Teatr • 03 Mamyr, 2022

Rýhanı tazarý ráýishteri

70 ret kórsetildi

«Dúnıedegi eń qıyny – adam bolyp qalý» depti uly Shyńǵys Aıtmatov. Al adamdyqtyń basty sharty – adamgershilik hám ar men ımanda. Sondyqtan bolsa kerek, pende jany árdaıym tazarý men kemeldenýge zárý. Júregin qolyna ustap, kirlegen janyn jarqyratý úshin teatrǵa asyǵatyn adamnyń áreketin de sondaı sátte uǵyný qıyn emes. О́ıtkeni pendege tıesili júrektiń bári tazarýǵa beıildi, minsizdik – tek Allaǵa tán. Ondaıda «tazarǵyń kelse – teatrǵa bar» degen támsildiń de tórkinin shyn uǵyna túsetindeısiń. О́ıtkeni saf ónerde – ómirdiń ózi órnek túzedi.

Qasıetti Ramazan aıyna oraı elor­da­lyq Jastar teatrynda uıymdas­tyryl­ǵan aýqymdy jo­ba – «Dúnıe – jalǵan» rýhanı keshine qatysqan kórermenniń árqaısysynyń dál osyndaı katarsıs kúıin basynan keshkenine senimdimiz. О́ıtkeni óner tilin­de órnektelgen ómirdiń ózeginde adamnyń izgilikke degen úmiti men yntymaq-birlik, beıbit ómirge degen tilegi qatar órilgendeı. Onyń ústine álem alaqanyndaǵy aıadaı memleketterdiń arasyndaǵy aıaýsyz teketirester, kúni keshe ǵana halqymyzdyń qabyrǵasyn qaıystyryp, qabaǵyna qaıaý sal­ǵan qasiretti Qańtar oqıǵasynan keıin de bolar, sol kúni teatr sahnasynda qo­ıylǵan Sultan Raevtyń «Jumaqqa qaraı uzaq jol...» áfsanasy men aqyn, dramatýrg, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Nurlan Orazalın­niń «Qylkópir» poetıkalyq drama­synyń kórermen tarapynan saraptalýy ádettegiden ózgeshe bol­ǵandaı.

Táýelsizdik tusaýyn kes­ken jas ta jasampaz Jastar teatrynyń 15 jyl­dyq mereı­toıyn merekeleý aıasynda uıym­dastyrylyp, «Dúnıe – jal­ǵan» dep ataý berilgen rýhanı kesh baǵdarlamasy eki bólimge oraılastyrylypty. Alǵashqy bóliminde usynylǵan Sultan Raevtyń fılosofııalyq máni tereń «Jumaqqa qaraı uzaq jol...» áfsanasy kóńilde júr­gen kóp suraqqa jaýap berdi.

Tuıyq keńistikke jınalǵan jeti adam. Jalǵyzbasty, baqyt­syz, úmitsiz jandar ózderin: Imperator, Kóleńke, Jartas, Aqyn, Remarka, Qurban dep tanystyrady. Olardyń maqsaty – Jumaqqa jetý. Qoıylymnyń damýy Jumaqqa aparar jol jandy tazartý men rýhanı izdenistiń metaforasy degen oıǵa jeteleıdi.

j

Spektaklde Jumaqqa aparar jol­aıryq­tyń qaı tustan bólinerin árkim ózi túısinedi, ózi­niń túsinik-tanymyna qaraı qabyldaıdy. Máselen, rejısser Nurqanat Jaqypbaıdyń sahnalyq saraptaýynan bizdiń túsingenimiz – Jumaqqa bastar uzaq jol qylkópirdiń aldyndaǵy ar, jan synynan bastalatyndaı áser syılaıdy. Sahnalyq dekorasııanyń maz­mundyq má­nin baıytyp turǵan da sol – qyl­kópirdi kóz aldyńyzǵa ákeletin qyzyl tústi aspaly satylar obrazy. Esińizde me, jazýshy Oral­han Bókeıdiń «Saıtan kópir» povesindegi ómir men ólim taıtalasy, ar soty aldyndaǵy Aspan shaldyń ishki jan dúnıesindegi arpalysqa túser beımaza kúı. Shyǵarmany oqyǵandaǵy keıipker kóńil kúıi syılar sol sezim biz áńgimege arqaý etip otyrǵan sah­nalyq týyndyny tamashalaý barysynda aına-qatesiz janyńyzǵa qaıtyp oralady. «Jumaqqa qa­raı uzaq jol...» – tazarý sapary. Ár­kim óziniń janyna úńilip, pendeýı tirlik, ótkinshi jalǵan jaıly burynǵy túsinik-tanymyna endi múldem basqa óre bıiginen kóz tigedi.

Osy bir beıneli sheshimi ar­qyly re­jısser ómirdiń ótkinshi ekenin, az kún­dik fánı jalǵan máńgilik mekenge daıyndyq úshin berilgen múmkindik ekendigin uǵyn­dyrǵysy keledi. Sol ar­qyly úlken fılosofııalyq, ǵalamdyq oılarǵa jeteleıdi. Pesa ıllıýzııa (soqyr senim) men assosıasııaǵa toly. Jáne ony rejısser búgingi kúnmen utymdy baılanystyryp, sheber astastyra jetkizedi.

Sýretkerdiń sahnany sımvolmen sóıletýi qaı qyrynan kel­seń de kóńilge qonymdy. Jalpy, pesa absýrdtyq teatr janryna jaqyndatylyp jazylǵannan keıin de, munda belgili bir jelimen damyp otyratyn oqıǵalar fabýlasy men qalypty minezder joq. Ásirese keıipkerlerdiń kóp aldyna shyǵatyn tusy, uzaq saparǵa jınalǵan jandardyń bir-birimen kezdeser kórinisi sátti tabylǵan. Olar sahnaǵa jaı shyqpaıdy. Edenniń astynan, kúnáhar isi kóp, kúngeıinen kóleńkesi molyraq qarańǵy keńistikten jaryq álemge jol tartady. Bul – eki álemdi: fánı men baqıdy túıistirýshi, jalǵaýshy synaq kópiri. Olar uzaq jolaýshylap, aıaq-qolynan qan sorǵalaǵansha júrip, aqyry kópten kútken jol, naǵyz sapar bastalar tusta bastary túıisti.

«– Olar kim deısiz be? – Kútip júrgen jeti adam bar... Áıteýir kútip júr... – Qalaı, neni kútip júr?.. – Qashan alyp ketetinin kútip júr... – Qaıda deısiń be?.. –Qaıda aparatyny belgisiz...». Biraq olar biledi: aldynda uly joldyń – sheksizdiktiń kútip turǵanyn jáne ol sapardan eshkimniń de qaıtyp oralmaıtynyn... Sondyqtan kóńilderi alaburtady, sezimderi de, sózderi de san saqqa shashyrap, oılary shartarapty sharlaıdy. Olar jalǵan dúnıeni qımaıdy, biraq baqytty máńgilik ómirden dámeli. Sondyqtan da olar jan men tánniń azapty qınalysyna qaramastan, osynaý uzaq saparǵa shyqqan. Endi sheginerge jol joq, alda biz úshin beımálim túpsiz tereń tuńǵıyq, shet-shegi joq sheksizdik qana...

Shymyldyq ashyldy. Sah­nada óli tynyshtyq. Sol ty­nyshtyqty óz oıymen ózi arpa­lysyp, óz bolmysymen ózi qar­sylasqan Imperatordyń mazasyz kúıi úrkitti. Áý basta halqy senim bildirip, tájdi basyna kı­gizgende ol óziniń ózge­lerden baǵynyń bıik ekenin bilgen. Taq – tek tańdaýlylardyń ǵana tuǵyry ekenin, aldynda qan­daı jaýapkershi­lik­tiń tur­ǵanyn jaqsy túsingen. Biraq aına­lasynyń jaǵympazdyǵy men jalǵan maqtaýy ony tipten dandaısytady. Kele-kele kóptiń aıtýyna eltip, endi óziniń qudaı ekenine shyn ılana bastaǵan: «Iá, men – ulymyn! Meniń janymdy túrshiktiretin – meniń ulylyǵym. Meniń ulylyǵym sonshalyq – meniń ulylyǵymmen tek álemdi jaratýshy ǵana para-par keledi. Quldardyń jasandy ádemilikke úırengenderi sonshalyq, jaratýshyny múldem umytyp, meni qudaı dep sanaıtyndyqtan, men de birte-birte osyǵan sene bastadym!» dep moıyndaıdy. Moıyndaı otyryp, ózinen ózi jerinedi de. Imperatordyń bo­ıyndaǵy óziniń ishki álemimen arpalysqan osynaý alasapyran kúıdi akter, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Mem­lekettik syılyqtyń laý­reaty Ádil Ahmetov ádet­tegi­deı óz deńgeıinde beıneledi. Pat­sha únindegi óktemdikti de, da­nalyqty da, zııalylyqty da, dana­góılikti de, ókinishti de, qına­lysty da, sharasyzdyqty da nanymdy jetkizdi. О́mir men ólim, ar men aran arasynda bitispeıtin arpalysqa túsken jannyń aıanyshty da aýyr halin Imperator – Ádil oıynynan kórdik, sezine aldyq.

Imperatordyń janyna en­di birte-birte Jumaqqa qaraı saparlamaq nıeti bar taǵy da birneshe jolaýshy jınalyp, sahnadaǵy jalǵyzdyqty qyzý pikirtalas almastyrady. Eń bi­rinshi tóbe kórsetken Kempir men onyń uly Kóleńke, odan keıin qatarǵa qosylǵan aktrısa Remarka, eresek Adam men Qurban bala, tákappar Aqyn – bári-bári jumaqty izdep osy jerde jolyǵysyp otyr.

o

Keıipkerlermen sahnada alǵash kez­des­ken sátte ózderi­niń tanystyrý­la­ry boıynsha bar­lyǵy da zııaly, kó­rik­ti, kórkem minezdi kóringenimen, áre­ket damı kele árqaısysynyń jamylyp kelgen betperdeleri sypyrylyp, eshqan­daı búrkemesiz qalady. Ishki álemi tonalyp, jandary jalańashtanyp, endi shyn beısharanyń kúıin keshedi. Iаǵnı keıipkerler ózin tanystyra otyryp, shyn bolmysyn da ashyp salady. Kempir – Aınur Rahıpova, Kóleńke – Baqyt Qajybaev, Aqyn – Jandáýlet Bataı, Eresek – Azamat Esqulov, Remarka – Sheh­naz Qyzyhanova jáne Qurban bala – Erbol Tileýkenov bastaǵan akterler ansambli qoıylymdy óz deńgeıinde sátti alyp shyqty.

Ásirese talqylaýǵa túsken obraz­dardyń ishinde Erbol Tileý­kenovtiń Qur­ban rólin aıryq­sha atap ótýge tıispiz. Erboldyń qurban balasy sahnada sondaı taza, beıkúná qalpymen, fılosofııalyq máni tereń oılarymen kórermen kóńiline berik ornyǵyp úlgerdi. Qurban aıtady: «Tozaq degen aýzynan qaınap, ot jalyn shashyp jat­qan qazandyqtar emes, ol – biz, bizdiń ózimiz! Tozaq degen – jaratqan­nyń aldyna ­ózi­mizdi-ózimiz qandaı keıipte alyp baratyndyǵymyzda!.. Osy bir qysqa ǵana ǵumyrymyzda, qorqynysh pen saqtyqty eskermeı janymyz ben arymyzdy saýdaǵa salyp, ózge turmaq ózińniń bolmysyńa arasha tura almaı, eshýaqytta shyndyq aıta almaı, ja­ratýshyǵa shyn sıy­na almaı, shyn dos bolyp, ǵashy­ǵyńa júrektegi shyn sózińdi aıta almaǵandyǵymyzda... Bir sát­tik nápsimiz úshin, bazardaǵy alaıaq sekildi, jaqsylyq pen jamandyqty birdeı saýdaǵa salyp, Alla men Ibliske birdeı qylymsı jaǵynýǵa tyrysqan bizdiń tym uzaq ta qıyn joly­myzdyń sońy nemen biter eken?..»

Jan aryzy. Sumdyq qıyn suraq. Adam pendeligin jeńip, júrek jolyna túsken kezde ǵana aýyzdan osyndaı sóz shyǵady. Osyndaı túıinge toq­taıdy. Táýbege shaqyrady. Qurban bala beınesi kórermenine osyny aıtady. Shań juqtyrmas adamı qalpyńyzǵa qaıta úńiltedi.

Al rýhanı keshtiń ekinshi bó­limi «Qyl­kópir» dep atalady. Memlekettik syılyqtyń laý­­reaty Nurlan Oraza­lın­­niń «Qaraqazan ǵasyr» poemasy­nyń jelisimen qoıylǵan aıtýly qoıylym aldyńǵysynan da qatygez, qatal.

Syrtqy qaıshylyqtan góri keıip­kerlerdiń ishki teketiresi mol áreketi ótken kúnderdiń qasi­retti elesine sapar shektiredi. Bir sózben aıtqanda, «Qylkópir» – ýaqyt pen keńistiktegi halyq tarıhynyń tragedııasy. Onyń qurylymy pende bitkenge tán adamger­shilik pen ımandy­lyq qasıetterdi ulyq­taý jáne oǵan qarama-qaıshy kúnshildik, qyzǵanysh pen qatygezdikti aıyp­taýdan turady. Qoıylym­nyń ózegi – Adam hám adamzattyq minezder men peıil quby­lysyn músindeýge arnalǵan. Atap aıt­saq, adaldyq pen aramdyq, erlik pen ezdik, márttik pen ekijúzdi­lik syndy adamzat boıyndaǵy myń túrli minezder mozaıkasyn túze­tin alýan qasıetter – «Qylkópir­diń» basty leıtmotıvi.

Tarıhqa úńilsek, HH ǵasyr qazaqqa úlken qasiret ákeldi. Halqymyz birneshe joıqyn asharshylyqtan ótti. Qazaqtyń teń jartysy sol ashtyqta qy­ryldy. Odan qalǵany repressııa tuzaǵyna ilikti. Talaı Alash arystarynan bas­tap, qanshama qazaqtyń azamattary qurban boldy. Odan aman qalǵandary Ekinshi dúnıejúzilik soǵys­tyń jalynyna sharpylyp jan qıdy. Sol qasiretti kezeńderdi keıingi urpaq qalaı kóredi, qalaı qabyldaıdy, qalaı túsinedi? Al búgingi beıbit zamanymyzdaǵy zaýaldar men qasiretterdiń suraýy kimde? Álemdi jaıpaǵan alapat soǵystardyń obalyn kim arqalaıdy? Mine, spektakl sanadaǵy osyndaı san saýalǵa jaýap berýge talpynǵan. Sol murat turǵysynda ter tókken. «Qylkópir» – qazaq eliniń ǵana ómiri emes, kúlli adamzat taǵ­dyryna arnalǵan týyndy. Qoıylymnyń basty qundylyǵy da osynda, bizdińshe.

Rýhanı keshke elordamyzdyń zııaly qaýym ókilderi, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasy Senaty men Parlamenti Májilisiniń depýttattary jáne taǵy da basqa qurmetti qonaqtar qatysty. Qoıylym sońynda kórermen men akterler, dramatýrg, rejısser arasynda erkin formatta pikir­talas ótip, jınalǵan qaýym keleli oı-pikirlerin ortaǵa saldy.

Sońǵy jańalyqtar

12 tamyzǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 10:30

Birqatar óńirde aýa sapasy nasharlady

Ekologııa • Búgin, 09:45

2186 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke saılandy

Taǵaıyndaý • Búgin, 09:22

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:13

Bir kúnde 1643 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

1/16 fınalǵa shyǵa almady

Tennıs • Búgin, 08:45

«Real» – Sýperkýbok ıegeri

Fýtbol • Búgin, 08:40

Anderkardta kúsh synasady

Sport • Búgin, 08:37

Shilde aıyndaǵy úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 08:35

Shahmatshylardyń tarıhı jetistigi

Sport • Búgin, 08:34

«Altyn taı» Aıagózdiń enshisinde

Aımaqtar • Búgin, 08:32

Uqsas jańalyqtar