Qoǵam • 16 Mamyr, 2022

Soltústik Qazaqstandy gazdandyrý – sozbaqqa salar is emes

200 ret kórsetildi

«Elge el qosylsa – qut, elden el ajyrasa – jut» deıdi qazaq. Eshqandaı jutqa ushyramasa da, aýyldarynyń jurty údere kó­ship ketip, qańyrap bos qalǵan úıleri kóp oblys – Sol­tústik Qazaqstan. Osyǵan oraı, keıingi jyldary Úkimet tara­pynan Qyzyljar óńiriniń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn jedeldetýge, kináratty demografııalyq ahýalyn jaq­sar­týǵa baǵyttalǵan bir­qa­tar sha­ra qoldanylyp jat­qa­­ny­na qaramastan, munda áli de ártúrli sebeppen kóship ke­tý­­shiler qatary qonys aýdaryp kelý­shilerge qaraǵanda álde­qaı­da qalyń bolyp, kóshi-qon­nyń teris saldosy saq­talyp otyr.

1999 jyly quramynan Býrabaı, Birjan sal, Zerendi aýdandary men Kók­shetaý qalasy shyǵarylyp, Aq­mola oblysyna berilgen soń Sol­tústik Qazaqstan oblysynyń qa­zir­gi aýmaǵynda 2000 jyldyń 1 qań­ta­ryndaǵy jaǵdaı boıynsha 713,6 myń adam turǵan eken. Arada ótken 22 jyl ishinde SQO turǵyndarynyń sany176,5 myńǵa kemip, bıyl jyl basynda 537,1 myń adam qalǵan. Bul kórsetkish 2021 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaımen salystyrǵanda 6,6 myń adamǵa az. Jyl saıyn 5-6 myńnan astam turǵynynan aıdyń-kúnniń amanynda aıyrylyp, adamı kapıtaly kemip bara jatqan oblystaǵy demografııalyq jaǵdaıdy jaqsartý úshin qosymsha sharalar qabyldaý qajettigi anyq. О́ıtkeni «Arqada qys jaıly bolsa, arqar aýyp nesi bar?!» demekshi, teriskeı óńirdegi turmys deńgeıiniń tómendigi, sonyń ishinde, ásirese, aýyldy jerlerde jalaqynyń mardymsyzdyǵy, jol qatynasynyń nasharlyǵy, Qyzyljardyń qyty­myr qysynda jeti aı boıy turǵyn úılerdi, negizinen, kómir jaǵyp jyly­tý mashaqaty órkenıetti ómir sú­rýdi kóksegen jastar túgil, úıren­shik­ti aýyl tirligin qımaıtyn eresekter jaǵyn da qajytyp, jaıly meken izdeýge májbúr etip otyr. Al Reseı Federasııasymen shekara­las aýdandardaǵy «shabadan­dyq» kóńil kúıge berilgen soltústik­qazaq­stan­dyqtardyń kóbin eń aldymen kórshiles Túmen, Qorǵan jáne Omby oblystarynyń gazdandyrylǵan eldi mekenderi qyzyqtyrady eken. Aıta keteıik, qazir gazdandyrý kórsetkishi Túmen oblysy boıynsha – 96,9 paıyzdy, Qorǵan oblysy boıynsha – 62 pa­ıyzdy, Omby oblysy boıynsha 36,17 paıyzdy qurap otyr. Árıne, qaı el bolsyn óz múddesin oılaıtyndyqtan, Reseıden laıyqty jumys pen tur­ǵyn­jaı taýyp, kóship ketip jatqan soltústikqazaqstandyqtardyń kóbi – ol jaqta da suranysqa ıe mehanızatorlar, muǵalimder, dárigerler jáne basqa bilikti mamandar. Sonyń saldarynan qazir Qyzyljar óńirindegi Reseımen shekaralas aýdandardaǵy talaı aýyl turǵyndarynyń basym kópshiligi zeınetkerler men zeınet jasyna jaqyndaǵan adamdar bolyp otyr.

Al elimizdiń strategııalyq mańyzy bar «soltústik qaqpasy» sanalatyn Soltústik Qazaqstan oblysyn gazdandyrý máselesi jıyrma shaqty jyldan beri qur sózden aspaı keledi. Áýelde Qostanaı oblysy sııaqty SQO-ny da Reseıdiń gaz tasymaldaý júıesine qosý usynylǵanmen, bul usynys Úkimet tarapynan ártúrli sebeppen qoldaý tappaǵan.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2021 jylǵy 17 maý­sym­­da elimizdiń gaz salasyn damytý máse­lesi jóninde ótkizgen keńeste Aqmola jáne Soltústik Qazaqstan oblystaryn tolyq gazdandyrý osy óńirlerdiń ónerkásiptik damýyna sony serpin berip, olardy bıznes júrgizý jáne adamdardyń turýy úshin tartymdy etetinin aıta kelip: «Bul – memlekettik mańyzǵa ıe másele. Ke­minde eki tásil bar: «Saryarqa» magıstraldi gaz qubyryn jalǵastyrý nemese Reseı gaz tasymaldaý júıesine qosylý. Eki nusqanyń da ózindik plıýsi men mınýsy bar. Úkimet óńirlerdiń ákimdiktermen birlesip, jaqyn arada tańdaý jasaýǵa tıisti», degen bolatyn. Alaıda sodan beri on aıdan astam ýaqyt ótse de, Úkimet bul ma­ńyzdy másele boıynsha naqty she­shim qabyldaǵan joq.

Bıylǵy jyldyń 25 sáýirinde Parlament Senatynda el óńirlerin gazdandyrý taqyrybynda áńgime qozǵalǵan «Úkimet saǵatynda» baıandama jasaǵan Energetıka mınıstri Bolat Aqsholaqovtyń aıtýyna qaraǵanda, Soltústik Qazaqstan jáne Shyǵys Qazaqstan oblystaryn gazdandyrý boıynsha Prezıdent byltyr aıtqan eki nusqa áli qarastyrylý ústinde eken. Eldiń bas energetıgi «birinshi nusqa» dep ataǵan Reseı gaz tasymaldaý júıesine SQO men ShQO-ny qosý úshin qazir esepteý júrgizilip jatqan kórinedi. Onyń nátıjesin Qazaqstan mamyr aıynda alýǵa tıis. Al ekinshi nusqa – «Saryarqa» gaz qubyrynyń ekinshi jáne úshinshi kezeńderiniń qurylysy boıynsha memlekettik saraptama jasalyp jatyr eken. Onyń nátıjesin Energetıka mınıstrligi shilde aıynda alýǵa tıis.

Alaıda Soltústik Qazaqstan ob­ly­synan saılanǵan senator Erik Sultanov: «Saryarqa» magıstraldi gaz qubyrynyń qu­ry­ly­synda beki­til­gen grafıkten artta qalý­shy­lyq­qa jol berilip otyr. Munyń ózi, buryn josparlanǵanyndaı, soltústik óńirlerdi 2025 jylǵa deıin gazdandyrýdy aıaqtaýǵa múmkindik bermeıdi», dep dabyl qaqty.

Shyntýaıtynda, Qyzylorda–Jezqazǵan – Qaraǵandy – Temirtaý – Nur-Sultan baǵytynda 1061 kılo­metrge sozylǵan «Saryarqa» magıs­tral­di gaz qubyrynyń birinshi ke­ze­ńi bir jyldan sál astam ýaqyt ishinde salynyp, paıdalanýǵa beril­ge­nin eskersek, onyń eki esedeı qysqa ekinshi-úshinshi kezeńiniń qu­ry­lysyn da kesheýildetpeı, barynsha jedeldetý múmkindigin nege qarastyrmasqa?! Bul, birinshiden, Soltústik Qazaqstannyń jumys kúshi artyq ońtústik óńirlerden erikti túrde qonys aýdarýshylar men shet memleketterden kóship kelip jatqan qandastar úshin tartymdylyǵyn art­tyryp qana qoımaı, jergilikti turǵyndardyń kóshi-qonyn da azaıtyp, oblystaǵy demografııalyq jaǵdaıdy turaqtandyrýǵa oń áserin tıgizeri daýsyz. Ekinshiden, aq qaıyńdar ólkesi atanǵan Qyzyljar óńiriniń tamyljyǵan tabıǵatyn saqtaýǵa eleý­li yqpal eteri haq. Jergilikti eko­logterdiń baǵalaýyna qaraǵanda, oblysta jylyna 300 myń tekshe metr aǵash turǵynjaılardy jylytý úshin otyn retinde paıdalanylady eken. Buǵan qosa, Petropavl qalasyndaǵy №2-jylý-elektr ortalyǵynda qysqy maýsymda 3 mıllıon tonna kómir jaǵylyp, odan 1,5 mıllıon tonnadaı kúl shyǵarylady. Sondaı-aq 619 myń tonna «qara otyn» turǵyn úılerdiń peshteri men áleýmettik-mádenı jáne óndiristik obektiler ǵımarattarynyń jylý qazandyqtarynda jaǵylyp, burqyraǵan tútini men kúli tabıǵatqa orasan zalal keltirip jatyr. Úshin­shiden, óńirdi gazdandyrýdyń oblys ekonomıkasyn órge bastyrýǵa járdemi de mol bolmaq.

– Gazdyń joqtyǵy óńirimizge ınvestısııa tartýǵa da kedergi bolyp tur. Sebebi zamanaýı tehnologııalyq jabdyqtardyń bári gazǵa beıimdelgen, – dedi oblys ákimi Qumar Aqsaqalov Senattaǵy Úkimet saǵatynda sóılegen sózinde. Ol Petropavldaǵy №2-jylý-elektr ortalyǵynyń qýaty 2026 jylǵa qaraı jetkiliksiz bolatyndyqtan, qalada jylý tapshylyǵy týyndaıtynyn eskertip, bul problemany sheshý joly – iri kásiporyndar men obektilerdi keshiktermeı gazdandyrý ekenin aıtty.

«Biz oblysty «Saryarqa» ma­gıs­t­raldi gaz qubyryna qosý – eń ońtaıly nusqa dep sanaımyz. О́ńirdegi 457 myń adam turatyn 139 eldi mekendi gazdandyrý úshin sha­mamen 140 mıllıard teńge qajet», dedi Qumar Aqsaqalov. Ol Sol­tús­tik Qazaqstandaǵy turmys deń­geıine gazdyń joqtyǵy qalaı teris áserin tıgizetini haqynda my­na­daı naqty mysal keltirdi: Qy­zyl­­jar óńirindegi árbir jeke úı otyn­ǵa aı saıyn ortasha eseppen 25 myń teńge, al gazdandyrylǵan astana men Qaraǵandy oblysynyń tur­ǵyn­dary tıisinshe 13 myń jáne 14 myń teńge jumsaıdy eken. Ja­la­qysy mardymsyz qarapaıym sol­tús­tikqazaqstandyqtar úshin osyndaı shyǵyn ońaıǵa soqpaı, basqa jaqqa kóship ketý týraly kóńilsiz oıǵa je­te­leıtin faktorlardyń biri bolyp otyrǵanyna shúbá joq.

Demek, astanaǵa kógildir otyndy qysqa merzimde jetkize bilgen joǵary laýazymdy sheneýnikter endi eldiń shetindegi, jeldiń ótindegi Soltústik Qazaqstan oblysyn gazdandyrý sozbaqqa salatyn is emes ekenin túsinip, ony barynsha jedeldetý múmkindigin qarastyrsa, quba-qup.

Sońǵy jańalyqtar

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar