Qazaqstan • 21 Maýsym, 2022

Uly múmkindikter ýaqyty

1048 ret kórsetildi

Jańa Qazaqstan qurý mindetiniń aýqymyna kiretin máseleler óte kóp. Bul oraıda sybaılas jemqorlyqtan múlde ada el retinde tanylý Jańa Qazaqstannyń bas­ty belgisi bolýǵa tıis ekenin erekshe atap ótkimiz keledi.

Atalǵan mindetti kún tártibine shyǵara alýdyń ózi úlken múmkindik. Endeshe, osy múm­kindikti óz ornymen paıdalana bilý – eldi­gi­mizdiń belgisi. Ágárákı, muny óz deń­geıin­de paıdamyzǵa asyra almasaq osyndaı sát­ti kezeń budan keıin mańdaıymyzǵa qaıta buıy­ra ma, buıyrmaı ma, ony bir Táńiri biledi.

Qazirgi tańda halyqtyń basym bóligi bizdiń Jańa Qazaqstan qura alatynymyzǵa bek senimdi. Al ekinshileriniń kúdigi basym. Qazaqstannyń jańa dáýiri bastalǵanyna senetin azamattar qazirgi atqarýshy bıliktiń oń qadamdaryn aıtyp, kóńilińdi kóterip tas­taıdy. Al Jańa Qazaqstan qurý ıdeıasynyń oryndalýyna senimi tómen qaýymnyń ýájin tyńdasań, shynynda, aıtarǵa sóz tap­paı qala­syń. Olardyń pikirlerine bas shul­ǵyp kelisý­den ózge lajyń da qalmaıdy. Bul top­taǵy­lardyń pikirleriniń ishindegi basqasyn aıtpa­ǵanda, jemqorlyqqa qatysty oılary kimde de bolsa ári-sári kúı keshtirmeı qoımaıdy.

Shyn máninde, búginde sybaılas jemqor­lyqqa qatysty derekter, sandar, ásirese memlekettik qyzmet salasyndaǵy jemqorlyq qoǵamdaǵy kóńil kúıdiń eńsesin zildeı basyp tur. Osyndaı keselden eńsesi ezilgen el qashan qutylady? Eger odan qutyla almasa Jańa Qazaqstan qurý ıdeıasy «boza ústindegi bos áńgime» bolyp qalatyny sózsiz. Taǵy da sózi men isiniń arasy tym alshaq qoǵamda ómir súrýge májbúr bolamyz.

Bizdiń qoǵamda burynnan memlekettik qyzmet salasy sybaılas jemqorlyqtyń myzǵymas ordasyna aınalǵan. Bul osy salada jaýapty memlekettik qyzmetin óziniń jeke «patshalyǵyndaı» kórip, ony jeke basynyń qyzyǵyna paıdalanatyndar dáýiriniń uzaqqa sozylǵanyn, áli de jalǵasyp otyrǵanyn aıǵaqtaıdy. Laýazymdy tulǵalarǵa jaýapty qyzmetti halyq resmı túrde senip tapsyrmaǵany atalǵan máseleniń týyndaýyna jol ashyp berýde. О́ıtkeni álgi laýazymdy memqyzmetkerge el aldyndaǵy jaýapkershilikten góri ózin taǵaıyndaǵan «qojaıynynyń» kóńiline qarap jalpaqtaý mańyzdy. Jańa Qazaqstan qurý jolynda osy máseleni ádil saılaý tetigi arqyly sheshý kózdelgenimen, maqsatqa tolyq jete alamyz ba? Bul suraq ázirge basy ashyq kúıinde qalýda. Eger osy saýalǵa óz dárejesinde jaýap taýyp bere almasaq, memlekettik qyzmet salasyndaǵy «barmaq basty, kóz qysty» ádet, jaǵympazdyq, jeń ushynan baılanysý, taǵy basqalar toqtamaıdy.

Búginde elimizde laýazymdy tulǵalardyń, túrli deńgeıdegi sheneýnikterdiń jemqor­lyq­pen aıyptalýynyń tym jıilep ketýi, ra­synda, bizdiń «Jańa Qazaqstan qura alamyz ba, joq pa?» degen syńaıly kúdigimizdi kókeıimizde semirte túsýde. Kúmán aralasqan jerde senimge oryn joq. Al halyq senimi joq jerde eshqandaı is ónbeıdi: jóndi ne jónsiz sherý, oryndy ne orynsyz pikirler ishki eges arnasynda bulqyna beredi. Bul bulqynys erneýden asqanda barlyq ıgi ıdeıalar ýtopııaǵa aınalýy bek múmkin.

Halyq óziniń qazynasyna zańsyz qol suqqandy nemese senip tapsyrylǵan qyz­mettik ókilettigin kóldeneń tabys kózine aınaldyrǵandy keshirmeıdi. Kinási naqty dáleldense, ony qalaı jazalasa da qoı demeı­di. О́ıtkeni halyq bul taqyryp búgin­niń taǵdyry men keleshektiń kemel bolýy jóninde ekenin jaqsy túsinedi.

Búginde laýazymdy qyzmetke jaıǵassam, sodan talaılarǵa «kóke» bolsam, eńbekaqydan bólek kóldeneń tabysqa kenelsem degen nıettegi jas býyn ókili az emes. Bul óz kezeginde memlekettik qyzmet salasynda sybaılas jemqorlyqtyń búgin-erteń joly kesile qalmaıtynyn uqtyrady. Ras, Islam dininen habary mol, neniń adal, neniń haram ekenin ajyrata alatyn, aqyretin oılaıtyn urpaq ta jetilip keledi. Bir ókinishtisi, olar memlekettik qyzmet salasyn bylyqqa batqan orta dep baǵalap, oǵan barǵysy kelmeıdi. Táýekel dep barǵandarynyń bir bóligi nıeti buzyqtarmen májbúrli túrde jemtiktes bolyp kete barady, al ekinshi bóligi at-tonyn tastaı sala tura qashyp, qutylady. Osy qashyp qutylǵandardan jón surasań, aıtatyndary: «Bylyqqa batyp toq júrgenshe, arymdy adal ustap ash júrgenim artyq». Demek ımandy jastarymyzdyń memlekettik qyzmet salasyna ázirge jappaı bara qoıýy ekitalaı dúnıe.

Qoryta aıtqanda, elimizdiń jańa dáýirine sybaılas jemqorlyq degen jegi qurtty engizbeıik. Qazaqstan – jańa dáýirge, bıik beleske bet túzegen nıeti taza el, al sybaılas jemqorlyq – batyrashpıǵyldy qaskóılerdiń qolyndaǵy aıbalta. Elimizge Qulagerdiń taǵdyryn keshtirmeıik.

Sońǵy jańalyqtar

TúrkPA-nyń ataýy ózgeredi

Parlament • Keshe

Almaty joldaryn sý basty

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar