Referendým-2022 • 18 Mamyr, 2022

О́rkendeý ózegi – ózgeris

365 ret kórsetildi

Qoǵamnyń damýyn tejemeı, udaıy dem berip otyrý – bıliktiń de, buqaranyń da mindeti. Tipti muny órkendeýdiń ózegine aınalar ózgeriske balasa da bolady. Elimizdegi qoǵamdyq-saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq jańǵyrýdyń bastaýyna aınalar ózgeris Konstıtýsııaǵa engiziletin tolyqtyrýdan tin tartqaly otyr.

Osyǵan baılanysty Parlament Májilisiniń depýtattary Dúısenbaı Turǵanov, Sálimjan Naqpaev pen Nurlybek Ojaev «Atyraý jylý-elektr ortalyǵy» aksıonerlik qoǵamy­nyń ujymymen kezdesti. Qaı óńir bolmasyn, mundaı kásiporyndar erekshelenip turady. О́ıtkeni tur­ǵyndardy jaryq pen jylýdan taryq­tyrmaý úshin strategııalyq ma­­ńyzy aıryqsha kásiporynda mań­daı terin tóge eńbek etip júrgen jumysshylar referendým sekildi mańyzdy is-sharaǵa qatysýdan tys qalmaýy qajet. Sol sebepten depýtattar el Kons­­tıtýsııasynyń 33 babyna en­gi­zil­geli otyrǵan ózgerister men to­lyq­tyrýlardyń mańyzyn tar­qata aıtyp, jumysshylar tarapynan qoıylǵan saýaldarǵa jaýap berdi.

– Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen elimizde Jańa Qazaqstandy qurý maqsatyndaǵy saıası jańǵyrý qadamdary bastaldy. Bul – táýelsiz Qazaqstandy jańa baǵytta órkendetýge bastaıtyn úl­ken ózgeris. Sondyqtan memle­ket­tik bılik tarmaqtaryn bir qolǵa shoǵyr­landyrmaı, ony ártaraptandyrý, sýperprezıdenttik basqarý júıesinen alshaqtap, parlamenttik-prezıdenttik júıege kóshý kózdelip otyr. Árıne, mundaı saıası qadamdy iske asyrýdy batyl júrgizý úshin aldymen quqyq­tyq negizin zańdastyrý qajet. Demek el Konstıtýsııasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý qajettigi týyndady, – deıdi Sálimjan Naqpaev.

Álemdik naryqta bir barreli dollarmen baǵalanǵan «qara altynnyń» ústinde otyrǵan óńir turǵyndaryn áli de tolǵandyratyn, tipti túıinin tez tarqatýdy qajet etetin jaıttar az emes. Tolǵaýy toqsan tirshiliktegi sondaı túıindi máseleniń birqatary Májilis depýtaty Dúısenbaı Tur­ǵanovtyń óńir turǵyndarymen júz­desýinde keńinen talqyǵa tústi. Máse­len, Atyraý qalasynyń irgesin­degi Aqsaı eldi mekeninde tura­tyn qandastardy qadaý-qadaý másele­ler tolǵandyryp otyr. Sonyń qata­rynda áıelderdiń zeınet jasyn tómen­detý, múgedekterge beriletin járdem­aqy­­ny arttyrý máselesi bar. О́ıt­ke­ni azyq-túlik baǵasynyń qymbat­taýy jár­demaqy alatyn múmkindigi shek­teýli jandardyń janyna batyp-aq otyr.

Atalǵan aýylǵa qońsy qonǵan Qaıyrshaqty eldi mekeniniń turǵyny Edige Sabýrovtyń pikirinshe, qazaq qoǵamy da órkenıetti elderdegideı órkendeýge bastaıtyn ózgeristerdi qalaı­tyny daýsyz. «Sol sebepten refe­rendýmǵa qatysý – ár qazaq­stan­dyq­tyń mindeti. Biraq bolashaqta jańaratyn Konstıtýsııany tarıh oqýlyǵyna aınaldyrýdyń qajeti joq», deıdi ol.

 Al Maqat aýdanyndaǵy Dossor kentiniń turǵyndary Ryspaı Ǵabdıev atyndaǵy balalar óner mektebiniń qazirgi ahýalyna alańdaıdy. Bala­lardy saz áleminiń sıqyryna baýlı­tyn bilim ordasy burynǵy eski aýrý­hananyń ǵımaratynda ornalasqan. Mekteptiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy syn kótermeıdi.

Dúısenbaı Turǵanovtyń aıtýynsha, elimizdi úlken ózgeris kútip tur. Qoǵamdy da, sanany da ózgertýdi qalaǵan ár turǵyn referendým ar­qy­ly tańdaýyn jasaýy qajet. О́ıtkeni Konstıtýsııaǵa engiziletin túzetýlerdiń negizgi tarmaqtarynda sýperprezıdenttik modelden bas tartý, Tuńǵysh Prezıdent týraly zańnyń kúshin joıý, depýtattardy tańdaýdyń jańa tetigi sekildi mańyzdy ózgerister bar.

– Konstıtýsııalyq Keńeske sot mártebesi qaıtarylyp beriledi. Sol sebepten bul organ azamattardyń máselelerin sheshýdiń sońǵy satysy retinde jumys isteıdi. Elimizde ólim jazasy alynyp tastaldy. Tabıǵat qubylystarynan, ne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardy joıýǵa qarajat jedel bólinedi. Bul zardaptardy jedel joıý baǵytyndaǵy jumysty júrgizýge múmkindik beredi, – deıdi D.Turǵanov.

Májilis depýtaty Nurlybek Ojaev «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporasııasy» KeAQ-nyń oblystyq fılıalynda kezdesý ótkizdi. Qazir turǵyndardyń deni túrli anyqtamany alý úshin bu­ryn­ǵydaı mekemelerdi jaǵalap júr­meı, halyqqa qyzmet kórsetý or­ta­­lyǵyna keledi. Sondyqtan orta­lyq qyzmetkerlerine úlken jaýap­kershilik júktelip otyr. Alaıda turǵyndarǵa qalt­­qysyz qyzmet kórsetetin fılıal qyzmetkerlerin alańdatatyn túıt­­kildi máseleler bar. Birinshiden, orta­lyq qyzmetkerleriniń mártebesi naq­ty­lanbaı keledi. Osy sebepten tur­ǵyn úı kezegine tura almaıdy. Ekin­shi­den, olar memlekettik tildiń qol­daný aıasynyń keńeıtilgenin qalaıdy.

– Konstıtýsııa eki jolmen ǵana ózgeredi. Onyń biri – referendým arqyly, endi biri – Parlament arqyly. Buǵan deıin Ata Zańymyzǵa Parlament arqyly tórt ret ózgeris engizilgen edi. Bul jolǵy ózgeristiń máni de, jóni de bólek. О́ıtkeni Ata Zańǵa engiziletin ózgerister men tolyq­tyrýlar halyq talqysyna shy­ǵa­rylyp otyr. Referendýmda Kons­tıtýsııanyń 33 babyna 56 túzetý engizilmek, – dedi Nurlybek Ojaev.

 

Atyraý oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Agrosalada ilkimdi ister kóp

Aımaqtar • Keshe

«Aıqaıdyń» astary

О́ner • Keshe

Baıron uıyǵy

Ádebıet • Keshe

Berikqara shatqalyndaǵy baılyq

Ekologııa • Keshe

Qasteev qazynalary

О́ner • Keshe

«Balapan qazdyń» tarıhy

О́ner • Keshe

Abaı kúni atalyp ótti

Abaı • Keshe

Kún gúli

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar