Qoǵam • 10 Tamyz, 2022

Qoǵam jumyla kirisse, qoqystan tazaramyz

286 ret kórsetildi

Qazirgi tańda Qazaqstanda ǵana emes, álemdegi basty máseleniń biri – qoqys. Jyl saıyn adamzat 2,2 mlrd tekshe tonna qoqys shyǵarsa, sonyń 20 paıyzdaıy ǵana óńdeledi eken. О́kinishke qaraı, mıllıardtaǵan tonna qoqysty túgeldeı kádege jaratý búginde múmkin bolmaı tur.

Ras, baqýatty elderdiń kerek emes dep shyǵaryp tastaıtyn zattary kedeı memleketterge qaraǵanda anaǵurlym kóp. Biraq ony óńdeý máselesinde damyǵan elderdiń shoqtyǵy bıik. Mysaly, Eýropalyq odaqtyń ár turǵyny jylyna 5,2 tonna qoqys tas­taıdy eken. Sonyń 38 paıyzy qaıta óńdeletin kórinedi.

Toǵyzynshy terrıtorııa da bul máselege bas aýyrtatyny belgili. Elimizde kóp jyldan beri qordalanǵan qoqystyń mólsheri 150 mln tonnadan asypty. Bul jyl saıyn 6 mln tonnaǵa ulǵaıyp otyrady. Onyń tek 11 pa­ıyzdan astamy ǵana qaıta óńdeýden ótedi. Iаǵnı qoqys óńdeý máselesinde tym tabysty emespiz degen sóz. Al «jasyl ekonomıkaǵa» kóshýdi maqsat etken elimiz qoqysty qaıta óńdeýdiń úlesin 2030 jyly 40 paıyzǵa, 2050 jyly 50 paıyzǵa jetkizýdi kózdegen edi. Biraq 2030 jylǵa deıin az ǵana ýaqyt qalǵanyn eskersek, atalǵan 40 paıyzǵa qol jetkizý ońaı sharýa bolmaıtyn túri bar.

Dúnıejúzilik banktiń zertteýi boıynsha, álemde ortasha eseppen táýligine jan basyna shaqqanda 0,74 kılogramm qoqys tastalady. Bul ti­zimde Qazaqstan orta deńgeıde tur. Eli­­mizde árbir adam bir kúnge 670 gramm qaldyq shyǵarady eken. Degen­men ony óńdeý máselesinde kemshin tus kóp.

Keıingi kezde ekologter atalǵan túıtkildi jıi kóterip júr. Rasynda, qo­qys­tyń kúrdeli másele ekenin kósheden de baıqaýǵa bolady. Alys­taǵy aýyldardy, zańsyz polıgondardy bylaı qoıǵanda, astananyń kóshelerinde de turmystyq qaldyq óte kóp. Ásirese kóppáterli tur­ǵyn úılerdiń mańy «múńkip», Sary­arqanyń ańyzaq jeli tursa, kereksiz qaǵazdar men plastıkalyq dorbalar aýada ushyp júredi. Ony bylaı qoıǵanda, demalys oryndarynda, ózen-kól men taý bókterinde túrli qaldyq shashylyp jatady.

Taıaýda Almaty oblystyq ekologııa basqarmasynyń mamandary jer­gilikti atqarýshy organdarmen bir­lesip, Qonaev qalasynda jáne Ile men Talǵar aýdandaryndaǵy aýyldar mańyna zertteý júrgizgen eken. Onyń qorytyndysy eldi mekender mańy qoqys alańyna aınalyp bara jatqanyn kórsetti.

Internetti asha qalsańyz, qoqysqa qatysty málimetten kóz súrinedi. Máselen, Shyǵys Qazaqstan oblysy Ekologııa departamenti keltirgen derekterge saı О́skemendegi qoqys polıgonynda jınalǵan qoqysty bólýdiń ekologııalyq talaptary saqtalmaǵan. Sonyń saldarynan polıgonda jylyna birneshe ret órt shyǵady.

«Qazirgi ýaqytta bul polıgon mól­sher­den tys tolyp ketti. Jyl sa­ıyn qala ákimdigine jańa polıgon salyný qajettigi týraly shart qoıyp kelemiz. Olar Eýropa qaıta qurý jáne damý bankimen birlesken is-sharalar aıasynda qatty turmystyq qaldyqtardy suryptaý jobasy bo­ıynsha kelisim jasasty. Qoqystar qala ishindegi eski polıgonda suryp­ta­lady. Al jańa polıgon Ulan aýdany­nyń taý massıvi aýmaǵynda salyn­baq», deıdi departament basshysy Danııar Álıev.

Qyzylorda oblysynda taıaýda qoqys jınalatyn 40 nysanǵa baqylaý jumystary júrgizilgen eken. Sóıtip, ekologııalyq zańnama talaptaryn buzǵan 58 derek anyqtalǵan. Qazirgi tańda aımaqtaǵy jalpy anyqtalǵan 101 zańsyz qalyptasqan qoqys orny tolyǵymen tazartylǵan kórinedi. Bul keıingi birneshe kúnde taratylǵan aqparattar ǵana.

Al jalpy, jyl basynan beri el aýmaǵynan ruqsat etilmegen qoqys tas­taıtyn 3 411 oryn anyqtalǵan eken. Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń habarlaýyn­sha, sonyń 1 243-i joıylǵan.

«Ruqsat etilmegen jerde qoqys­tar­dyń paıda bolýymen kúres jal­ǵasyp jatyr. Jyl basynan beri «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» ǵaryshtyq monıtorıngi arqyly ruq­sat etilmegen qoqys tastaıtyn 3 411 oryn anyqtaldy. Onyń ishinde 1 243-i joıyldy», delingen mınıstr­lik aqparatynda.

Mınıstrliktiń habarlaýynsha, zańsyz tastalatyn qoqyspen kúreste Qaraǵandy, Qyzylorda oblysy jáne Shymkent qalasy belsendi. Al Shyǵys Qazaqstan, Mańǵystaý, Atyraý jáne Jambyl oblystaryndaǵy atqarylǵan jumys kóńil kónshitpeıdi.

«Qoqys tastaıtyn jerlerdi joıý boıynsha nashar jumys istegeni úshin ekologııa departamentteri 86 laýazymdy tulǵany (ákimder men ákimder orynbasarlary) ákim­shilik jaýap­kershilikke tartty. Jaýap­ty­larǵa jalpy somasy 7 mln teńgeden astam aıyppul salyndy», deıdi mınıstrlik.

Degenmen qoqyspen kúres másele­sin­de atqarylyp jatqan jumys­tar barshylyq. Máselen, toǵyzynshy terrıtorııanyń túkpir-túkpirinde eriktiler ákimdiktermen birlesip, ruq­sat etilmegen polıgondy joıatyn eko-jasaq quryp, bul máselege belsene aralasyp júr. Mysaly, Batys Qazaqstan oblysynda Volunteers jastar qoǵamdyq birlestigi bastamasymen «Eko-saqshy» mobıldi qosymshasy iske qosylǵan. Sol ar­qy­ly árbir turǵyn zańsyz qoqys oryn­daryn anyqtaýǵa, olardy joıýǵa kómektese alady.

«Qoqys pen ruqsat etilmegen polıgondar – bizdiń urpaqtyń ózekti máselesi. Qosymsha bıyl «Shell Qazaq­stan» kompanııasynyń jáne Azamat­tyq bastamalardy qoldaý or­­ta­­ly­ǵynyń qoldaýymen iske asy­­rylǵan EcoBatys jobasy aıasyn­da iske qosyldy. Kez kelgen Android qoldanýshysy «Eko-saq­shy» qosym­shasyn júkteı alady. Bul qosymshada ruqsat etilmegen polı­gonǵa shaǵym túsirýge múmkindik bere­tin bólim bar. Eshbir ótinish nazardan tys qalmaıdy», dedi joba menedjeri Qasıet Balmolda.

Qoqys máselesi – atqarýshy organ­dar­dyń ǵana emes, qoǵamnyń árbir múshesi bas aýyrtýǵa tıis túıtkil. Árıne, memlekettik mekemeler qal­dyq­tardyń der kezinde shyǵary­lýy­na, sanıtarlyq, ekologııalyq talaptardyń saqtalýyna, ony óńdeı­tin zaýyttar salýǵa mindetti. Áıtse de, qoqysty zańsyz oryndarǵa tastamaý, ony sorttaý, qorshaǵan ortanyń tazalyǵyn saqtaý sekildi máseleler turǵyndarǵa tikeleı baılanysty. Eger bul máselede bılik pen halyq birlesip áreket etpese, qoqystan qutylý qıynǵa túsedi.

Sońǵy jańalyqtar

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar