Álem • 07 Tamyz, 2022

Taýly Qarabaqtaǵy qaqtyǵys

154 ret kórsetildi

Ázerbaıjannyń Taýly Qarabaq aımaǵynda jaǵdaı turaqtalmaı tur. О́tken aptada taraptar arasynda taǵy da qaqtyǵys boldy. Buqaralyq aqparat quraldarynda taralǵan aqparatqa súıensek, shıelenis saldarynan keminde úsh sarbaz qaza tapqan. Halyqaralyq qoǵamdastyq máseleni ýshyqtyrmaýdy surap otyr.

Ázerbaıjan da, Armenııa da qaqtyǵysqa bir-birin kinálady. Al Jazeera arnasynyń habarlaýynsha, dronnan jasalǵan soqqydan eki armenııalyq qaza tapqan. Ázer­baıjan qorǵanys mınıstri Armenııa 2020 jyly jasalǵan kelisimdi buzdy, bir jaýyngerimizdi mert etti dep málimdedi. Onyń aıtýynsha, jaýap retinde Lashyn dálizindegi arme­nııalyq áskerge soqqy jasalǵan. Bul jerdi Reseıdiń bitimgerlik kúshteri baqylaýy tıis-tuǵyn. Biraq Baký bı­li­giniń aıtýynsha Armenııa áskeri áli de óńirden ketpegenin alǵa tartady.

Osy oraıda, Kaspııdiń arǵy betindegi aǵaıyn bitimgerlik kúsh­­teriniń baqylaýynda bolýy tıis beleske jasalǵan shabýyldy toı­taryp tastaǵan. Sondaı-aq Ázer­baıjan áskeri bul operasııaǵa «Kek» dep ataý berip, aımaqtaǵy stra­tegııalyq mańyzdy birneshe belesti qaıtarǵanyn málimdedi.

Armenııa qorǵanys mınıstri qarsy taraptyń oq atpaý týraly kelisimdi buzǵanyn, bitimgerler baqylaýyndaǵy aımaqqa shabýyl jasaǵanyn alǵa tartady. Sondaı-aq halyqaralyq qoǵamdastyqty ún qosýǵa shaqyrdy.

Degenmen bul máseleniń túıt­kildi tustary kóp. Jalpy, Taý­ly Qarabaq resmı túrde Ázer­baı­jan­nyń aýmaǵy sanalady. Biraq Keńes ókimeti ydyraǵan tusta Ázer­baıjan men Armenııa Taýly Qarabaq aımaǵy úshin qaqtyǵysty. 1994 jyly Armenııa men Taýly Qarabaq jáne Ázerbaıjan arasynda atysty toqtatý jóninde bitimgerlik kelisim jasalǵanymen, Taýly Qarabaq pen oǵan japsarlas jatqan aımaqtar Armenııanyń baqylaýynda qala berdi. 1988-1994 jyldary bolǵan soǵysta 30 myńdaı adam qaza taýyp, mıllıonǵa jýyq ázerbaıjan bosyp ketti.

Sodan beri Taýly Qarabaq et­nos­tyq armıandardyń baqylaýynda bolyp kelgen. Taýly Qarabaq aı­maǵy 1991 jyly azattyǵyn jarııalady. Alaıda álemniń birde-bir memleketi onyń táýelsizdigin moıyndaǵan joq. 1995 jyly Eýropa qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymy Armenııa men Ázerbaıjan qaqtyǵysyn sheshý úshin Mınsk tobyn jasaqtady. Bul kelisimge Fransııa, Reseı jáne AQSh ókil retinde endi. Biraq bul kelisim dittegen maqsatyna jetken joq.

BUU Taýly Qarabaq aımaǵyn resmı túrde Ázerbaıjan aýmaǵy dep moıyndap, eki eldi máseleni beıbit jolmen sheshýge shaqyryp keledi. Tipti BUU Qaýipsizdik Keńesi daýly Qarabaqqa qatysty 4 qarar qabyldap, Armenııanyń áskerin Ázerbaıjan aýmaǵynan shyǵarýǵa tıis dep kórsetti.

Buǵan deıin Armenııa men Ázerbaıjan tarapy birneshe ret «túıisý syzyǵynda» qaqtyǵys­qan-dy. Sońǵy ret 2020 jylǵy qyr­kúıekte Taýly Qarabaq aımaǵynda qaqtyǵys órshidi. Ázerbaıjan men Armenııa jaǵdaıdyń ýshyǵýyna bir-birin aıyptady. Baký men Erevan araaǵaıyn elderdiń kómegimen birneshe ret atysty toqtatý týraly kelisimge kelgen. Biraq kóp uzamaı qaqtyǵys qaıta jalǵasty.

Aqyry Reseıdiń araǵa túsýimen Armenııa men Ázerbaıjan soǵysty toqtatý jónindegi kelisimge keldi. Sóıtip, 10 qarasha­da 44 kúnge so­zyl­ǵan qaqtyǵystyń núktesi qo­ıyl­dy. Ke­lisimge sáıkes, Ázer­baı­jan soǵys ke­zinde azat etken Taýly Qarabaqtyń bir bóligin jáne Armenııa basyp alǵan 7 aýdandy ózine qaıtardy. Armenııa aýmaǵynan Ázerbaıjannyń negizgi terrıtorııasyn Nahıchevan aýmaǵymen jalǵaıtyn dáliz berildi. Sonymen qatar Taýly Qarabaqty Armenııamen baı­lanystyratyn dáliz quryldy.

Kelisimge sáıkes Armenııa qaı­tarýǵa tıis aımaqtardan áskerin bıylǵy jazǵa deıin áketýi qajet bolatyn. Biraq buqaralyq aqparat quraldarynda taraǵan málimetke súıensek, Erevan mundaı qadamǵa asyǵar emes. Tipti merzimdi qyr­kúıekke deıin sozýǵa mursat suraǵan.

Keıingi qaqtyǵysqa qatysty Eýropalyq odaq soǵys qımyldaryn toqtatýǵa shaqyrdy. Amerıka Qu­rama Shtattary «shıelenisti azaıtý jáne odan ári shıelenisýdi bol­dyrmaý úshin dereý sharalar qa­byldaýǵa» shaqyrdy.

«Amerıka Qurama Shtattary Taýly Qarabaq tóńiregindegi qaq­tyǵysqa, sonyń ishinde adam shy­ǵyny men qaza tapqandar týraly habarlarǵa qatty alańdaýly jáne ony muqııat qadaǵalaıdy», dedi AQSh Memlekettik departamentiniń baspasóz hatshysy Ned Praıs.

Reseı bitimgershilik kúshteri baqy­laýyndaǵy aımaqtardaǵy jaǵ­daıdyń shıelenisip bara jat­qanyn habarlady.

«Reseı bitimgershilik kúshteriniń qolbasshylyǵy Ázerbaıjan jáne Armenııa ókilderimen birge jaǵ­daı­dy turaqtandyrý úshin shara­lar qabyl­daıdy», delingen Re­seı qorǵanys mınıs­trliginiń málimdemesinde.

Sońǵy jańalyqtar

Pavlodar oblysynyń ákimi taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 11:59

Almatyda joǵalǵan oqýshy tabyldy

Qoǵam • Búgin, 11:02

Elimizde 33 gradýsqa deıin aıaz bolady

Aýa raıy • Búgin, 10:17

ShQO-da kólik muz astyna túsip ketti

Oqıǵa • Búgin, 10:08

Búgingi valıýta baǵamy qandaı?

Qarjy • Búgin, 09:10

Elimizde 175 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:06

«Aıboz» darabozdary anyqtaldy

Ádebıet • Búgin, 08:55

Prezıdent quttyqtaýy

Prezıdent • Búgin, 08:50

Eldik nıet

Aımaqtar • Búgin, 08:48

Kezekte – jer úıler

Aımaqtar • Búgin, 08:46

Zań jobasy qaraldy

Saıasat • Búgin, 08:42

Taýarlardy baqylaýdyń ulttyq júıesi

Saıasat • Búgin, 08:40

Tıimdi yntymaqtastyq

Saıasat • Búgin, 08:38

Saıası maman daıarlaý baǵdarlamasy

Ekonomıka • Búgin, 08:32

Jeńistiń bastaýy – halyq

Qoǵam • Búgin, 08:27

Asyl tuqymnyń paıdasy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Berekeli aqbas sıyr

Ekonomıka • Búgin, 08:20

Avtojoldyń san alýan máselesi

Ekonomıka • Búgin, 08:18

Ishki jalpy ónim 4 paıyzǵa ósedi

Ekonomıka • Búgin, 08:14

Bazalyq mólsherleme nege kóterildi?

Ekonomıka • Búgin, 08:12

Inflıasııanyń kezekti tolqyny

Ekonomıka • Búgin, 08:10

Aýrýdyń aldyn alaıyq!

Medısına • Búgin, 08:08

Bilim kókjıegin keńeıtken

Ǵylym • Búgin, 08:06

Sapasyz oıynshyqtyń zalaly

Aımaqtar • Búgin, 08:04

Uqsas jańalyqtar