý­ler ázirledi. Bul – tutas Konstı­tý­sııa­nyń úshten bir bóligi. Osy ózgeristerdi engizý týraly zań jo­basy Konstıtýsııalyq keńestiń qaraýyna jiberildi, jaqyn arada sheshimin shyǵarady, – dedi Prezıdent.

Sonymen qatar Qasym-Jomart Toqaev ázirlengen túzetýlerdiń tarıhı mańyzy bar dep esepteıdi. Bul memlekettiligimizdi damy­týdyń jańa kezeńin bildiredi.

– Osy reformalar qolǵa alyn­ǵan kezde Konstıtýsııaǵa engi­ziletin ózgerister men tolyq­ty­rý­lardyń jobasyn Parlament qaraıdy dep oılaǵan edik. Bul – qoldanystaǵy zańnamada ornyq­qan rásimniń biri.   Alaıda aldaǵy aýqymdy ári mańyzdy ózgerister el bolashaǵyna aıryqsha áser etedi. Sondyqtan men Ata Zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jóninde respýblıkalyq referendým ótkizýdi usynamyn. Referendým – asa mańyzdy demo­kra­­tııalyq ınstıtýt. Alaıda Qazaqstanda ol sońǵy ret 1995 jyly qazirgi qoldanystaǵy Kons­tıtýsııa bekitilgen kezde ótkizildi. Odan keıin «Respýb­lı­kalyq referendým týraly» Kons­tı­tý­sııalyq zań qabyldandy. Biraq sodan beri Konstıtýsııaǵa tórt ret ózgertýler engizilgenine qara­mastan, ol is júzinde qolda­nylǵan joq. Konstıtýsııany jalpy­ha­lyqtyq daýys berý arqyly ózger­tý halyq qalaýynyń aıqyn kórinisi bolady dep esepteımin. Referendým árbir azamatqa el taǵ­dy­ryn sheshýge tikeleı qaty­sýǵa múmkindik beredi jáne jan-jaqty demokratııalandyrý men Jańa Qazaqstandy qurý jolyndaǵy baǵytymyzdy nyǵaıtady, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent Jańa Qazaqstan de­genimiz, shyn máninde, Ádiletti Qa­zaq­stan ekenine taǵy da toqtal­dy.

– Jańa Qazaqstan – qarqyndy túrde ózgerip jatqan álemde ult­tyq biregeıligimizdi nyǵaı­tý­dyń joly. Jańa Qazaq­stan uǵymyn san-saqqa júgirtip, burmalaýǵa bolmaıdy. Azamattardyń bárin ortaq iske jumyldyrmaıynsha, memlekettik apparat ta, qandaı da bir saıası sheshimder men ekono­mı­kalyq tetikter de elimizdi jańar­tý­ǵa qaýqarsyz. Jańa Qazaq­standy qurý úshin jeke jáne qoǵamdyq qundylyqtar júıesin tolyǵymen reformalaý qajet. Biz nepotızm men paternalızmge, sybaılas jemqorlyq pen kompradorızmge túbe­geıli tosqaýyl qoıamyz. Jańa Qazaqstan ádildiktiń terrıto­rııasyna aınalýy kerek. Ol úshin tek zańnyń áripterin ǵana emes, rýhyn da ustaný qajet. Zańdar dog­ma emes, ol azamattardyń ózek­ti máselelerin sheshý úshin je­­til­­dirilip otyrýǵa tıis. Zań, ádil­dik jáne tártip bizdiń baqýat­ty ómiri­mizdi aıqyndaıtyn naqty fak­tor­larǵa aınalady, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev dıalog mádenıetin qalyptastyrý jáne qoǵamda ózara túsinistik pen se­nimdi nyǵaıtý qajet ekenine ar­naıy toqtaldy. Munyń bári eldiń jarqyn bolashaǵy men halyqtyń ál-aýqaty úshin qajet.

– Biz kózqarastarymyz ben nanym-senimderimizdegi  aıyr­ma­shy­lyqtarǵa qaramas­tan, bir-biri­mizdi túsinýge jáne qur­met­teýge tıispiz. Bizdi biriktiretin, kúsheıtetin, úılestiretin ortaq qundylyqtarǵa umtylýymyz qa­jet. Bizdiń «Ártúrli kózqaras bir­­tutas ult» degen qaǵıdamyz myz­ǵymaıdy. Patrıotızmniń jo­ǵary qundylyqtaryn ult­ara­lyq artyqshylyq sezimimen almas­­tyrýǵa, dostyq pen birlik­tiń ornyna bir-birine degen óshpen­dilikke jol berilmeıdi, – dedi Pre­zıdent.

Memleket basshysy tózbeý­shilik pen «ózimiz jáne ózgeler» dep bólinýdiń kez kelgen kóri­ni­siniń qatań túrde jolyn kesýge shaqyrdy.  Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqy óziniń birligin saqtaýǵa, nyǵaıtýǵa tıis. Tek bir­lesken kúsh-jiger arqyly ǵana Jańa Qazaqstandy qura alamyz dep esepteıdi.

– Biz barlyq josparymyzdy mindetti túrde júzege asyramyz. Men buǵan kámil senemin. Biz Ekinshi Respýblıkany birge quramyz, Jańa Qazaqstandy bir­ge órkendetemiz! Ár azamatqa bir­­­deı múmkindik beretin  ádil ári damyǵan memleket bolamyz! Sóz sońynda sizderdi alda kele jat­qan Qazaqstan halqynyń bir­li­gi kúnimen jáne Oraza aıt me­reke­simen quttyqtaımyn!, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sessııa barysynda L.N.Gý­mı­­lev atyndaǵy Eýrazııa ult­tyq ýnıversıtetiniń kafed­ra meń­ge­rýshisi Natalıa Kalash­nı­kova, «Qazaqstan koreı­leri qaýym­dastyǵynyń» prezıdenti Sergeı Ogaı, «Halyqaralyq qazaq tili qoǵamy» qoǵamdyq birlestiginiń vıse-prezıdenti Maksım Rojın, saıası sholýshy Nıkıta Shatalov, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń prorektory Dıhan Qamzabekuly, «Azattyq Rýhy» agenttiginiń tilshisi Nadej­da Palınka, «Ahyska» túrik etno­­mádenı ortalyǵy» res­pýb­lı­kalyq qoǵamdyq birles­t­igi­­niń Nur-Sultan qalalyq bóli­mi­niń tóraǵasy Ásker Pırıev jáne mýzykant, bloger Alekseı Lodochnıkov sóz sóıledi. 

О́zgeristerdiń basty tetigi – bilim men ǵylymda

L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýra­zııa ulttyq ýnıversıtetiniń pro­rek­tory Dıhan Qamzabekuly eli­miz­degi ózgeristerdiń basty tetigi bi­lim men ǵylymda ekenin atap ótti.

– Jańa Qazaqstan úshin el bir­ligi men memleketshildik – ma­ńyz­­dy irgetas. Naýryz aıyn­da­ǵy «Jańa Qazaqstan: Jańarý men jańǵyrý joly» atty Jol­daýyńyzda memlekettik múdde jolynda et­nos­tar uıysýyn – «aý­qymdy ózge­risterdiń júrýin tezde­tetin» faktor retinde baıypta­dyńyz. Eń bastysy, Jańa Qazaq­stannyń máni aıqyndaldy. Ol, birin­shiden, eldik qaýipsizdikti qanaǵat­tandyratyn; ekinshiden, aza­mat­tardyń áleýmettik basta­malaryn qoldaıtyn keshendi re­kon­strýk­sııa. Qazaqsha aıtsaq, qaıta qu­ry­lymdaý. Jalpy ózgeris tetigi – bilim men ǵylymda. Bul rette zııaly qaýym, ásirese bilim-ǵylym salasy mamandary Prezıdent bastaǵan reformalardyń mańyzyn jete túsinip, ony kásibı quzyreti deńgeıinde júzege asyrýǵa daıar ekenin jetkizgim keledi, –  dedi D.Qamzabekuly.

Sondaı-aq Dıhan Qamzabekuly ulttyq uıysýdaǵy mańyzdy qaǵıdattarǵa toqtalyp ótti.

– Birinshi qaǵıdat – eldik, memleketshildik. Biz, árbirimiz, belgili bir otbasyda ómirge keldik, belgili bir ortada óstik. Biraq kele-kele qoǵam qaınaýynda eldik qundylyqtardy sińirdik. Joǵary bilim alyp, jetildik. Bizdiń bir kezdegi otbasy men ortada alǵan tálimimiz – Otan men memleket múddesine deıin kóterildi. Álem­dik parasat óresinde ult pen memleket – bir uǵym. Biz úshin, jańa Qazaqstan úshin «túrli kózqaras – birtutas ult» deńgeıi – basty baǵyt. El men jer tutastyǵy da osynyń ishinde. Árıne, buǵan birinshi kezektegi jaýapty – qazaq jurty. Eldi tutastyratyn qazyqqa aınalý úshin ózimiz ashyqtyqtyń, beriktiktiń, memleketshildiktiń ónegesi bolýǵa tıispiz.          Ekinshi qaǵıdat – qoǵamnyń joǵary máde­nıe­ti. Qazaqstan halqy Assam­bleıasy muraty turǵysynan aıt­qan­da, ár etnostyń kostıými, dám máziri – etnostanýdyń bergi jaǵy ǵana. Onyń arǵy jaǵy ne­me­se tereńi – ár etnos ǵula­ma­la­ry­­nyń danalyǵyn, fıloso­fııa­­lyq oı-tolǵamdaryn bilý, túı­siný jáne nasıhattaý. «Taý­lardy alasartpaı, Dalany asqaq­tatýdyń» máni osynda. Osynyń bári – jańa Qazaqstan qoǵamyn úılestirýshi kúsh. Joǵary máde­nıet ózegi. Úshinshi qaǵıdat – eńbek qundylyǵy jáne bardy uqsatý. Qazaqstan qoǵamy istiń kózin tabatyn kásibılikke zárý. El eńsesin kóteretin jumysqa, bilikti mamandarǵa zárý. Qyzylordada jańa ǵasyr aýylyn jasaǵan Abzal Erálıev pen Aqmolada «Rodı­na» agrofırmasy aıasynda zama­naýı selo qalyptastyrǵan Ivan Saýer tájirıbesi – kópke úlgi. Árbir salada, árbir iste osyn­daı bastamashyldyqty yntalan­dy­rýymyz kerek. Ásirese, sol­tústik óńirler men shekaralyq aımaq­tarda, taǵdyry aýyr monoqa­lalarda, – dedi D.Qamzabekuly.

Joǵary oqý ornynda 30 jyl­daı qyzmet etken ǵalym birqatar usynysyn ortaǵa saldy.

– Birinshiden, biz, bilim salasy mamandary, jastardyń boıynda «qoǵamǵa degen jaýapkershilik ımmýnıtetin» qalyptastyrýdy kásibı borysh sanaýymyz qajet. Ekinshiden qazir eldegi etnos­tar­dyń sanyn aıtý, jarnamalaý kókeıkesti emes, «Qazaqstan birtutas!» degen uǵymdy, túsi­nik­ti ornyqtyrý kókeıkesti. «Qa­zaq­standa eshkim tegi­ne, jynysyna, ultyna, nási­line, tiline, dinine qarap bólin­beıdi!» degen shynaıy tezıs mándi. Úshinshiden «Fleksıkıýrıtı» (flexicurity) prın­sıpine súıengen eńbek na­ry­ǵy reformasyn júr­gizý. Munyń máni – eńbek kúshin áleý­mettik turǵydan qoldaý arqyly ıkemdi el ekonomıkasynyń damýy­na qa­jetti jumystarǵa tartý. Tór­tin­shiden, jastardy jańa isterge jigerlendirý úshin qo­ǵamda elshil ata-ana qalyptas­tyrýǵa aıryqsha mán berý qajet dep esepteımiz.  Bul – bilim, máde­nıet, bılik oryndary birlesip atqa­ratyn keshendi shara. Mysaly, elor­dadaǵy mýzeılerge, qazaq, orys tea­tryna birde-bir ret barma­ǵan ata-analar az emes. Ata-ananyń júrek kózi ashylmasa, balanyń júrek kózi qalaı ashylady? – dep túıindedi Dıhan Qamzabekuly. 

Qazaq tili qoǵamnyń negizgi tiline aınalyp keledi

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵa­mynyń» vıse-prezıdenti Maksım Rojın sheteldik saıasat­ker­lerdiń Qazaqstanda orys ti­li­ne jáne ózge de tilderge qa­tysty úreı bar degen ýájderin narazylyqpen qabyldaıtynyn málimdedi.

– Búginde elimizde memleket tarapynan kez kelgen etnosqa óziniń tilin, óziniń mádenıetin bilýge barlyq jaǵdaı jasalǵan. Onyń bir dáleli, elimizde orys, ózbek, aǵylshyn, nemis tilinde jumys isteıtin orta mektepter bar. Álemde memlekettik bıýdjet qarjysynan balalardy týǵan tilinde oqytýǵa aqsha bóletin elder saýsaqpen sanar­lyq shyǵar. Meniń oıymsha, Qazaqstan – sondaı memleketterdiń biri. Oǵan bizdegi orys tilinde, aǵylshyn tilinde, nemis, ózbek tilderinde bilim beretin mektepter mysal bola alady. Sondyqtan men sheteldik saıasatkerlerdiń Qazaqstanda orys tiline jáne ózge de tilderge qatysty úreı bar degen ýájderin narazylyqpen qabyldaımyn. Men tegi orys qazaqstandyq retinde ondaı replıkalarǵa jol joq dep esepteımin. Bul elimizdegi shynaıy kórinisti burmalap kórsetý ekenine senimdimin. Biz qazir Halyq­aralyq «Qazaq tili» qoǵamy arqy­ly tilge arnalǵan jobany bastap jatyrmyz. Bul joba kór­neki aqparat týraly zań­nyń talaptaryn shaǵyn jáne orta bızneske túsin­dirip, oryndaýǵa erikti túr­de kómek­tesedi. Qoǵam qazaq tiline kóship jatqanda bul talap mem­le­kettik qyzmetkerler úshin de kúsheıýi kerek dep sanaımyn. Se­be­bi qazaq tili qazir qoǵamnyń negizgi tiline aınalyp keledi. Bul – halyqtyń talaby. Sondyqtan memlekettik qyzmetshiler úshin qazaq tilinen tapsyratyn emtıhan nátıjesi eseptelýi kerek, – dedi Maksım Rojın.

«Ahyska» túrik etnomádenı ortalyǵynyń Nur-Sultan qa­lasyndaǵy fılıalynyń tóraǵasy Asker Pırıev saıası júıeden bas­tap, eldiń qurylymyn ózgertýge deıingi máselelerde belsendilik tanytyp, reformalardy tolyq júzege asyrý kerektigin aıtty.

– Qazirgi tańda Kons­tıtý­sııalyq Keńes úlken ózge­rister toptamasyn qaras­tyryp jatyr. Eldiń Ata Zańyna 30-dan astam bapqa túzetý engizilip, 20-dan astam zańnyń ázirlenýi kútilýde. Bul ózgerister saıası júıe­den bastap, eldiń qu­ry­ly­myn ózgertýge deıingi má­se­lelerdi qamtıdy. Atalmysh re­formalar azamattarymyzdyń ómirin jaqsartyp, ár adam­nyń baqytty bolashaǵyn qalyp­tas­tyrýǵa baǵyttalǵan. Biz ózimiz úshin ǵana emes, urpaǵymyz úshin shańyraǵy bıik, keregesi keń, tabaldyryǵy berik Jańa Qazaq­standy qurýǵa daıynbyz. Ol úshin áleýetimiz de, kúshimiz de, jigerimiz de jetkilikti. Biz ta­rıhı sátterde «bir jeńnen qol, bir jaǵadan bas» shyǵara alǵan halyqpyz. Endigi kezekte bas­taý alǵan saıası reformalardy aıaǵyna deıin júrgizýimiz kerek. Bul reformalardyń máni men maqsatyn halyqqa durys túsindirý – bizdiń ortaq tarıhı boryshymyz. Sebebi kez kelgen tabystyń, kez kelgen tarıhı sáttiń ornaýy ha­lyqtyń shynaıy qoldaýy arqyly ǵana júzege asady. Osy oıymdy barlyq áriptesterim, etnomádenı birlestikterdiń jetek­shileri qol­daıtynyna esh kúmánim joq. Son­dyqtan bul baǵytta eline jana­shyr, memleketshil azamat­tardyń kúsh-jigerin biriktirý qajet dep esepteımin. Al Assambleıanyń qu­rylymdary men músheleri al­dyńǵy sapta bolýymyz kerek. Biz bul máselege Assambleıanyń Ǵylymı-sarapshylyq keńesiniń áleýetin de jumyldyra alamyz, – dedi A.Pırıev.

Otyrys barysynda sóz alǵan dombyrashy, jas bloger Alek­seı Lodochnıkov jastarǵa arnal­ǵan múmkindikter men jastar máselesine toqtaldy.

– Jastar Assambleıasynda jas­tar taqyryby belsendi jáne keńinen talqylandy. Atap aıtqan­da, jastar qaýymyndaǵy ózekti máse­leler, jastar belsendiligin da­mytý jáne olarmen jumys isteý­diń jańa joldary týraly pikir almasý boldy. Osyǵan oraı óz oılarymdy ortaǵa salsam. Ashy­­ǵyn aıtqanda, óz tájirı­bem kór­setkendeı, elimizde ár azamat­tyń qolynan keletin ispen aına­lysýyna, ózi qyzyqqan óner­di ıgerýine múmkindik bar. Daryn­dy jastar memleket tarapynan da qoldaý taýyp jatyr. Máselen, Jastar kadrlyq rezervin alaıyq: 350 janyp turǵan jas maman qazir memleket isine aralasýǵa jaqsy múmkindik aldy. Jastarǵa arnalǵan kvotany alyp qaraıyq. Ol jastarǵa depýtat retinde mańyzdy qoǵamdyq máselelerge aralasýǵa múmkindik berdi. Bir ǵana mysal: ótken jyly uzyn sany 600-den astam aýyl ákimi saılandy. Úrdis bıyl da jalǵasýda. Alda aýdan ákimderin saılaý kútip tur. Bul bilimdi de bilikti jastar úshin taptyrmaıtyn múmkindik. Biraq biz bir nárseni túsinýimiz kerek – bul óte jaýapty is, – dedi Alekseı Lodochnıkov.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar