Qoǵam • 17 Shilde, 2022

Qarjy pıramıdasy: Qataıtylǵan zań qorǵan bola ma?

178 ret kórsetildi

«Jaý jaǵadan alǵanda bóri etekten alady» demekshi, Bas proký­ratýranyń Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónin­degi komıtetiniń málimetine qaraǵanda, koronavırýs pandemııasy alqymnan alyp turǵan 2020 jyly elimizde qarjy pıramıdalaryn qurý boıynsha 181 qylmystyq is qozǵalǵan eken. Qaterli indettiń qyspaǵynda qalyp, turmysy tómendep ketken myńdaǵan adamnyń qolyndaǵy az-muz pulyn eselep kóbeıtip beremiz dep aldap-arbap, qaltalaryna basyp ketken alaıaqtardyń zary ótip-aq turdy. Osyǵan oraı Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev byltyrǵy Joldaýynda: «Alaıaqtyqtyń kóbeıýine baılanysty azamattardyń narazylyq bildirýi oryndy. Bas prokýratýra alaıaqtyqqa jáne qarjy pıramıdalaryna qarsy keshendi sharalar ázirleıdi», degen bolatyn.

Kollajdy jasaǵan Záýresh SMAǴUL, «EQ»

Memleket basshysynyń tapsyr­masyna sáıkes quqyq qorǵaý organdary qoldanǵan sharalardyń nátıjesi bolar, ótken jyly qarjy pıramıdalaryn qurý boıynsha tirkelgen qylmystyq ister sany 160-qa deıin, ıaǵnı 11,6 paıyzǵa azaıypty. Árıne, munyń ózi de kóńil kónshiterlikteı kórsetkish emes. Alaıaqtyqtyń osyndaı túrinen, ásirese Shymkent qalasy «oq boıy oza shaýyp», ózge óńirlerge shań qaptyryp tur. Úshinshi megapolıste aldyńǵy jyly 61 qarjy pıramıdasy tirkelgen bolsa, byltyr olardyń sany ekeýge ǵana, ıaǵnı 59-ǵa deıin ǵana kemipti. Odan keıingi orynda – Aqtóbe oblysy. Bul óńirde 2020 jyly 16 qarjy pıramıdasy quryl­ǵan bolsa, ótken jyly olardyń sany 43,8 paıyzǵa ulǵaıyp, 23-ke jetipti. Úshinshi oryndaǵy Al­­maty qalasynda tirkelgen qar­­jy pıramıdalarynyń sany aldyń­ǵy jylmen salystyrǵanda 28,6 pa­ıyzǵa, nemese 14-ten 18-ge de­ıin kóbeıgen. Mundaı alaıaqtyq Qara­ǵandy (7-den 12-ge deıin) men Aq­mola (2-den 7-ge deıin) oblystaryn­da da kóbeıip ketken. Al astanada aldyńǵy jyly – 11, byltyr 8 qarjy pıramıdasy qurylǵan.

О́tken ǵasyrda adamzat tarı­hyn­daǵy eń iri qarjy pıramıda­larynyń birin quryp, 3 mıllıon adamǵa zardap shektirgen amerı­kalyq Bernard Medoff 150 jyl­ǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan bolsa, alaıaqtyǵy odan da asyp túsip, 15 mıl­lıon adamdy zar eńiretken reseılik Sergeı Mav­rodı temir tordyń arǵy jaǵynda nebári 4,5 jyl ǵana otyrǵan eken. Bizdiń alaıaq­tar da zańy jumsaq Qazaqstan­da AQSh-taǵydaı asa qatal jazaǵa tar­­tylmaıtyndy­ǵyn bilip, taı­rańdaı basyp júr­gen sııaqty. Sebebi osyǵan deıin Qylmystyq kodeks­tiń 217-babyna sáıkes qarjy pıramıdasyn uıymdastyrǵany jáne oǵan nemese onyń qurylymdyq bó­limshesine basshylyq etkeni úshin qylmyskerdiń múlki tárkilenip, 3 myń aılyq eseptik kórsetkishke deıingi mólsherde aıyppul salýǵa, ne 800 saǵatqa deıingi merzim­ge qoǵamdyq jumystarǵa tartý­ǵa, ne 3 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteýge, ne sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa jaza kesilip keldi. Al qylmystyq top jasaǵan, sondaı-aq asa iri mólsherde aqshany nemese ózge múlikti tarta otyryp jasal­ǵan jáne memlekettik fýnksııalardy oryndaýǵa ýákilettik berilgen adam ne oǵan teńestirilgen adam ne jaýapty memlekettik laýazymdy atqaratyn adam jasaǵan qarjy pıramıdasy úshin qylmyskerler­diń múlki tárkilenip, 5 jyldan 10 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qa­rastyrylǵan-dy. Is júzinde «Qazaq­standyq Mavrodılerdiń» kóbi ári salǵanda 5-6 jylǵa ǵana bas bostandyǵynan aıyry­lyp keldi. Máselen, jýyrda Nur-Sultan qalasy Saryarqa aýda­nynyń №2 soty 1,5 jyl boıy alaıaqtyqpen aınalysqan «Astana Raýshan kassasy aınaly­my» qarjy pıramıdasy basshy­larynyń árqaısysyna 5 jyl bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn taǵa­ıyndaǵany málim.

Buǵan qosa, qoǵamda qarjy pıramıdasyn jarnamalaıtyn adam­darǵa qylmystyq jaýapkershilik qa­rastyrylmaǵany synǵa alynyp keldi. Qarjy pıramıdalarynyń jarnamasy úshin jaýapkershilik tek Ákimshilik quqyq buzýshy­lyq týraly kodekstiń 150-babynda kóz­delgen bolatyn. Onda qarjy pıramıdasy qyzmetiniń jarnamasyn shyǵarý, taratý jáne ornalastyrý 3 aıǵa deıingi merzimge buqara­lyq aqparat quralynyń shyǵary­lýyn (efırge shyǵýyn) toqtata turyp, jeke tulǵalarǵa – 150, laýazymdy adamdarǵa – 170, shaǵyn kásipkerlik sýbekti­le­rine nemese kommersııalyq emes uıymdarǵa – 200, orta kásip­kerlik sýbektile­rine – 300, iri kásipkerlik sýbektile­rine 600 aılyq eseptik kórsetkish ­mól­sherinde aıyp­pul salýǵa áke­lip soǵa­dy dep kórsetil­gen. Osy bap bo­ıynsha keıingi 3 jylda nebári 4 adam ákimshilik jaýapkershilik­ke tartylǵan. Jeńil jaza qarjy pıramıdalary jarnamalarynyń jolyn kese almaǵan. Sol sebepti osyn­daı alaıaqtyqty halyqqa tanymal adamdar, sonyń ishinde óner adamdary nasıhattaǵan derekter kóbeıip ket­ken. Munyń ózi qarjylyq jáne qu­qyqtyq saýa­ty tómen adamdardyń alaıaqtarǵa kóptep aldanýyna ákelip soqtyrǵan.

Zardap shegýshilerdiń qaısybirin tipti ózin ózi órtep jiberýge deıin jetkizgen osy keleńsiz qubylys­pen kúresti kúsheıtý maq­satyn­da Parlamenttiń bir top depý­taty «Qa­­zaqstan Respýblıkasynyń keı­­­bir zańnamalyq aktilerine qar­jy­lyq (ınves­tısııalyq) pıra­mı­­dalardyń qyzmetine qar­sy is-qı­myl máseleleri boıynsha ózge­rister men tolyqtyrýlar engizý tý­raly» zań jobasyn ázirleýge bas­ta­mashylyq jasaǵan bolatyn. Bul mańyzdy qujat Májilis pen Senatta talqylanǵannan keıin oǵan Memleket basshysy bıylǵy 12 shil­dede qol qoıdy. Atalǵan zań ar­qyly Qylmystyq kodekstiń 217-babynda qarjy pıramıdasyn qurýshylarǵa kózdelgen jazalar birshama qataıtylyp, ony jar­namalaýshylarǵa da jaýaptylyq belgilendi. Naqty aıtsaq, qarjy pıramıdasyn qurý, ıaǵnı jeke jáne zańdy tulǵalardyń salǵan aq­shasyn qaıta bólý arqyly bir qatysýshylardy basqalardyń jarnalary esebinen baıytý jónindegi qyzmetti uıymdastyrǵany, sol sııaq­ty qarjy pıramıdasyna nemese onyń qurylymdyq bólim­she­sine basshylyq etkeni úshin qyl­mys­kerlerdiń múlki tərkilenip, 1000-nan 3 myń aılyq eseptik kórsetkishke deıingi mólsherde aıyppul salýǵa, ne 1200 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq ju­mys­tarǵa tartýǵa, ne 5 jylǵa de­ıingi merzimge bas bostandy­ǵyn shekteýge, ne sol merzimge bas bos­tandyǵynan aıyrýǵa ja­zalanady. Al qylmystyq top jasaǵan, son­daı-aq asa iri mól­sherde aqsha nemese ózge de múlikti tarta otyryp ja­salǵan, ne aýyr zardaptar­ǵa alyp kel­gen jáne mem­lekettik fýnk­sııa­­lardy oryn­daýǵa ýákilettik be­rilgen adam, ne oǵan teńestirilgen adam ne ja­ýap­ty memlekettik laýazymdy at­qaratyn adam jasaǵan qar­jy pıramıdasy úshin múlki tárkilenip, 5 jyldan 12 jylǵa de­ıin­gi merzimge bas bostandyǵynan aıy­rý jazasy belgilendi. Budan bólek, Qylmystyq kodekske my­na­­daı jańa 217-1-bap engizildi: «Qar­jy­lyq (ınvestısııalyq) pıramıdany jar­nama­laý 1. Qar­jylyq (ın­­­vestısııalyq) pıramıda­­ny jar­­namalaý, ıaǵnı aıtarlyq­taı za­lal keltire otyryp, aqpa­rat­ty jarııa túrde nemese buqara­lyq aq­parat quraldaryn nemese elektrondy aqparattyq resýrstar­dy paıdalana otyryp, adam­dardy oǵan tartýǵa alyp kelgen jeke jəne tike­leı taratý – múlki tərki­lenip, 2 myń aılyq eseptik kór­­set­kishke deıin­gi mól­sherde aıyp­­pul salýǵa, ne sol mólsherde túzeý ju­mys­ta­ryna, ne 600 sa­ǵatqa deıingi merzimge qo­ǵam­dyq ju­mystarǵa tartýǵa, ne 2 jyl­ǵa de­ıingi merzimge bas bos­tan­dyǵyn shek­teýge, ne sol mer­zim­­­ge bas bos­tan­dyǵynan aıyrýǵa ja­zalanady.

2. Osy baptyń birinshi bóliginde kóz­delgen: 1) adamdar toby, aldyn ala sóz baı­lasý arqyly adamdar to­by jasaǵan; 2) bir­neshe ret ja­sal­ǵan; 3) adam óziniń qyz­met babyn paı­dalana otyryp jasaǵan is-əre­­ket – múlki tərkilenip, belgili bir laýa­zym­dardy atqarý nemese belgili bir qyz­met­pen aınalysý qu­qy­ǵynan 3 jylǵa deıin­gi merzimge aıyra otyryp, 4 jylǵa deıin­gi merzimge bas bostandy­ǵyn shekteý­ge, ne sol mer­zimge bas bostan­dyǵy­nan aıyrýǵa jazalanady».

Osylaısha, qataıtylǵan zań, bizdiń oıymyzsha, qarjy pıramıdalaryn qurý­shylarmen kúresti, ásirese qarjy pıramıdasyn jarnamalaýmen kúresti kúsheıte túsý­ge múmkindik týǵyzady. Tek qar­jy pıramıdalaryn qurǵan qylmys­tyq top múshelerine qoldanyla­tyn jazanyń joǵarǵy shegi 12 jyl­ǵa deıin ulǵaıtylǵanymen, tómengi shegi burynǵysha 5 jyl bolyp qal­dyrylǵany kóńilimizge qonyń­qyramaıdy. Osy zańnyń jobasyn jasaǵan Parlament depýtattary bizdiń keıbir sýdıalarymyz qarjy pıramıdasyn qurǵan alaıaq­tardy kórgende asa izgiligi men aıaýshyly­ǵy ustap ketip, olarǵa jaza­nyń tómengi shegin bergisi kelip tura­ty­nyn eskermegen sekildi. Álbette, bul pikirimizdiń durys-burystyǵyn al­daǵy ómir kórsete jatar.

Sońǵy jańalyqtar

Talqy

Ádebıet • Búgin, 23:23

Shamǵon tasada qalar tulǵa emes

Ádebıet • Búgin, 23:17

Kókirekte kúmbirlegen dúnıe kóp

Ádebıet • Búgin, 23:12

Qar ústindegi qarsaq

Aımaqtar • Búgin, 23:08

Álkeıdiń kúndeligi

Tarıh • Búgin, 23:07

Jyl úzdikteri anyqtaldy

Sport • Búgin, 23:02

«Hat qorjyn»

Qoǵam • Búgin, 22:58

Qarǵyn sýdan qaýip bar

Tótenshe jaǵdaı • Búgin, 22:54

Sháken Aımanovtyń áıgili bórki

Jádiger • Búgin, 22:53

Jańa avtobýstarmen tolyqty

Mektep • Búgin, 22:45

Oqýshylar tapqan olja

Jádiger • Búgin, 22:39

Irikteýdegi qarsylastary anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 22:35

Jalpy esepte úzdik shyqty

Sport • Búgin, 21:05

Atyraý-Astrahan tasjoly jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 17:00

Naryqta dollar baǵamy tómendedi

Qarjy • Búgin, 16:10

Uqsas jańalyqtar