Suhbat • 07 Maýsym, 2022

«Báıterek» UBH» AQ Basqarma tóraǵasy Qanat Sharlapaev: Holdıng qyzmetinde jańashyldyq kóp

40 ret kórsetildi

«Báıterek» ulttyq basqarýshy holdınginiń basqarma tóraǵasy Qanat Sharlapaev el gazeti Egemen Qazaqstan-ǵa suhbat berdi. Ol holdıngtiń atqaryp jatqan jumystary týraly egjeı-tegjeı baıandap, aldaǵy joba-josparlarymen bólisti.

– Qanat Bısımbaıuly, «Báıterek» holdıngine basshy bolyp kelgenińizge 100 kún toldy. Holdıng qoldaý kórsetken jobalarmen jeke tanysyp, óńirlerdegi kásiporyndardy aralap júrgenińizdi baıqadyq. Holdıng aldaǵy ýaqytta el ekonomıkasynyń damýyna qalaı úles qospaq?

– О́zderińiz bilesizder, «Báıterekke» aqpan aıynyń basynda keldim. Meni aýqymdy maqsattardy arqalaǵan kásibı mamandardan quralǵan birtutas komanda qarsy aldy. Holdıngtiń el ekono­mıkasyndaǵy orny aıryqsha. Onyń jumysy bizdiń ómirimizdiń barlyq baǵytyn qamtıdy.

Jumysqa kiriskeli holdıngtiń qoldaýy­na ıe bolǵan kásiporyndardy ara­lap júrmin. Ázirshe Qaraǵandy, Mań­ǵystaý oblystarynda jáne Almaty qalasynda boldym. О́ńirlerdi aralaý­dyń jyl sońyna deıingi kestesi túzilgen. Menen bólek, orynbasarlarym da óńir­lerge shyǵady. Bul jobalarmen tany­sý úshin jáne olardy iske asyrýdy tıimdi baqylaý úshin qajet. Biz tıimdi ózara is-qımyldy, jańǵyrtý men jobalardyń eksporttyq áleýetin keńeıtýdi kózdep otyrmyz. Jańa qyzyqty jobalardy izdeımiz jáne óńirlerdiń usynystaryn qarastyrýǵa árdaıym daıynbyz.

Osy aralyqta birshama jumys tyndyryldy. Birinshiden, Qazaqstan Damý bankin transformasııalaý jumystary bastaldy. Is-sharalar josparyn belgi­lep, bekittik. Onyń birazyn oryndap ta úlgerdik.

Ekinshiden,  halyqtyń áleýmettik osal toptary úshin turǵyn úıdi jaldaý tólemderin sýbsıdııalaý tetigin iske qostyq. Memleket baǵdarlamaǵa qatysýshylarǵa aı saıynǵy tólemniń 50 paıyzyna deıingi kólemin tóleýge nıetti. Arnaıy qurylǵan portalda ótinimder qabyldanyp jatyr. Biraq sharttar respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterden qarajat túsken soń jasalady. Shyn máninde, bul muqtaj otbasylarǵa úlken qoldaý bolmaq. Olar turǵyn úıdi jaldaýǵa jumsaıtyn aqshany únemdeý arqyly turmys jaǵdaılaryn jaqsarta alady. Atalǵan baǵdarlama aıasynda 70 myń otbasyǵa kómek kórsetiledi. 

Úshinshiden, jýyrda jeńildetilgen avtonesıe baǵdarlamasy iske qosyldy. Baǵdarlama – tutynýshylar úshin de, otandyq óndirýshiler úshin de tamasha múmkindik. О́ıtkeni qoldaý sharalary qos tarapqa da tıimdi. Dese de, sura­nys­tyń kóptiginen túrli másele­ler týyn­dady. Qazir banktermen jáne avto­óndirý­shilermen birlesip, avtomobılderdiń kezegin jáne basqa da máselelerdi sheshý joldaryn pysyqtap jatyrmyz.

Tórtinshiden, sharýalardy qoldaý maqsatynda kóktemgi dala jumystaryn jáne kúzgi jıyn-terim jumystaryn qarjylandyrýdy 70 mlrd teńgeden 140 mlrd teńgege deıin ulǵaıttyq. Bul – biz úshin mańyzdy mindetterdiń biri.

– Qazaqstan Damý bankin reformalaý – el nazaryndaǵy másele. Bul baǵytta qandaı jumystar atqa­ry­lyp jatyr? Atalǵan prosess qan­sha ýaqytqa sozylady jáne ol qanshalyqty tıimdi?

– Iá, biz Qazaqstan Damý bankiniń qyzmetin reformalaýǵa kiristik. Osy jyldyń naýryz aıynda tıisti is-sharalar jospary bekitildi. Atalǵan jos­par­da ashyqtyqty kúsheıtýge jáne bank qyzmetterine qoljetimdilikti keńeıtýge arnalǵan is-sharalar kózdelgen. Biz qaryz alýshylarmen jumysty jeńildetetin ózgerister engizdik. Mysaly, «Bank-Klıent» júıesiniń qashyqtan jumys isteıtin sıfrly banktik servısin iske qostyq. Servıs klıentterge opera­sııaly qyzmet kórsetý merzimin qys­qartýǵa múmkindik beredi. Kredıttik óti­nim­derdi qaraý merzimin eki ese (153 kúnnen 73 kúnge deıin) qysqartý úshin bıznes-prosesterdi modeldeý júrgizilýde.

Taǵy bir jańashyldyq – nesıelik ótinimderdi qabyldaý jáne qaraý bo­ıynsha sıfrly platformany engizý. Platforma klıentter men ýákiletti organdar úshin kredıttik ótinimderdi qaraý rásimderiniń qoljetimdiligi men ashyqtyǵyn jaqsartý úshin ázirlengen.

Is-sharalardyń basym bóligi osy jyldyń maýsym aıynda oryndalady. Keıbir is-sharalar oryndaldy da. Atap aıtqanda, BPM-júıesi men «Jeke kabınet» júıesi «Indıkatıvtik taldaý» kezeńi boıynsha modıfıkasııalandy. «Bank-Klıent» júıesiniń qashyqtan jumys isteıtin sıfrly bank servısi iske qosyldy.

Qazaqstan Damý bankin reforma­laýdyń tıimdi tustary kóp. Bankti ortasha jáne joǵary deńgeıde óńdelgen shıkizattyq emes ónim óndirýshilerdi qarjylandyrýǵa shoǵyrlandyrý, ashyq­tyqty arttyrý jáne bank qyzmetterine qoljetimdilikti keńeıtý kózdelgen.

– Holdıng jumysynyń taǵy bir mańyzdy baǵyty – shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý. Jyl basynan beri «Báıterek» holdıngi qansha jobaǵa, qan­daı kólemde kómek kórsetti? Onyń el ekonomıkasyna áseri bar ma?

– «Damý» kásipkerlikti damytý qory arqyly shaǵyn jáne orta bıznesti qoldap kelemiz. Negizgi quraldar – kásipkerler nesıeleriniń paıyzdyq mólsherlemesin sýbsıdııalaý, sondaı-aq nesıelerge kepildik berý.

Osy jyldyń birinshi toqsanynda «Damý» qory jalpy somasy 61,9 mlrd teńge bolatyn 1,9 myń jobany qol­dady. Munyń bári – qordyń óz qara­jaty. Respýblıkalyq bıýdjetten qarjy­lan­dyrý áli bastalǵan joq. 2022 jyly qor sýbsıdııalaý jáne kepildik berý bo­ıyn­sha shamamen 42 myń jobany, onyń ishinde mıkrokredıt berý aıasynda 34 myń jobany, sýbsıdııalaý jáne kepildik berý boıynsha 8 myń jobany qoldaýdy josparlap otyr.

Sonymen qatar «Damý» qorynyń qyz­meti bastalǵannan beri (25 jylda) mem­lekettik qoldaýǵa ıe bolǵan jobalar aı­tar­lyqtaı áleýmettik-ekonomıkalyq tıim­dilikke qol jetkizdi. Atap aıtqanda, osy aralyqta 47,6 trln teńgeniń ónimi shy­ǵa­­ryl­dy. Memlekettik qoldaý alǵan kásip­oryn­dar 4 trln teńge salyq tóledi. Budan basqa 797 myń jumys orny quryldy.

Baǵdarlamalardy iske asyrýdyń barlyq kezeńinde «Damý» qory 9,2 trln teńgege kásipkerlerdiń 156 myńnan astam jobasyna qoldaý kórsetti. 2020 jylmen salystyrǵanda barlyq qural boıynsha qoldaý 2021 jyly 74 paıyzǵa, ıaǵnı 57,4 myń jobaǵa deıin ósti. Qarjylyq qoldaý somasy 2,2 trln teńgege deıin ulǵaıdy.

«Damý» qory alty jyl boıy otan­dyq taýar óndirýshilerdiń Ulttyq onim aýqymdy kórmesin uıymdastyryp keledi. Kórmede bizdiń kásipkerlerdiń qandaı paıdaly jáne qajetti ónim­der óndiretinin kórýge bolady. Osy jyldyń 20-22 mamyry aralyǵynda «Táýelsizdik» saraıynda ótken bıylǵy kórmege Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov qatysqanyn atap ótken jón.

–  Eksporttaýshylarǵa kórsetilgen kómek týraly ne aıtasyz?

– Eksporttaýshylardy qoldaý týraly bólek aıtqandy jón kórip otyrmyn. Bul jerde bizdiń enshiles uıymymyz – Kazakh Export eksporttyq saqtan­dyrý kompanııasy basty ról atqarady. 2022 jyldyń basynan beri kompanııa 16,6 mlrd teńgege 28 kásipkerlik sýbektisine qoldaý kórsetti. Kazakh Export-tyń qoldaýy kezinde kompanııalar eksporttyq satý kólemin ulǵaıtty nemese tıisti kólemdi saqtaýǵa múmkindik aldy. Sondaı-aq kásiporyndarda jumys isteıtin qyzmetkerlerdiń shtat sany ulǵaıdy (126 jumys orny quryldy).

Mysaly, «SaryarqaAvtoProm» JShS-ge 1 mlrd teńgege «qysqa merzimdi debıtorlyq bereshekti saqtandyrý» ónimi aıasynda qoldaý kórsetildi. Atalǵan ónim aıasynda Kazakh Export kásiporynnyń eksporttyq kelisimsharttar pýly boıynsha tólemeý táýekelin ózine aldy.

Sondaı-aq «Best Qostanaı» JShS-ge «qaryzdy saqtandyrý» ónimi aıasynda 1 mlrd teńgege qoldaý kórsetildi. Kazakh Export-tyń qoldaýy kompanııaǵa aı­nalym qarajatyn tolyqtyrý úshin qarjy tartýǵa múmkindik berdi.

Jaqynda Qazaqstan eksporttaý­shylarynyń birinshi forýmy ótti. Oǵan ózim de qatystym. Biz otandyq eksportty damytý jónindegi ózekti máselelerdi talqyladyq, sondaı-aq úzdik óndirýshilerdi marapattadyq. Atalǵan alań bolashaqta otandyq taýarlardy ilgeriletýge múmkindik beredi. Bul óz kezeginde qazaqstandyq kompanııalardyń taýar aınalymyn arttyrady.

– Agroónerkásipti qoldaý da hol­dıngtiń negizgi baǵyttarynyń biri eke­nin jaqsy bilemiz. Bul baǵyt boıyn­sha da memleket qoldaýynyń ıgiligin kórip otyrǵandar az emes shyǵar?

– Iá, bul da negizgi baǵyttyń biri. Bıylǵy jyldyń birinshi toqsanynda «Agrarlyq nesıe korporasııasy» men «QazAgroQarjy» 112 mlrd teńgege shamamen 3,5 myń qaryz berdi. Onyń basym bóligin, ıaǵnı 110,7 mlrd teńgesin shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileri (aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndirýshiler men qaıta óńdeýshiler) ıelendi.

Sonymen qatar birinshi toqsanda «Agrarlyq nesıe korporasııasy» 10 jańa ınvestısııalyq jobany qar­jy­landyrdy. Olardyń jalpy quny 10,6 mlrd teńgege teń. Jobalar aýyl sharýashylyǵy ónimderin, ıaǵnı jylyna 2,5 myń tonna ashyǵan sút ónimin, 1,5 myń tonna qus etin, 3,6 myń tonna kókónis jáne 12 myń tonna jem-shóp óndirýge jáne qaıta óńdeýge baǵyttalǵan.

Qazirgi ýaqytta «Agrarlyq nesıe korporasııasynda» jalpy quny 45,9 mlrd teńge bolatyn 28 ınvestısııalyq joba qarastyrylýda. Jańa qýattardy iske qosý ımportqa táýeldilikti azaıtýǵa jáne azyq-túlik qaýipsizdigin nyǵaıtýǵa yqpal etetin bolady.

«QazAgroQarjy» da jaqsy kór­setkishterge qol jetkizip otyr. Osy jyldyń birinshi toqsanynda 25 mlrd teńgege 1 186 aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy men jabdyǵyn satyp alýǵa qarjylyq lızıng sharttary jasaldy.

Jalpy, biz aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý kólemin arttyrýǵa nıettimiz.

– Jaqynda Reformalar jónin­degi joǵary keńestiń otyry­syn­da Memleket basshysy «Jańa ekonomıkalyq saıasatty» ázirleý týraly aıtty. Prezıdent qujatta «Samuryq-Qazyna» qory men «Báıterek» holdınginiń rólin anyq­taý qajet dedi. О́ıtkeni olar ekonomı­kanyń da, memlekettik saıasattyń da mańyzdy sýbektileri bolyp sanalady jáne olardyń jumysyn naqty retteý kóp jaǵdaıda tutas ekonomıkalyq saıasattyń tıimdiligin aıqyndaıtyn bolady. Atalǵan qujatta «Báıterektiń» róli qandaı bolmaq? Jalpy, elimizde oryn alyp jatqan ózgerister aıasynda halyqtyń damý ınstıtýtyna degen senimin qalaı arttyrýǵa bolady?

– Qazirgi ýaqytta jańa ekonomıkalyq saıasat jónindegi qujatty memlekettik organdar men múddeli taraptar keńi­nen talqylaýda. Negizgi ázirleýshi – Ult­tyq ekonomıka mınıstrligi. Hol­dıng elimizdiń jańa ekonomıkalyq saıa­satynyń negizgi basym baǵyttary, pa­ıym­dary men tásilderi boıynsha usy­nystar qalyptastyrýǵa belsendi qatysady.

«Qazaqstannyń jańa ekonomıkalyq saıasatynyń» túıindi mindetteriniń biri – saýda men ishki óndiristiń neǵurlym alýan túrli qurylymyna kóshý, memle­ket­tik bıýdjettiń shıkizattyq emes kiristerin ulǵaıtý arqyly ekonomıkany ártaraptandyrý. Osy baǵyt aıasynda «Báıterek» holdınginiń negizgi róli – memlekettik qoldaý sharalaryn shıkizattyq emes eksportqa, sondaı-aq ımportqa táýeldilikti azaıtýǵa baǵyt­talǵan jobalarǵa shoǵyrlandyrý.

Holdıng enshiles uıymdardyń kre­dıttik portfelderiniń qurylymyn­da ortasha jáne joǵary deńgeıde óńdel­gen jobalar úlesin ulǵaıtýǵa úlken ek­pin jasaıdy. Kez kelgen eldiń óndiris qurylymynda ortasha jáne joǵarǵy deńgeıdegi óńdelgen taýarlardyń kóp bolýy shıkizat baǵasynyń aýytqýyna qaramastan, onyń turaqty jáne ornyqty damýyn qamtamasyz etedi.

Budan bólek holdıng eldiń azyq-túlik qaýipsizdigin jáne kóktemgi egis jumys­taryn qamtamasyz etýge baǵyt­tal­­ǵan jobalardy qarjylandyrý arqy­ly agroónerkásip sektoryn qoldaýdy jalǵastyrady. Sondaı-aq ekonomıkanyń turaqty damýyna járdemdesý jáne bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligin arttyrý maqsatynda ESG standarttarymen jumys isteıtin jobalardy qoldaýǵa erekshe nazar aýdaratyn bolady.

Halyqtyń senimin arttyrýdyń negizgi krıterııi – kez kelgen kom­pa­nııa­­nyń ashyqtyǵy men aıqyndyǵy. Hol­dıngke keletin bolsaq, biz jyl saıyn klıentterdiń enshiles uıymdar kór­setetin qyzmetterdiń sapasyna qa­na­ǵattaný deńgeıine baǵalaý júr­gize­miz. Onyń nátıjeleri negizinde jumy­symyzdy jetildirip otyramyz.

– Aldaǵy joba-josparlar týraly da aıtyp berseńiz. Qandaı baǵyt­tarǵa, nendeı jobalarǵa basymdyq berilmek?

– Aldaǵy ýaqytta holdıngtiń ju­mysy eksportqa baǵdarlanǵan ortasha jáne joǵary deńgeıde óńdeýmen aınalysatyn óndiristerdi damytýǵa baǵdar­lanady. Bul eksporttyq kiristerdiń shıkizat baǵasynyń qubylmalylyǵyna táýeldiligin tómendetýge múmkindik bere­di. Budan bólek tutyný taýar­larynyń ımportyn almastyrý qajet. Otandyq taýarlar ishki naryqty tolyq jaýyp qana qoımaı, eksporttyq áleýetimizdi de eseleýge tıis.

Iri bıznesti qoldaýda birlesip qarjylandyrý quraldaryn damytý, qarsy mindettemelerdi kúsheıtý, mıkro jáne shaǵyn kásipkerlikti qarjy­lan­dyrý, portfeldik kepildik berý men sýbsıdııalaýdy damytý, sondaı-aq Kazakh Export atynan eksporttyq kredıt agenttiginiń mártebesin zańnamalyq turǵydan bekitý jáne retteý jónindegi jumystar jalǵasady.

Agroónerkásiptik keshendi qoldaý­daǵy dál qazirgi sáttegi negizgi mindet – kók­temgi egis jáne kúzgi egin jınaý jumys­taryn qarjylandyrý. Odan keıingi basymdyq – ótinimderdi qaraý merzimin qysqartý, shaǵyn bıznesti qoldaýdy keńeıtý jáne aýyldy jerlerde mıkrokredıt berýdi damytý. Son­daı-aq uzaq merzimdi kezeńde holdıng agroónerkásip salasynda kórsetiletin qyzmetterdi tolyq sıfrlandyrýdy, aýyl sharýashylyǵy salasynda biryń­ǵaı ıntegrasııalanǵan operatordy qalyptastyrýdy kózdep otyr.

Turǵyn úı qurylysyn damytý bo­ıynsha holdıng suranys tarapynan, ıaǵnı Otbasy banki arqyly da, sondaı-aq usynys tarapynan da, ıaǵnı Qazaqstan turǵyn úı kompanııasy arqyly da óz qyzmetin júzege asyryp keledi. Turǵyn úı saıasatyn reformalaý jónindegi zań jobasy aıasynda Otbasy bankin ulttyq damý ınstıtýtyna aınaldyrý kózdelip otyr. Onyń negizgi mindeti – respýblıka boıynsha azamattardy turǵyn úımen qamtamasyz etýdegi turǵyn úı qatynastaryn damytý bolmaq. Osyǵan oraı Otbasy bankin ekinshi deńgeıli bankter júıesinen shyǵarý josparlanǵan. Otbasy bankiniń bazasynda turǵyn úımen qamtamasyz etý jónindegi ortalyq qurylady. Ol turǵyn úıge muqtaj adamdardy esepke alý, esepke qoıý, esepti júrgizý, sondaı-aq qoljetimdilik satysyna sáıkes kezek boıynsha turǵyn úıdi bólýdi orta­lyqtandyrylǵan negizde júzege asyrady. Ortalyqtyń bazasy jeke tulǵa­lardyń memlekettik derek­qor­lary­men ıntegrasııalanady. Bul turǵyn úıge muqtaj azamattar tizimin qalyp­tastyrýǵa jáne esepke qoıýǵa, kezek­te turǵandar bazasyn júrgizý, monı­torıngi­leý jáne ózektendirý úderisin avtomattandyrýǵa múmkindik beredi.

О́z kezeginde Qazaqstan turǵyn úı kompanııasy qalalardyń bas jos­parlarynyń tujyrymdamasyn qalyp­tastyrý jáne keshendi qurylys standart­taryn ázirleý arqyly shaǵyn aýdan­dardyń keshendi qurylysyn qoldaý­dy júzege asyrady. Bul sharalar tur­ǵyndarǵa jaıly ómir súrý jaǵ­daı­laryn jasaý úshin kommýnaldyq, kólik­tik jáne áleýmettik ınfraqurylym obek­tilerimen qamtamasyz etýge jol ashady.

Sonymen qatar bıyl biz enshiles uıymdardyń sanyn qysqartý jumysyn aıaqtaımyz. О́zderińizge málim, 2019 jyly holdıngte «QazAgrony» qosa eseptegende 14 enshiles uıym bolǵan edi. Bıyl olardyń sany jeteý bolmaq.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Farhat QAIRATULY,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar