Qoǵam • 18 Mamyr, 2022

Áleýmettik qorǵaý ma, álde qorlaý ma?

251 ret kórsetildi

Jaqynda Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi keıingi kezde «qara altynymen» ǵana emes, birinen soń biri týra joldan taıyp tutylyp jatqan basshy qyzmetkerlerimen de aty shyǵyp turǵan Atyraý oblysynda taǵy eki sheneýnikke júıeli túrde para aldy degen aıyp taǵylyp, tergeýge alynǵanyn habarlady.

Bul qylmystyq istiń erekshe nazar aýdararlyǵy – onyń múmkindigi shekteýli jandarǵa qatysty ekeninde. Antıkordyń málimetine qaraǵanda, Eńbek jáne ha­lyq­ty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Eńbek, áleýmettik qorǵaý jáne kóshi-qon komı­tetiniń Atyraý oblysy boıynsha depar­ta­mentiniń basshysy men bólim basshysy múgedektikti kedergisiz uzartyp berý úshin 30-70 myń teńge aralyǵynda para alyp kelgen kórinedi. Mundaı «aqyly qyzmet» onsyz da memleketten alatyn jár­demaqysyn shaılyǵyna áreń jetkizip júrgen kembaǵal adamdardyń ashý-yzasyn týǵyzyp, janaıqaılary aqyry Antı­kor­dyń da qulaǵyna shalynǵany anyq.

Paıymdap qarasaq, múgedektigi bar músápir jandardan para dámetý úshin qanshalyqty arsyz, ımansyz, qatygez, qulqynnyń quly bolý kerek deseńizshi?!

«Estimegen elde kóp» demekshi, budan birer jyl buryn elimizdiń batys aımaǵyndaǵy basqa bir oblys ortalyǵynda bolyp, jergilikti áleýmettik qyzmetkerlermen kezdeskenimizde olar sóz arasynda bizge syrt kózge sap-saý kórinetin, ári avtokóliktiń anaý-mynaýyn emes, asa qymbat turatyn «Djıpin» minip júıtkitip júrgen keıbir alpamsadaı jigitterdiń múgedektigi bar adam­dar retinde memleketten járdemaqy ala­tynyna tańdanatyndyqtaryn aıtqan edi. «Ondaılar múgedektigi bar ekeni týraly qa­ǵazdy qoldan jasatyp, memleketten alatyn járdemaqy esebinen mashınalarynyń ben­zıni­niń qunyn ótep júrgen qýlar sekildi», dep kúlgen bolatyn. Rasynda da, Atyraý oblysy boıynsha Eńbek, áleýmettik qorǵaý jáne kóshi-qon departamentindegi sııaqty, múgedektigi bar týraly anyqtama paraǵa uzartylyp qana qoımaı, satylatyn da bolsa, tepse temir úzetin jigitterdiń arasynan osyndaı «batpan quıryqqa» ketári bolmaıtyndar shyǵýy ábden múmkin. Sondyqtan bul salada jappaı tekseris júrgizip, temirdeı tártip ornatýǵa kúsh salatyn kez kelgen tárizdi.

Al Qarjy monıtorıngi agenttigi Qaraǵandy oblysy boıynsha departamentiniń qyzmetkerleri bıylǵy qańtar aıynda «Qamqor» jedel-profılaktıkalyq is-sharasyn ótkizý barysynda jergilikti Ardagerler úıiniń qyzmetkerlerin sol mekemede turyp jatqan 25 zeınetker men múgedektigi bar adamnyń jalpy somasy 1,3 mıllıon teńge zeınetaqysy men járdemaqysyn jymqyryp, ózara bólisip jatqan sátinde qolǵa túsirgen. Olar mundaı qylmystyq «kásippen» bes jyl boıy aınalysqan bolyp shyqty.

Osy oraıda qýaty taıǵan qarııalar men múgedektigi bar adamdarǵa janashyr bolady degen úlken senim júktelgen basshy kadrlardyń adamgershilik deń­ge­ıiniń qandaı ekeni, eń aldymen, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mı­nıs­trliginiń sheneýnikterin qatty oı­lan­dyrýǵa tıis. Bálkim, memlekettik qyz­metshilerdiń parasattylyǵyn hám jem­qor­lyqtan adalyǵyn tekserýge arnalǵan Integrity check tetigin osy mınıstrliktiń halyqpen qoıan-qoltyq jumys isteıtin óńirlik departamentteri men jer-jerdegi Ardagerler úıleriniń basshylaryna da qoldaný kerek shyǵar. Alaıda atalǵan mınıstrlik ázirge bárin qaǵaz júzinde «qatyryp» jatqanǵa uqsaıdy. Máselen, 2021 jylǵy sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl týraly ulttyq baıandamada «Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mı­nıstrligi medısınalyq-áleýmettik sarap­tamanyń barlyq bólimshelerinde beıne-baqylaý júıesin jáne azamattardyń ártúrli organdarǵa sabylyp, qaǵaz toltyrý mashaqaty men qyzmet kórsetýshilermen tikeleı baılanysyn boldyrmaı, múgedektik belgileý úshin ony qashyqtan ótkizý formatyn engizýdi qamtamasyz etti», dep taıǵa tańba basqandaı etip jazylǵan. Biraq Aty­raý­da áshkere bolǵan soraqy jaǵdaı sóz ben istiń arasy jer men kókteı alshaq ekenin kórsetip bergen sııaqty. «Dombyram ne deıdi, men ne deımin?» demekshi, «Mınıstrlik ne deıdi, al onyń departamenti ne isteıdi?», degen saýal kókeıge kelip, qynjyltyp-aq tur.

Sońǵy jańalyqtar

TúrkPA-nyń ataýy ózgeredi

Parlament • Keshe

Almaty joldaryn sý basty

Aımaqtar • Keshe

Álemde altyn arzandady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar